Miks on vundamenti vaja soojustada?

Enne, kui ruttad vundamendi soojustamise juurde, tasuks ka teada, miks see üldse vajalik on. Enamasti saavad hoone niiskuskahjustused alguse just vundamendist, kuid õige soojustamine tagab vundamendi pika eluea. Kuna Eestis on väga muutuv kliima, ohustab hoonete vundamenti maapinna külmakerked ja niiskus. Külmakerge kujutab endast pinnasesse kogunenud niiskuse külmumist ja paisumist, mille tagajärjel kerkib pinnas kõrgemale. Need võivad kahjustada ka maja konstruktsiooni. Selleks, et kahjustusi vältida, peab hoone vundament toetuma allpool külmumispiiri maapinnale või olema kaitstud pinnase sees horisontaalse soojustusega.

Igasugust soojustust tasuks võtta kui investeeringut, sest nii saab hoida kokku tulevaste remondikulude ja küttearvete pealt. Kui mõelda ka oma jalajälje vähendamise peale, siis ebapiisav soojustus pole ümbritsevale keskkonnale kasulik, sest toimub loodusressursside raiskamine. Kindlasti käib korraliku soojustusega käsikäes ka hüdroisolatsioon.

Loe ka vundamendi valimise kohta siit.

Niiskuskahjustuste vältimine ja hüdroisolatsioon

Korralik vundament vajab lisaks soojustusele ka hüdroisolatsiooni. Arvestama peab ka sellega, et kui vanal hoonel ei ole korralikku hüdroisolatsiooni, peaks loobuma ka sokliosa soojustamisest, sest see võib rikkuda niiskusrežiimi hoones ära.

Liigse niiskuse vastasteks abinõudeks on head näiteks vihmavee suunaminemajast eemale, kogumiskaevude rajamine keldrisse, drenaaži paigaldamine ja vundamendile isoleeriva kihi paigaldamine.

Drenaaži peaks paigaldama vundamendi taldmikust madalamale hoone ümber, et liigne niiskus ei saaks kahjustada vundamendikonstruktsioone. Jälgima peab ka seda, et torustik saaks õigele kõrgusele ja sellel oleks õige kalle. Unustada ei tohi ka filterriiet, et sinna ei satuks võõrkehi ning drenaaži peab ka regulaarselt puhastama. Drenaaži kohta loe lähemalt siit.

Saadaval on palju erinevaid materjale, mille seast valimine võib teadmiste puudumisel osutuda üsna keeruliseks. Üheks populaarseimaks maa-aluste konstruktsioonide puhul on bituumenil põhinevad tooted. Enne, kui saab hüdroisolatsiooni peale kanda, peab veenduma ka vundamendi konstruktsiooni seisukorras ning vanade ehitiste puhul peab eemaldama lahtised segukihid tugeva aluspinnani. Selleks, et aluspinnale saaks hüdroisolatsiooni kanda, peab selle katma esmalt nakkekihiga. Kindlasti tasub kutsuda asjatundja appi, kes oskab vana maja puhul määrata vundamendi seisukorra ning abistada nõu ja jõuga materjali valimisel ning paigaldamisel.

Mida teha, kui vundament vajab parandamist?

Kindlasti tasub nõu pidada asjatundjaga, kui tundub, et vanema hoone puhul ei ole vundament piisavalt heas korras, et seda soojustada. Mõned võimalused vundamendi taastamiseks on näiteks vuukimine, ankruga hoone toestamine või tugivaiadega vundamendi tugevdamine. Täpsemalt saab lugeda teema kohta siit.

Kuidas soojustada vundamenti?

Soojustamisel tuleks alustada kogu vundamendi välispinna katmisest soojustusplaatidega ja seejärel jätkata sokli maapealse osa viimistlemisega. Vundament tuleks katta kuni külmumispiirini. Kindlasti peab kasutama selleks sobivaid ning vastupidavaid materjale. Näiteks vahtpolüstüreenplaadid on hea soojapidavusega ning kannatavad koormust ja niiskust, nimetatud plaatide kinnitamiseks saab kasutada nii tüübleid kui ka liim. 

Teise võimalusena saab pinnasesse hoone ümber paigaldada külmakerke isolatsiooni umbes 60-100 sentimeetri laiuselt. Selle puhul on tähtis, et horisontaalsed  isolatsiooniplaadid oleksid paigaldatud kaldega hoonest eemale. Üldiselt on välispinnalt vundamendi soojustuse paksus umbes 10 sentimeetrit. 

Kui soojustada vundamenti välispinnalt on ka sokliosa viimistlemiseks palju erinevaid võimalusi. Soojustusplaate võib näiteks krohvida. Kindlasti tasub kaasata protsessi ka professionaal.  Sokli puhul on veel mitu võimalust. Seda saab katta näiteks kivivoodriga, kuid sel juhul on vaja ka taldmikku, kuhu on võimalik rajada kivilaotis. Sokli puhul on võimalus katta see ka viimistlusplaatide või mõne teise kergkattega. Sellisel juhul pole vaja ka taldmikku, riputuskarkassi paigaldamisest täiesti piisab. Vanema hoone puhul peab arvestama ka olemasoleva välisseina paksusega, kui sokliosa soojustuse paksust on vaja määrata. Tasub teada ka seda, et miljööväärtuslikul alal võib sokli soojustamisel ette tulla takistus, kuna muudetakse hoone välisilmet. Sokli soojustamisel on  tähtis see, et ei tekiks külmasilda, sest muidu kulub rohkem energiat maja kütmisele ja põrandad jäävad külmad.

Kui kaevasid vundamenti lahti, tasub tagasitäitmisel kasutada killustikku või kergkruusa. See aitab takistada külmakergete tekkimist ning pinnasevee vundamenti imbumist, see on väga tähtis just keldriga hoonete puhul.

Milliseid materjale peaks kasutama?

Vundamendi soojustamisel on populaarseks kujunenud vahtpolüstüreenmaterjalid nagu EPS soojustusplaadid. EPS on teiste plaatsoojustustusega võrreldes kõige odavam. Laialdaselt kasutatakse vundamendi soojustamiseks EPS 80 plaadid, sest neil on hea soojusisolatsioonivõime, suur niiskuskindlus ja need taluvad ka koormust. Tasub meeles pidada ka seda, et kui soojustusele langev koormus on tavapärasest suurem, peab suurendama ka koormustaluvust soojustusel.

Teisena tooksime välja ekstrudeeritud  kärgpolüstüreenist valmistatud XPS materjali. See suurepärane materjal kui vajad kõrget koormustaluvust, head ja kestvat soojusisolatsiooni ning niiskuskindlust.

Järgmiseks toome välja PUR/PIR soojustuse ehk polüuretaanvahu. See on suletud pooridega vahtplast. Materjal on ilmastiku- ning niiskuskindel, mõõtmetelt väga püsiv, pika elueaga ja vastupidav ja talub ka survet. Materjaliga on võimalik ka saledamad konstruktsioonid ehitada, kuna see on umbes poole energiatõhusam kui näiteks vahtpolüstüreenist soojustusmaterjalid.

Hind

Selge on see, et mida suurem on hoone, seda kallimaks läheb ka vundamendi soojustamine. Hind sõltub ka materjalide valikust, vundamendi seisukorrast, hoone asukohast ning tööjõu maksumusest. Muidugi tasub arvestada ka seda, et ilma vundamenti soojustamata, peab kulutama rohkem raha ja ressurssi hoone kütmisele. Seetõttu võib pikemas perspektiivis soojustamata vundament tuua kaasa ootamatult suuri remondiarveid.

Vundamendi soojustamise keskmise hinna kohta loe lähemalt siit.

Kokkuvõte

Soojustus on iga hoone puhul väga tähtis ja pole vahet, kas mõtled oma maja kestvusele, keskkonnale või rahakotile. Soojustamata vundament võib-olla kurjajuur ka kondentsi, vee kahjustuste ning hallituse tekkimise taga. Selleks, et vundamendi soojustus ning hüdroisolatsioon oleksid vastupidavad ning korralikud, peab kasutama õigeid töövõtteid ning kvaliteetseid materjale. Kindlasti on oluline kaasata ka asjatundja, kes on valdkonnaga eelnevalt tuttav, sest üksi nokitsedes võivad ette tulla kulukad ja aeganõudvad vead.