Veekahjustus

Vesi võib majja tungida pea kõikjalt selle konstruktsioonide vahelt, kui need on mingil põhjusel ei pea vastu. Seega on väga oluline aegajalt hinnata oma fassaadi ja vundamendi tervist ning peale iga suuremat tormi vaadata üle ka katuse terviklikkus. Samuti võivad probleemid tekkida talviste külmumis- ja sulamisprotsesside tulemusena. Lisaks välistele allikatele võivad veekahjustused olla tingitud lekkivast veetorustikust. Mõnikord võib neid põhjustada ka lihtne hooletus, näiteks vannivee jooksma unustamine.

Veekahjustuse ulatus võib olenevalt selle tekkeallikast suuresti erineda. Väikesed pritsmed ja veelaigud on tavaliselt võimalik lekke kohesel parandamisel ja hoolika kuivatamise abil enamasti täielikult kõrvaldada. Asi muutub keerulisemaks, kui veekahjustus annab endast märku alles siis, kui see on seinakonstruktsioone juba märkimisväärselt kahjustanud ja murdnud läbi kipsseina või laenurga. Sellisel juhul on probleemiga tegelemine tunduvalt raskem, kuna edukaks kuivamisprotsessiks tuleb maja konstruktsioonid avada.

Hallitus

Hallitus saab ennast majja sisse seada vaid juhul, kui seal on niiske. Seega on veekahjustused, mis muudavad ehitusdetailid niiskeks üks peamisi põhjuseid, miks hallitusseened saavad paljunema hakata. Hallitus võib elada erinevatel pindadel, nagu puit, paber, vaibad ja mitmed isolatsioonimaterjalid. Kuna nad toituvad nendest materjalidest, millel nad elavad, võivad nad aja jooksul neid materjale kahjustada ja põhjustada märkimisväärseid kahjustusi hoones. Lisaks hoone kahjustamisele on oluline märkida, et hallitus võib muutuda ohtlikuks ka inimeste tervisele.

Veekahjustuse puhul on väga oluline selle kohene märkamine. Juba 24-48 tunni möödudes võivad soodsates tingimustes hallitusseened paljunema hakata. Tuleb arvestada, et hallitusseeni on alguses vähe ja neid ei pruugi kohe märgata, kuid sellegi poolest ei tohiks ennast ohust pääsenuna tunda. Märgatavad hallituselaigud toas võivad ilmneda alles nädalate pärast, kuid selleks ajaks võib hallitus juba levinud olla konstruktsioonide vahele.

Kuidas teha vahet veekahjustusel ja hallitusel?

Kui sinu kipsseinale ilmub inetu laik, siis suure tõenäosusega oskad sa juba välimuse järgi ära öelda, kas tegemist on lekkinud vee laiguga, või elab sellel ka hallitus. Seda seepärast, et enamasti on hallitus tumedat, peaaegu musta tooni, mida ei saa segi ajada veelaiguga. Samas tuleb olla tähelepanelik, kuna hallitusseente hulgas on mitmeid liike, mis võivad olla palju heledamad, nagu näiteks oranžid või kollased. Seetõttu võib nende märkamine olla oluliselt keerulisem. Järelikult ei tohiks hinnata hallituse olemasolu pelgalt pinnapealse visuaalse vaatluse alusel.

Lõhn: Kui veelekke põhjus on kõrvaldatud ja märg ala on kuivanud, siis nuusuta seda. Kui tunned ebameeldivat kopituse lõhna, siis see viitab tõenäoliselt hallitusseente olemasolule.

Tekstuur: Veelekke korral võivad osad ehitusmaterjalid hakata paisuma või nende pind võib hakata maha kooruma. Hallitus seevastu kasvab tavaliselt tihedalt pinnal ja võib katsudes tunduda limane.

Mõju ehitusmaterjalidele: Veekahjustuse mõju on kiire ja kahjustuse ulatus ilmneb pea koheselt. Hallituse mõju on vastupidiselt aeglane, kuid pikas perspektiivis hävitab see kõik materjalid, millel elab.

Mida teha veelekke korral?

Veelekke korral on väga oluline võtta ette järgnevad tegevused, kuna sellega on võimalik hoida ära hallitusprobleemi tekkimine:

1. Otsi üles lekke allikas

Esimese sammuna tuleks kindlaks teha, kust vesi majja pääseb. Kui probleem on seotud lekkiva torustikuga, võib see ilmneda ka sinu veearvetes, kuid teistes olukordades tuleb loota visuaalsele vaatlusele. Ennetamise seisukohast on hea tava üle vaadata kõik elamu ülemise korruse laed pärast suuri vihmavalinguid, kuna nii saab juba varakult märgata väikseid lekkeid.

2. Sulge leke

Peale lekke avastamist on esimene samm teostada vajalikud parandustööd lekke sulgemiseks. Kindlasti ei tohiks sellega viivitada, kuna kõige kulutõhusam on see teha võimalikult kiiresti.

3. Kuivata

Kui lekke parandamine ei ole koheselt võimalik, siis proovi hoida kõike võimalikult kuivana kuni vajalike tööde valmimiseni. Selleks võid lisaks muudele meetmetele võimalusel asetada lekke alla näiteks ämbri.

Kui lekked on suletud tuleb kiiresti alustada põhjalikku kuivatusprotsessi. Esmalt tuleks kuivatada lapiga kõik pinnad. Kui toas olev mööbel on saanud niiskeks, kuid seda on võimalik liigutada, tuleks see kiiresti kuivemasse ruumi viia. Kui võimalik, kasuta lekke asukohas niiskuseimurit, kuid kui see pole kättesaadav, saab õhuringlust parandada, jättes aknad tuulutusasendisse või kasutades ventilaatoreid.