Millega arvestada?
Veesilm on enamasti püsiv struktuur, mille asukohta reeglina ei muudeta. Selle ehitamisel peab mõtlema paljudele teguritele, et hiljem otsust kahetsema ei hakataks. Kui eeltöö vahele jätta, siis võib juhtuda, et õige pea asub aias kauni tiigi või purskkaevu asemel hoopis tühi auk.
Asukoht on väga oluline. Veesilmaga pannakse paika aia kõige silmapaistvam osa, mis peaks uhkelt tähelepanu tõmbama. Mõnikord on olemas soov veesilma rajada, kuid seda polegi võimalik teha. Suures kortermajas elades saab veesilmast vaid unistada, kuid isegi eramaja ja oma maalapi olemasolu ei garanteeri, et veesilma saaks sinna paigaldada. Võib-olla on aias juba liiga palju erinevaid puid ja põõsaid, batuut, suur terrass või parkla, mis takistavad veesilma loomist.
Veesilma peaks paigaldama puudest eemale, sest langevad lehed ja oksapuru nõuavad selle tihedat puhastamist. Veesilma loomisel ei pea tervet aeda üles kaevama, et olemasolevad puud ja põõsad sobiksid veesilmaga. Veesilma saab väga kenasti paigaldada ka olemasolevate põõsaste vahele või peenarde lähedusse. Otsene veeallikas võimaldab edaspidi aeda paigaldada ka rohkem niiskust soovivaid taimi.
Suurus on teine oluline aspekt, millele peab mõtlema. Liiga suur veesilm võib mõjuda rõhuvalt, aga liiga väike veesilm ei paista üldse välja. Suurem aed annab võimaluse disainiga mängida ja sellisel juhul on võimalik otsustada ka väikese veesilma kasuks, kui selle ümbrus kenasti dekoreerida. Nii on võimalik luua tõeline oaas, mis on täidetud kivide, lillede ja taimedega. Paigalda veesilma kõrvale ka pink ning seal on mõnus istuda ja raamatut lugeda.
Veesilma rajamise eesmärk tuleb enda jaoks läbi mõelda. Enamasti paigaldatakse koju purskkaev või tiik lihtsalt esteetika pärast, kuid tiik võib olla ka veeallikas, kust taimed toitaineid saavad. Iluveekogu ei pea olema suur ja selle ümbruse disaini saab muuta. Kui tiik soovitakse paigaldada sauna juurde, et sinna pärast leili sisse hüpata, siis peaks tiik olema suurem.
Disain aitab veesilmal ülejäänud aiaga sobituda. Loodusliku välimusega veesilma on lihtne juba olemasolevate elementide vahele paigaldada. Kui veesilm täidab praktilist rolli ehk seal käiakse ujumas, siis on ristkülik või ovaal parimad lahendused. Loodusliku välimuse valimisel võiks selle paigaldamisel jääda looduslike materjalide juurde.
Erinevad veesilmad
Veesilma lahendusi on mitmeid, kuid kolm kõige populaarsemat on purskkaev, plastikust aiatiik ja PVC-kilega kaetud auk. Neil kõigil on oma eelised ja puudused, mille põhjal saab valiku teha.
Purskkaevud on veesilma loomisel kõige lihtsam lahendus. Ei ole vaja teha muud, kui leida aeda selle jaoks sobiv koht, vaadata kaubanduses olevaid valikuid ja disaini ning otsustada, milline purskkaev on parim. Siis tuleb purskkaev ühendada elektrivõrku. Tuleb jälgida, et purskkaev ei oleks nii suur, et võtaks aias kogu ruumi ja tähelepanu enda alla. Siiski ei tohiks purskkaev olla ka nii väike, et puude ja põõsaste vahelt üldse välja ei paista.
Plastikust aiatiigid on kaubanduses saadaval erineva suuruse ja kujuga ning neid saab paigaldada otse pinnasesse või terrassi. Sarnaselt purskkaevuga on asukoha valimine oluline. Kui peres on väikesed lapsed, siis peaks tiigi paigaldama kohta, kuhu lapsed juurde ei pääse. Tiigi ümber võib rajada ka kaitsetara. Aiatiigi suurus ja kuju peaksid vastama aia pindalale ning selle omadustele. Pärast paigaldamist saab aiatiigi ümbrust disainida, istutades sinna lilli ja taimi.
PVC-kilega tiik on aiale kõige koormavam, sest tuleb kaevata auk, mille põhi täidetakse spetsiaalse kilega. Sellise tiigi puhul ei sõltu tiik põhjavee olemasolust. Tiigi saab täita vihmavee või kraaniveega. PVC-kilega tiik tasub paigaldada suuremasse aeda, sest kaevamiseks on ruumi vaja ja suurem ala annab tiigi disainimiseks rohkem võimalusi.
