Puhas joogivesi on mitmetes maailma piirkondades muutunud defitsiidiks, mistõttu otsitakse järjest enam võimalikke alternatiive puhta joogivee tarbimisele nendes kasutusvaldkondades, kus vesi ei pea ilmtingimata olema täiesti mikroorganismide ja kemikaalide vaba. 

Kogumissüsteemi valik

Kõige lihtsam vihmavee kogumise võimalus on panna mahuti sademeveetoru alla, mis selle saju ajal täidab. Selleks võib kasutada nii kodust leitud suuremat tünni või vanni, kui ka kaubandusvõrgust soetatud vihmavee kogumise nõud. Spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud anumate eelis on, et nad on pealt kaanega suletud ja enamasti varustatud kraaniga, kust on mugav vett näiteks kastmisnõusse lasta.

Miinuseks on sellise nõu väike mahutavus, mis tähendab, et sademetevaesel ja kuumal perioodil võib see kergesti kuivale jääda.

Saadaval on ka suured mahutid. Nende peamiseks miinuseks on raskem paigaldus. Kui me kogume vihmavett maapealsesse suuremasse mahutisse, muutub sealne vesi soojuse ja valguse toimel bakterite kasvulavaks. Sellist vett võib vabalt kasutada näiteks muru kastmiseks, kuid söödavate aedviljade kastmist selle veega tuleb pigem vältida.

Suure mahuti maa alla paigaldamine on parim lahendus – veereserv on suur ja paak on kaitstud sooja ja päikesevalguse eest. Sellise suure mahuti paigaldamine juba valmis majapidamise krundile võib olla mõnikord keeruline. Seega on kõige lihtsam, kui kogumissüsteem planeeritakse soovi korral elamu juurde juba projekteerimise käigus. Plaani tegemisel on tark otsustada kohe, kas sademevett hakatakse kasutama ainult õuetoiminguteks, või soovitakse suunata vesi ka majasisesesse süsteemi.

Kuidas süsteem toimib

Enamasti kogutakse vihmavett katustelt, kus see koguneb kogu katuse pinnalt vihmaveerenni ja mööda sademeveetoru suunatakse vesi kogumismahutisse. Maapealsest tünnist saadakse vesi kätte, kas kraani abil või lihtsalt seda teise anumaga välja tõstes. Maa-alusesse mahutisse paigaldatakse vee saamiseks pumbasüsteem.

Maapealseid mahuteid tuleb võimalikult tihti pesta. Maa-alused mahutid on tunduvalt hooldusvabamad ja nende põhjalikum puhastamine tuleb ette võtta 10-20 aasta tagant, et eemaldada sealne sadenenud kiht. Mustust pole sellises süsteemis üleliia palju, sest enne paaki sisenemist läbib vesi filtrit. Kui sademevesi on suunatud majja, siis kasutatakse veel erineva tihedusega filtreid enne vee elamusse suunamist ja soovi korral ka enne kodumasinaid. Vihmavee kasutamisel majapidamises on võimalik paigaldada nutikas pumbasüsteem, mis lülitab sademeveepaagi tühjaks saamisel süsteemi üle tarbeveele.

Kus sobib vihmavett kasutada:

• WC loputuskastis, pesumasinas
• kastmiseks
• auto pesemiseks
• lemmikloomade pesemiseks
• purskkaevude, tiikide ja basseinide täitmiseks
• sissesõidu- ja kõnniteede pesemiseks
• terrassi pesemiseks

Kus ei või kasutada

Kindlasti ei tohi vihmavett kasutada joogiveena, söögi valmistamiseks, nõude- ja hammaste pesuks. Kui sademeveenõu seisab sooja päikese käes, siis sellise veega peab vältima ka nende juur- ja köögiviljade kastmist, mida kasutatakse värskelt toiduks. Eriti ettevaatlik tasub olla majapidamises, kus on nõrgema immuunsüsteemiga inimesi. Lihtsalt, vihmavees võib alati leidub baktereid, parasiite, viiruseid ja kemikaale, mis sattuvad koos veega kogumisnõusse näiteks lindude väljaheidetest, mida vihm katuselt maha peseb. Soojas seisev tünn on aga ideaalseks bakterite kasvulavaks. Ka õhus olevad suits ja tolm võivad vihmavett saastada. 

Vihmavee kasutamise eelised

Võrreldes kareda joogiveega, on vihmavesi tunduvalt pehmem. Läbi filtrite puhastatud vihmavesi sobib seega ideaalselt kasutamiseks mitmetes kodumasinates, nagu pesumasin, survepesur, aurupesur jm. Väiksema katlakivi sisaldusega sademevee kasutamine suurendab tuntavalt nende seadmete eluiga.

Pehmem vesi sobib paremini ka taimedele. Lisaks on vihmavesi alati kastmiseks sobival temperatuuril. Kaevust või veetrassist pärinevat vett tuleks ideaaljuhul enne aia kastmist vahemahutis soojendada.

Vihmavesi on mitmeteks tegevusteks piisavalt puhas ja ei maksa seejuures midagi. Seda saab küllaltki lihtsa tehnoloogia abil kasutada veeallikana näiteks suvilates, kus vee kättesaadavusega on probleeme, ja lisalahendusena majapidamistes, kus veevajadus kuival ajal on suurem kui kaevu tootlikus. Samuti on sademevee ära kasutamine vee puuduse korral keskkonnasõbralikum variant, kui vee toomine pikemate vahemaade tagant.

Elamutel, mille vahetus ümbruses on probleem sademevee ära juhtimisega, on nii või naa vaja võtta ette ehitustööd selle probleemi kõrvaldamiseks. Sellisel juhul võib kindlasti kaaluda hoopis mahuti paigaldamist vihmavee kogumiseks, kuna lisaks lahendusele saab boonusena kaasa ka väiksemad veearved ja teadmise, et on vähendatud oma ökoloogilist jalajälge.

Loe ka: Vihmaveesüsteemid ja sademevee hoonest eemale juhtimine