Milleks ventilatsiooniprojekt vajalik on? 

Pärast Covid-19 puhangut on muutunud üha tavapärasemaks kodukontor. Kuid hoolimata sellest veedab inimene magamistoas ligikaudu kaheksa tundi ööpäevas. See omakorda aga tähendab suurt süsinikdioksiidi kui ka kondensatsiooni hulka. Sama kehtib ka näiteks töötoa, elutoa või mõne muu rohket kasutust leidva elamispinna kohta. Järelikult tekib eluterve keskkonna tagamiseks juba kodus vajadus õhuvahetuse vastu, avalikest asutustest rääkimatagi.

Mõistagi on õhuvahetuse vajadus kriitiline vannitoas ja köögis — viimasesse võib päeva vältel koguneda kuni viis liitrit vett. Kogu selle niiskuse hulga jaoks vaid kubust ja ühest ventilatsiooniseadmest tualettruumis terve maja jaoks ilmselgelt ei piisa. Mis veel rääkida olukorrast, kus peetakse ka lemmikloomi, siis on eluruumides veelgi suurem vajadus õhuvahetuse järele. 

Lühidalt kokkuvõttes aitab ventilatsioon hoone õhukvaliteeti märgatavalt parandada. Ventilatsioonist rääkides tuleb arvestada ka küttega — seetõttu koostavadki projekteerijad neid sageli koos, ent neid saab tellida ka eraldiseisvatena. Mõlemad eriosad vastutavad elamiskõlbliku sisekliima tagamise eest ning kui midagi nendes süsteemides on korrast ära, tunnetab inimene üsna kiiresti. Kui ruumides puudub optimaalne temperatuur ning värske õhk, hakkavad need inimese tervist oluliselt mõjutama.

Pealegi ilmnevad tavaliselt esimesed vead juba projekti koostamise vältel, mitte alles ehitusplatsil. Isegi täpsest ja lõpuni teadlikust lähteülesandest ei pruugi alati piisata. Näiteks peab kontrollima, et tellite töö ikkagi spetsialiseerunud projekteerijatelt, kes ei järgiks aegunud standardeid, sest viimaseid uuendatakse päris tihti. Seega ei tasu kindlasti otsejoones kõige odavama pakkujaga leppida, kes teevad ära vaid minimaalse töö ning jätavad paremad soovitused enda teada. Vastasel juhul võite küll finantsilises plaanis kokku hoida, ent seda küll aga oma enese tervise arvelt.

Loomulik või sundventilatsioon 

Eestis on pea kõikides enne 90. aastaid valminud majades vaid loomulik ventilatsioonisüsteem. See tähendab, et õhuvahetus toimub hoonesse sisseehitatud kanalite ja avade läbi. Et sisekliima on välisest kõrgema temperatuuriga ja kergem siis see õhk tõuseb tuulutuslõõride teel üles, ning seeläbi väljub korstnast. Kuigi see lahendus on lihtsamini ehitatav ja ilmselgelt odavam, sest ei tarbi elektrienergiat, on sellel ka omad puudused. Nimelt on sellise süsteemi puhul õhu koguste liikumine äärmiselt raskesti kontrollitav ja suunatav. Teine ning veelgi olulisem tegur on see, et selline meetod vajab seinasiseste ruumi õhukanalite näol. Alternatiiviks on ka ripplae alune ala, ent selle kasutamine jälle lõikab toa kõrgusmõõtu. Seega kui räägime loomulikust ventilatsioonist on soovituslik kasutada seda vaid tubadesse, kus ei pea järjest üle paari tunni aega veetma ning mis seega ei vaja niivõrd suurt õhuvahetust.

Sundventilatsiooni puhul on aga nõnda, et maja õhutussüsteem on nii koguse kui ka suuna osas mehaaniliselt kontrollitav. See meetod jaguneb nii väljatõmbe- kui soojusvahetusega toimivaks ventilatsioonisüsteemiks. Õhuvahetuse käigus kulub suur hulk energiat välisõhu soojendamisele, seega on sagedaseks valikuks soojustagastusega süsteem, ent valida on ka soojustagastuseta variandi vahel.

On lihtne eeldada, et sundventilatsiooni kasutamine on loomuliku õhutuse kõrval tõhusam valik. Eriti seda veel seetõttu, et nüüdisajal on üsnagi levinud plastikaknad ja ukselehed, mis omakorda aga eeldavad kummist või silikoonist tihendeid. Need pidurdavad aga loomuliku õhuvahetust veelgi enam, ning vajavad seetõttu rohkem kanaliteid. Vältima peaks ka akende ületihendamist, sest ka see takistab välisõhu ligipääsu. Kui hoones aga napib loomulikku ventilatsiooni, siis saab välisseintele kinnitada ventilatsiooniklapid, mis aitavad sisekliima õhuvahetust natukenegi korrigeerida. Teised kitsaskohad, mis õhutussüsteemidega sageli esinevad on näiteks ummistunud lõõrid või tapeediga kaetud õhutusrestid.

Mida ventilatsiooniprojekt peaks sisaldama? 

Kui õhuvahetussüsteemis kaasatakse sissepuhke ja soojustagastusega ventilaatoreid on just projektis välja toodud sellised detailid nagu seadmete ja torude läbimõõdud, õhukogused ja - kiirused ning ka müratase. See info on äärmiselt oluline nii kliendile, projekteerijale kui süsteemi paigaldajale, et vältida vigu ja tagada vastavus nõuetele. 

Muuhulgas hõlmab projekt endas selliseid dokumentatsioone nagu seletuskirjad, jooniseid, spetsifikatsioonid, kasutusjuhendid ja ka õhuvahetustabelid. Skeemidel peavad olema kirjeldatud ka seadmete asetus hoones ja nende võimsus. Niisamuti peab projekt jääma kooskõlla tuleohutuseeskirjade nõuete ja ka elektrivõrkudega. Et saada parem ettekujutus vajaminevast detailsusastmest, peab energiaarvutustele tuginedes olema lahti seletatud ka tubade jahutussüsteem. 

Kasulik teada

Tavaliselt algab projekti koostamine konsultatsioonist ning hiljem koostatakse lähteülesande põhjal esmalt eel-, ning seejärel põhiprojekt. Viimase põhjal saab hakata ventilatsioonisüsteeme paigaldavatelt firmadelt hakata päringuid uurima. Ent ka laitmatult koostatud projekt ei taga veel paraku optimaalset sisekliimat. Peale sobivate ehitajate valimist tuleb allkirjastada töövõtuleping, kus on täpselt kirjeldatud tööde kvaliteediaste, maht ning tähtajad. Ehituse vältel peab olema ka ettevaatlik, et töömehed ei teeks märkamatult mingit projektivälist omaloomingut. Selle käigus võidakse asendada projektis ettenähtud seadmed, õhujaoturid või mõned muud detailid odavamatega, mis tekitab tuntava kvaliteeditaseme erinevuse.

Kui hoone on suur, siis võib õhuvahetuse seadmete jaoks vaja minna ka eraldiseisvat tehnilist ruumi, mis harikult planeeritakse kas keldrisse või pööningule. Ventilatsiooni seadmeid juhitakse tavaliselt lülitite teel, ent üha rohkem leiavad kasutust ka nutilahendused, mis võimaldavad süsteemi kulgemist korraldada juhtpaneelist või hoopis näiteks nutitelefonist.

Kui mistahes põhjusel osutub õhuvahetuse süsteem liiga valjuks on selleks loodud ka spetsiaalsed mürasummutid ja vibroisolaatorid, mis vähendavad müra. Samuti peab jälgima, et kõik seadmed oleksid kergesti ligipääsetavad, et neid ka regulaarselt puhastada ja vajadusel kontrollida ning parandada. 

Kuigi nii nagu ka iga teise eriosa projekti maksumus sõltub ka ventilatsiooniprojekti hind  selle mahukusest. Reeglina võib küll varuga ümardada kuid suuremate hoonete puhul võib ventilatsiooniprojekti hind olla ca 1 €/m² kohta. Kui tegu on väikesema ja lihtsama objektiga siis saate ilmselt soodsama pakkumise.

Loe ka artiklit: Maja ehitamine - mis projekte on selleks vaja?

Kokkuvõtteks

Värske õhk on tervise, produktiivsuse ja ka üleüldise heaolu tagamiseks esmavajalik. Traditsiooniliseks õhuvahetuse meetodiks on loomulik ventilatsioon kuid oluliselt paremini kontrollitavam on sundventilatsioon. Mõlemal puhul on aga tegu täpse füüsikaga, millega eksides on hoones lihtsalt ebameeldiv viibida. Seega on tark tellida kvaliteetne projekt asjatundjalt, kes tunneb mõlema lahenduse eeliseid ja puuduseid ning oskab neid vastavalt teie soovidele vajadusel ka sobivas osakaalus kombineerida. Lõppude lõpuks on eluterve sisekliima aluseks kvaliteetne ventilatsiooniprojekt.