Tegelikult on selle ebameeldiva probleemi lahendamiseks olemas suhteliselt lihtne ja taskukohane lahendus, milleks on vihmaveesüsteemide jäätumiskaitse. See takistab talvisel ajal jääpurikate tekkimist räästa servale ja hoiab vajadusel katuse ääre lume ja jää eest puhtana.
Siiski tuleb silmas pidada, et jääpurikad räästas on põhjustatud maja kehvast soojustusest ja seega on pikas perspektiivis mõistlik tegeleda ka probleemi algpõhjusega. Kuid seni, kui suuremad tööd on võimalik ette võtta, on vihmaveesüsteemide jäätumiskaitse hea alternatiivne lahendus. Järgnevalt annamegi lühikese ülevaate, millega selle süsteemi näol tegemist on.
Milleks jäätumiskaitse vajalik on?
Kolmanda põhjusena, miks jäätumiskaitse oluline on, võib välja tuua maja enda kaitsmise. Horisontaalselt asetsevad vihmaveerennid koguvad lumerohke talve jooksul endasse küllaltki palju lund, mis sulamis- ja külmumisprotsesside käigus muutub rasketeks jäätunud tükkideks. See võib omakorda tuua kaasa olukorra, kus renni kandurid ei suuda lisaraskusega enam hakkama ning need vajuvad kõveraks või murduvad sootuks. Sellise stsenaariumi korral tuleb aga juba ette võtta vihmaveesüsteemi parandustööd.
Millest koosneb jäätumiskaitse komplekt?
Vihmaveesüsteemi jäätumiskaitse koosneb kolmes elemendist, milleks on: sulatuskaabel, kinnitustarvikud ja termostaat. Lisaks on vaja süsteemile lisada ka kaabel, millega saab sulatustarvikud ühendada elektrisüsteemi.
Sulatuskaableid on valikus kahte tüüpi: isereguleeritavad kaablid ja püsitakistuskaablid. Enamasti tasub eelistada püsitakistuskaableid, kuna need on odavamad ja vastupidavamad. Nende eluiga ulatub mitmekümne aastani. Kuid arvestama peab, et neid ei ole võimalik mõõtu lõigata ja seega saab neid kasutada vaid pikkades rennides ja torudes.
Lühemates rennides ja torudes sobib kasutada isereguleeritavaid ehk lõigatavaid kaableid, kuna need saab ise täpselt mõõtu lõigata. Miinuseks on aga nende kallim hind ja lühem eluiga. Nimelt kaotavad nad aja jooksul võimsust ja kestavad seega töövõimelistena kuskil 5-6 aastat.
Kuidas valida termostaati?
Termostaat on vihmaveesüsteemi jäätumiskaitse juhtimise oluline osa, sest see reguleerib süsteemi tööd. Millise termostaadi kasuks valik langetada sõltub termostaadi hinna ja tasuvuse suhtest. Parimad ja ka kõige kallimad on termostaadid, millel on üheaegselt nii temperatuuri- kui ka niiskusandur. Selliste seadmetega on võimalik saavutada kõige suurem energia sääst, kuid oma kõrgema hinna tõttu ei pruugi nad ennast väikestel ehitistel ära tasuda.
Suurtele hoonetele on nad aga ideaalsed, kuna energiahulk, mis kulub sealse vihmaveesüsteemi sulatamiseks on tunduvalt suurem. Väikestele ehitistele sobivad hästi ka ainult temperatuurianduriga termostaadid, mis on hinna poolest soodsamad. Kui sulatatav renn või toru on väga lühike, siis võib osutuda kõige otstarbekamaks hoopis termostaadist loobuda ja külma ilma korral sulatuskaabel manuaalselt sisse lülitada. Kindlasti ei ole see aga kõige mugavam lahendus.
Kuidas paigaldada?
Vihmaveesüsteemi jäätumiskaitset paigaldatakse hoonete rennidesse, sademevee torustikku ja katuse neeludesse. Kui majal on lame katus, mille renn asub sellest all pool, siis tasub sulatuskaabel paigaldada ka selle servast umbes meetri ulatuses ussi kujuliselt. Selliselt ei kogune katuse servale üldse lund ega jääd.
Küttekaabli paigaldamisel rennidesse ja torudesse on oluline esmalt täpselt ära mõõta nende pikkused. Selle järgi saab teha otsuse, millist kaabli tüüpi saab süsteemi sulatamiseks kasutada. Arvestada tuleb, et sulatuskaabel paigaldatakse topelt, laiadesse rennidesse isegi neljakordselt. Kui jääd ise hätta kaabli paigutuse paika panemisega, siis tasub teha majast pildid, kus kõik vihmaveesüsteemi osad peal. Selle abil saab kogenud ekspert aidata leida lahenduse, kuidas võimalusel ühe kaabliga katta ära kõik süsteemi vertikaal- ja horisontaalosad.
Vihmaveesüsteemi jäätumiskaitse tasub lasta paigaldada oma ala spetsialistidel, et kõik saaks paika nõuetekohaselt. Kuna tegemist on elektrilise süsteemiga on spetsialisti poolt teostatud paigalduse puhul kindel, et energiat ei lähe kuskil kaotsi ja ükski kaabli osa ei jää ohtlikult torust välja rippuma. Kuna jäätumiskaitse on vaja ühendada ka elektrisüsteemi rikkevoolu kaitsme alla, tuleb selles etapis kaasata projekti kogemustega elektrik.
