Loomulik ventilatsioon

Nagu nimigi ütleb, on tegemist maja loomuliku õhuvahetusega. Õhk siseneb ja väljub läbi akende, aknapragude, uste, lõõride, kubu ning teiste õhuavade kaudu. Puudub spetsiaalne ventilatsioonisüsteem. Loomulik ventilatsioon on kõikidel vanematel majadel, kuna ventilatsioonisüsteeme on ehitatud eramajades vaid mõnikümmend aastat.

Kuigi loomulik ventilatsioon tagab värske õhu juurdepääsu akende avamisel, tähendab see tihtipeale võrreldavat soojakadu ning kütteväärtuse vähenemist.

Väljatõmbeventilatsioon

Sisse- ja väljatõmbeventilatsioonidest annavad aimu seintes olevad klapid. Õhuvahetus toimub ventilaatori või pumba abil. Tõmbeventilatsioone kasutatakse mitmetes tööstusvaldkondades, näiteks meditsiin, keemialaborid, tehased, jms.

Väljatõmbeventilatsioon eramajades vahetab küll õhku, kuid tihtipeale on sisenev õhk jahedavõitu ning lahkuv soe õhk tähendab ka soojuskadu küttekolde arvelt.

Soojustagastusega ventilatsioon

Alates 80ndatest on kasutusel ventilatsioonisüsteemide uus soojustagastusega põlvkond. Küttekulude vähendamiseks on just ventilatsioonisüsteemi uuendamine kõige kiiremini tasuv. Uus soojustagastusega ventilatsioon saavutatakse isegi kuni 80% soojustagastus, olenevalt tüübist ning maja suurusest.

Soojustagastusega ventilatsioon toimib kogumise ning tagasikandmise põhimõttel. Väljaminev õhk kogutakse niisketest ruumides – köök, vannituba. Sellest tulenev soojus kantakse üle sissetulevale õhule, mis filtreeritakse.

Eelised:

• Väiksemad küttearved – võrreldes tõmbeventilatsiooni või loomuliku ventilatsiooniga;
• Alati puhas õhk ruumis;
• Ühtlane temperatuur – võrreldes teiste süsteemidega pole õhu sisselaskmisel ebameeldivat jaheduse tunnet;
• Ventilatsioon ei tekita tuuletõmmet;
• Mitmeid erinevaid seadistusvõimalusi – valid omale sobiva õhutemperatuuri ja süsteem seadistab end ise vastavalt, et tagada suurim kasutegur;
• Keskkonnasõbralik;
• Koostoime küttesüsteemiga.

Energiatagastuse meetodi jagunevad:

Plaatsoojusvaheti võimaldab kõige kõrgemat soojustagastust just Eesti kliima talvistel temperatuuridel. Tihtipeale tuleb väljast tulevat õhku lisaks kütta. Plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseadme puhul pole seda tarvis.

Rootorsoojusvahetiga ventilatsiooniseadmete puhul on soojustagastus madalama väärtusega, kuid süsteem vajab vähem külmakaitse energiat. Sissetulevat õhku on vaja lisaks kütta. Rootorsoojusvahetis sissetulev ja väljaminev õhk segunevad osaliselt. Süsteemis on pidevalt pöörlevad osakesed – rootorid, mille tõttu tuleks kindlasti leida omale vaid kvaliteetse pakkuja süsteem.

Niiskustagastusega plaatsoojusvaheti  ehk sisuliselt plastikust plaatsoojusvahetit, mille plaadid on valmistatud kasutades spetsiaalsest polümeeri membraani tehnoloogiat. Selle struktuur võimaldab vaid veeauru molekulidel liikuda ühelt membraani poolelt teisele. Näiliselt on tegemist justkui kangaga, mis laseb läbi veeauru, kuid mitte otseselt niiskust

• Niiskustagastusega soojusvahetis on ühendatud rootorsoojusvaheti ning plaatsoojusvaheti parimad omadused;
• Kõrge energiasisaldusega, kuid samas külmakindel;
• Ka talvekuudel on õhk kuiv, sest süsteemis on sisse- ja väljaminev õhk täielikult eraldatud.

Kuidas valida?

Kindlasti sobib eramajadele vaid tsentraalne ventilatsioonisüsteem. Selleks tuleb teha projekt ning võimalusel ühendama küttekolde toimimisega. Loe ka: Ventilatsiooniprojekt ABC.

Materjalid, mille vahel valida on plekist- või plastist ventilatsioonitorud. Metalli puhul esineb sagedasemat mustuse naket, hügieeniprobleeme, võimalikku korrosiooni ning oksüdeerumist. Plastkanaleid peetakse üldiselt hügieenilisemaks ja lihtsamalt hooldatavaks. Seetõttu eelistatakse eramajade puhul plastkanaleid.

Mürasummutus kuulub alati ventilatsioonisüsteemi standardvarustuse juurde. Mida suurem maja, seda võimsamat süsteemi see vajab – rohkem kollektoreid, võimsam pump. Täiendavalt on võimalik lisada veel summuteid kollektorkastide ette.

Paigaldus

Uute majade puhul kuulub ventilatsiooni projekt iseenesestmõistetavalt kogu maja ehituse juurde. Samuti on võimalik ventilatsioonisüsteemi paigaldada ka olemasolevasse hoonesse.

Eriti kehtib see vanema maja renoveerimise puhul ja on pigem nõue kui soovitus. Seadme saab paigaldada näiteks panipaika, pööningule või keldrisse. Sisse- ja väljamineva õhu jaoks on vaja kahte eraldi torustikku. Kuigi see on suur töö, tagab hea ventilatsioon ühtlase temperatuuri, hea enesetunde ja töövõime. Samuti aitab see ära hoida võimalikud niiskuskahjustused ja hallituse.

Ventilatsioonisüsteem koosneb:

• Ventilatsiooniseade,
• Puhur,
• Soojusvaheti,
• Külmumisvastased siibrid,
• Torustik.

Nii uue- kui ka vana maja puhul tuleb arvestada, et seintes jääks torustikule piisavalt ruumi. Ideaalis on see kõik kaasatud juba projektis. Tuleb arvestada, et efektiivseim õhutagastus toimub kahe eraldi torustikuga.

Renoveeritava maja puhul tähendab ventilatsiooni lisamine tavakasutuses oleva ruumi arvelt või mõne panipaiga kasutamist. Tihtipeale pole kõikidesse ruumidesse võimalik enam ligi pääseda.

Samuti tuleb hoolitseda, et torustikku oleks võimalik vajadusel puhastada ning hooldada. Peamine tolm ja mustus tekib ventilatsiooniavade, soojusvaheti ning seadme juures olevates torudes. Võimalikult pika eluea tagamiseks peaks hooldustehniku külastuse planeerima vähemalt iga 2-3 aasta järel.

Ventilatsioonisüsteemi paigaldus

• Kõigepealt paigaldatakse torustik, soovitavalt lagede ja seinte taha. Töö toimub mitmes etapis;
• Seejärel kontrollitakse külmatsooni ja isoleeritakse torud vajadusel;
• Ventilatsiooniseade paigaldatakse koos seadmepealse torustikuga;
• Viimases etapis toimub lõppelementide paigaldus ning süsteemi häälestamine. Viimane etapp toimub juba siis, kui ruumid on tolmuvabad ning siseviimistlustööd lõppenud. Muidu võib ehitustolm sattuda seadmesse ning torustikku.

Aastatega muutuvad ventilatsioonisüsteemid üha efektiivsemaks. Tänapäeva hooned on väga õhutihedad ja ventilatsioonisüsteem on pigem nõue kui soovitus, sest muidu võib seal elamine olla isegi tervistkahjustav.

Värske õhuvool peab olema tagatud peamistest elu- ja magamistubades. Kasutatud õhk tõmmatakse välja soojadest ja niisketest ruumidest nagu pesuruumid, garderoobid, panipaigad ja majapidamisruumid. Kui ruumid on väga tihedad ehk ustel puuduvad siirdeavad, tuleb sissepuhke ja väljatõmbe torud paigaldada igasse ruumi.

Kokkuvõtteks

Tänapäeva ventilatsioonisüsteemid on nutikad ja tagavad väga suure soojustagastuse, mis tähendab väikest energiakulu. Samuti on võimalik ühendada ventilatsioonisüsteem küttesüsteemiga. Nii saad juhtida ja valida seadmete töörežiimi vastavalt vajadusele – kui oled kodust ära, võib hoone üldine temperatuur olla tunduvalt madalam kui tavaliselt või süsteem töötada väiksemal jõudlusel.

Korraliku ventilatsioonisüsteemi eluiga on sama pikk kui maja ise. Parima tulemuse saavutad vaid spetsialistide abiga, kellel on ventilatsioonisüsteemidega kogemusi. Nii tagad pika eluea, efektiivse töö ja garantii, kui midagi peaks süsteemiga juhtuma.