Miks seda tehakse?

Lihtsustatult öeldes on viljapuude lõikamine vajalik, et puu saaks toitaineid võimalikult efektiivselt kasutada. Viljapuude lõikamise käigus eemaldatakse väikesed oksad, tänu millele saavad alles jäänud oksad ja nendel kasvavad pungad rohkem toitaineid ja päikesevalgust.

Millal seda teha?

Viljapuude lõikamisega soovitatakse algust teha varakevadel, kui õhutemperatuur on natuke üle nulli. See on hea aeg, kuna segamas ei ole lehti, vilju ja linde. Puu jaoks on see aga halb aeg, sest liiga jämedaid oksi eemaldades võib tekkida mahlajooks, haav ei parane piisavalt kiiresti ja puu võib nakatuda seenhaigustesse.

Puude jaoks on lõikamiseks parim aeg suvel, täpsemalt ajavahemikus juuni lõpust juuli lõpuni, sest siis paranevad lõikehaavad kiiremini, vesivõsusid tekib vähem ning kuivi oksi, mis ei saa nii palju toitaineid, on tervetest kergem eristada. Sellele perioodile on soovitatav jätta suuremate okste lõikamine, kuna puul on tänu toitainete rohkusele rohkem energiat, et tekkinud haavaga toime tulla. Erinevalt varakevadisest lõikusest on see halb aeg lõikajale, sest suvi on lindude pesitsusaeg. Lisaks katab sel ajal puid tihe lehemass ja need on vilju täis. Samas ei tohiks jätta lõikust ka liiga hilja peale, sest haavade paranemiseks peab jääma piisavalt aega.

Ka hilissügisel on võimalik viljapuid lõigata ja seda ka tehakse, kuid pigem harva. Seda eelkõige seetõttu, et sügisesed külmad ilmad võivad lõikekohti kahjustada ning puu ei ole uuel aastal enam nii tugev. Hilissügisel lõikamise peale tuleks mõelda vaid siis, kui oksi on vaja harvendada ehk väiksemaid oksi eemaldada.

Puud on erinevad ja vajavad erinevat tähelepanu. Sõltuvalt temperatuurist ja ka kasvukohast  algab mitmetel puuliikidel mahlajooks juba üsna varakult, mis pärsib lõigatud kohtade paranemist. Sellised puud on näiteks vaher, kask, hobukastan, pähklipuu,  sarapuu, jalakas, pöök, valgepöök, hobukastan, pihlakas, pappel, sarapuu, paju jt. Varajase mahlajooksu tõttu tuleb nende lõikus edasi lükata suveks. Viljapuudest on varasema mahlavoolu algusega ploomi- ja kirsipuud.

Lõigata ei tohiks kevadel pärast pungade puhkemist, sest siis võid viljasaagiga hüvasti jätta. Sel perioodil kasutavad puud ja põõsad kogu oma energia lehtede, võrsete ja õite moodustamiseks. Lisaks ei tohiks lõigata, kui temperatuur väljas on alla -5 kraadi.

Lõika mõistlikult

Viljapuude lõikamisel pea meeles lihtsat põhimõtet: lõika nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik. Tänu sellele jäävad puud ja põõsad terveks, kannavad head saaki ning neil ei teki vesivõsusid. Kui sa pole viljapuude oksi varem lõiganud või tegid seda viimati mitu aastat tagasi, tuleks lõikamisel eemaldada haiged, kuivanud ja vigastatud oksad. Lõika ära ka üksteisele liiga lähedal kasvavad või võrasse sisse kasvanud oksad. 

Nagu igasuguse lõikamise puhul, peavad siingi tööriistad teravad olema. Enne lõikamist terita neid või asenda hoopis uutega. Kui terad on piisavalt teravad, ei teki olukorda, kus puuoksa lõikamise asemel pead seda hoopis hakkima asuma. Puuoksa lõikamine teravate lõikeriistadega jätab lõikekoha võimalikult puhtaks, mis aitab sel ka kiiremini paraneda. 

Desinfitseeri lõikeriistu piisavalt regulaarselt, eriti juhul, kui lõikad erinevate viljadega puid või on lõikamist vajavad puud erinevatel aladel. Sellega väldid puude nakatumist erinevatesse haigustesse, mis puu tervist nõrgestavad ja viljasaaki kärbivad. Haiguste eemale hoidmiseks määrivad paljud aednikud lõigatud kohale ka aiavaha. Müügil on ka haavapeits, mida on lihtne lõigatud kohale määrida ja mis toimib ka nullilähedase temperatuuri korral.

Hea ja terve on see puu, mida lõigatakse regulaarselt. Puu võra peab olema piisavalt õhuline, et ka sisemised oksad saaksid piisavalt valgust. Vanemate puude puhul jaga noorenduslõikus mitme aasta peale, sest vastasel juhul ei saa puu enda ravimisega hakkama ning lõikamisega teed sa sellele rohkem kahju kui kasu.

Kui ise ei jaksa või pole aega oma viljapuudega tegemiseks siis on oma aia eest hoolitsemisel on väärt abiline arborist ehk puittaimede spetsialist. Arborist oskab neid hooldada, vajadusel ohutumaks muuta ja viimases hädas hoopis maha võtta. Arboriste nimetatakse ka puutohriteks, kes lisaks lõikamisele tegeleb ka puude istutamise, hooldamise, viljapuude lõikamine, puude seisukorra hindamise jms.

Viljapuude lõikamisel pea meeles lihtsat põhimõtet: lõika nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik.

Erinevused marjapõõsaste lõikamisel

Üks suurimaid erinevusi marjapõõsa eest hoolitsemisel võrreldes puuga on haigestunud põõsa täielik eemaldamine. Paljudes aedades on põõsad nakatunud pahklestaga, mille tõttu on pungad küll suured ja ümmargused, kuid need ei avane. Sellisel juhul tuleks pungad eemaldada ja põletada. Vaata oma kinnistul kõik põõsad hoolikalt üle ja kui avastad väga haige või kahjustada saanud põõsa, on mõistlikum see tervenisti välja juurida. Uus põõsas tuleks istutada vana koha kõrvale, mitte peale. 

Kui sinu aias kasvavad mustsõstrad, siis nemad vajavad erilist tähelepanu. Mustsõstra pungad hakkavad kasvama varem, mistõttu tuleks neid ka varem lõigata. Seda saab põõsa kahjustamist kartmata teha suve lõpus, sügisel või lausa talvel soojemate ilmadega.