Kas soojustada seest või väljast?

Vundamenti on alati mõistlik soojustada väljastpoolt, sest sellega tagatakse, et külmasillad saavad täielikult katkestatud. Sellisel viisil soojustades kaetakse vundamendi välispind külmumispiirini soojustusmaterjaliga  ning samuti isoleeritakse ka vundamendi sokliosa. Kusjuures kõikide uute majade vundamendi ehitust planeeritaksegi nii.

Teatud juhtudel ei ole võimalik vanadel majadel vundamenti väljastpoolt soojustada. See võib juhtuda siis, kui maja kõrval ei ole pinnase lahti kaevamiseks lihtsalt piisavalt ruumi  või kui tegemist on miljööväärtuslikus piirkonnas asuva hoonega. Sellest tulenevalt võib olla keerulisem saada luba sokliosa soojustamiseks.  Sellistes hoonetes ei jää muud üle, kui soojustada vundamenti - isoleerida keldri seinad ja lagiv või avada põrandad ja paigaldada soojustus vundamendi sisepinnale. Seestpoolt soojustades peab aga arvestama, et külmasildasid ei ole kunagi võimalik täielikult kõrvaldada, seega on väga oluline niiskuse levimise takistamiseks, parandada korralikult vundamendi välisosa krohv, kivid jms.

EPS plaadid

EPS ehk vahtpolüstüreenist valmistatud plaadid on üks populaarsemaid valikuid vundamendi soojustamiseks. Seejuures koosnevad EPS plaadid 98% ulatuses õhust ja vaid 2% nende mahust moodustavad polüstüreeni graanulid. Selle materjali kasuks räägib fakt, et nad on tänu oma koostisele kerged ja odavad ning neid on ka lihtne paigaldada. Samuti on EPS plaatide eluiga pikk ning selle soojustisoleerivad omadused ajas ei vähene. Kuna vahtpolüstüreenist plaadid on niiskuskindlad, siis pole neid vaja eraldi viimistleda niiskuskindlate materjalidega, vaid piisab sellest, kui vundamendi välisosa on kaetud mõne hüdrotõkke, näiteks bituumen mastiksiga.

Vundamendi soojustamiseks tuleb alati kasutada suurema koormustaluvusega EPS plaate nagu EPS 100 või EPS 120, mis peavad edukalt vastu ka pinnase survele. Plaatide paigaldamine on lihtne, seda tehakse spetsiaalsete penoplasti tüüblite abil ning kui vaja, siis kasutatakse ka liimi. EPS plaadid kaetakse viimases viimistlusetapis tavaliselt krohviga või viimistlusplaatidega. Kui vundamendil on piisavalt lai taldmik, siis võib soojustuse katmiseks laduda selle ette ka kivimüüri.

XPS plaadid

Teine hea valik vundamendi soojustamiseks on XPS ehk pressitud polüstüreenist plaat. See isolatsioonimaterjal on EPS plaadist veelgi tugevam ja tulenevalt sellet, et XPS pooride struktuur on täielikult suletud, siis on see ka täiesti niiskuskindel. Põhjus, miks enamasti XPS plaatide kasuks ei otsustata peitub selle kõrgemas hinnas. Samuti on need plaadid vahtpolüstüreenist plaatidest raskemad, mis muudab keerulisemaks nii materjali transpordi kui paigalduse. Muus osas on XPS plaatidega soojustamine sarnane EPS plaatide paigaldamisega.

Kuigi enamikel juhtudel on ka EPS plaat väga heaks valikuks, siis XPS plaate tasub kasutada alati neis kohtades, kus on probleeme maapinna liigniiskusega. Samuti on see heaks valikuks keldrite seestpoolt soojustamisel, sest XPS plaatidega ei ole vaja karta, et need niisketes tingimustes hallitama hakkaksid.

PIR plaadid

Populaarsust on kogumas ka PIR ehk polüuretaanvahust plaadid, mille puhul on jäik vahukiht mõlemalt poolt kaetud näiteks alumiiniumiga. Ka PIR soojustusplaadid on väga tugevad ja vastupidavad niiskusele ning sulamis- ja külmumisprotsessidele. Seega on nad muuhulgas heaks isolatsioonimaterjaliks ka vundamendil. PIR plaatide paigaldamine on lihtne, sest need on kaalult kerged ja neid on saadaval väga erinevates mõõtudes.

Peamine miinus PIR plaatide puhul on nende kõrgem hind, kuid see tuleneb asjaolust, et nende tootmisprotsess on tunduvalt keerulisem. Siiski on tegemist asendamatu materjaliga just nendes kohtades, kus ruumi  endasse paksu soojustuskihti vundamendile lisada ei ole. Nimelt on PIR plaadid võrreldes vahtpolüstüreenist plaatidega tunduvalt energiatõhusamad, seega on õhema isolatsioonikihiga võimalik saavutada parem tulemus. 

Vahtklaas

Klaasvaht on hetkel saadaolevatest vundamendi isolatsioonimaterjalidest ilmselt üks vastupidavamaid, kuna selle paigaldamisel võib kindel olla, et selle eluiga ületab ühe keskmise hoone potensiaalset eluaega. Tegemist on suure koormustaluvusega, igasugustele keemilistele- ja bioloogilistele faktoritele vastupidava ning täiesti veekindla soojustusmaterjaliga. Seejuures ei ole ka selle paigaldamises midagi keerulist, kuna kogu töö saab ära teha spetsiaalsete bituumen mastiksite ja liimidega. Selle materjali peamiseks ja ilmselt ka ainsaks miinuseks on selle kõrge hind, kuid kuna on olemas garantii, et materjal ei vaja niipea väljavahetamist, siis pikas perspektiivis tasub see suure tõenäosusega ennast ära.