Mida kujutab endast vee- ja kanalisatsiooniprojekt?

Nüüdisajal ei kujuta õieti ettegi urbanistlikku majapidamist, kus vee hankimise mooduseks võiks olla ainult kaev. Või, et töötlemata reovee peaks suunama, kas kraavi või kuhugi tee serva. Nõnda on olukord õnneks vähemalt siinmail. Sellest ilmekast pildist tekib kerge arusaam kuivõrd oluline on see, et hoone projekteerimise juurde kuuluks korralik vee- ja kanalisatsiooniprojekt. 

Praktiliselt on selle projekti rajamisel kaks lähenemisvõimalust, mis mõlemad jäävad vastavusse riiklike normidega. Nimelt on eravaldusel võimalik hankida vett, kas sette- ja puurkaevuga või asulasiseselt liituda kohaliku veevõrguga. Kui teie kinnistu jääb tiheasustusega alasse ja linnakeskkonda, siis ei ole võimalik kaevu rajamise kasuks otsustada, ning peab rakendama teise variandi. Viimasega järgnevad klassikalised igakuised kommunaalarved, mis põhinevad teie kulutatud veehulgal. Igal juhul on mõlema variandi puhul vaja omavalitsusest taotleda ehitusluba, millega saab abistada kogemustega projekteerija.

Mis eesmärki täidab vee-ja kanalisatsiooniprojekt?

Projekti koostamise eesmärk pole mitte üksnes veevarustuse tagamine, vaid ka süsteemi läbiplaneerimine niivõrd praktiliselt ja funktsionaalselt, et ei esineks ootamatuid ega asjatuid väljaminekuid nii ehitamise kui ka kasutamise vältel. Ei tasu alahinnata selleks tööks vajaminevat kvalifikatsioonitaset, mistõttu tasuks jätta see spetsialiseerunud ja kogemustega projekteerijate koostada. Tasub meeles pidada, et mõni ettevõte on spetsialiseerunud vaid eramute ja korterelamute süsteemide projekteerimistele. Kui teil on vaja aga projekti suuremale objektile, näiteks tööstushoonele, siis veenduge, et firmal on ka sellel alal kogemust. Kui projekteerimise faasis jäävad vead sisse annavad need pärast hoone kasutusele võtmist üsna pea ka tunda. Muuhulgas on projekteerimise etapist sisse jäänud vigu keeruline ehitusplatsil parandama hakata.

Vee- ja kanalisatsiooniprojekti sisse jäävad praktiliselt kõik detailid, mis puudutavad torustikku, pumplaid ja puhasteid, seda nii hoone sees kui väljas. Kohalikult vee-ettevõttelt tuleb koguda andmed veetrasside surve, rõhu ja liitumiskõrguste kohta. Alles seejärel saab projekteerija ka vajaminevad hüdrotehnilised kalkulatsioonid teha. See dokumentatsioonide kogum hõlmab endas jooniseid, seletuskirju ja ka kasutusjuhendeid erinevatest seadmetest nagu näiteks reovee kollektoritest. Otseloomulikult peab projekt jääma vastavusse ka “Ehitusprojekti” nõuete ja normidega. Kõige eelnimetatu põhjal saab hakata projekti omavalitusega kooskõlastama ja alles seejärel ehitusluba taotlema. Loe ehitusloa kohta lähemalt siit. 

Mida oodata projekti erinevates staadiumites?

Nii nagu iga projekt, algab ka vee-ja kanalisatsiooniprojekt konsultatsiooniteenusest. Sellele järgnevad eel-, põhi- ja enamasti ka tööprojekt. Veeprojekti lähtub tugevalt kinnistu arhitektuursest osast, ehk ka maja otstarbest. Seega algab veeprojekti koostamine viimase analüüsimisest ehk millistesse tubadesse on vee juurde- ja äravoolu tarvis ning millisel hulgal. 

Eelprojekti funktsiooniks on anda üldkuvand süsteemist, kus asuvad veevõtukohad, sõlmpunktid ning hakkab kogu torustik paiknema. Kuhu asetuvad seadmed, kui palju on pumpasid ning mis on nende mõõtmed? Lisaks on juba kirjas ka mõned täpsemad arvud, näiteks rõhuhulgad. Kui soovite oma hoones vett filtreerida saab ka see selgust juba siin faasis. 

Soovitatavalt ei tasuks piirduda millegagi alla põhiprojekti, sest siia kuuluvad juba täpsemad seletused nõuetest, materjalidest, seadmete kasutusest ja ohutusest. Siin etapis koostatakse harilikult ka veemõõdusõlme skeem. Kui objekt on suuremõõtmelisem siis tuleb äärmiselt suurt tähelepanu osutada ka drenaaži, sademe- ja reoveesüsteemidele. Tavaliselt toimetatakse põhiprojekt tellijale sellisel kujul, kus see on juba lokaalse vee-ettevõttega koordineeritud. 

Tööprojekt on aga kõige lihvitum variant, mis on veevärgi paigaldajatele täpseks ettekirjutiseks. Siit saab ehitaja järgida ja täpselt välja lugeda ka kvaliteedinõuded ehitustööle. Välja on valitud kasutusele tulevad tooted, ja üksikasjalikult on kirjeldatud kõikvõimalikud tehnilised parameetrid.

Reoveekanalisatsioon

Kanalisatsioon on veeprojekti üks lahutamatu osa, sest peale vee sissejuhtimist on see hilisemalt vaja ka ära suunata. Ajaloo vältel pole sellele aspektile alati just palju tähelepanu pööratud ja tihtilugu suunati see lihtalt kraavi. Tänapäeval on selline olukord raskesti ettekujutatav. Eriti võttes arvesse, mida kõike reoveega ära juhitakse, nagu näiteks kodukeemia ja WC-paber. Seega on lihtne järeldada, et rohkem kui eales varem omavad tähtsust tsentraalne kanalisatsioon ja puhastusjaamad, sõltumata riigi arengutasemest. Juhul, kui sellise süsteemi kasuks siiski ei otsustata, siis on valikuks ka kogumispaak või septik. Viimane on seade, millega saab väikesemat reovee kogust setitamise teel filtreerida.

Kanalisatsiooni projekteerimine hõlmab endas ka tuletõrje sprinklersüsteemide lahendusi. Kindlasti on kanalisatsioonist rääkides selle lahutamatuks osaks ka sademeveekanalisatsioon. Et vältida veereostust ja erosiooni, peaks kindlasti pöörama tähelepanu ka kvaliteetse süsteemi valimisele, mis liigset sademevett ära juhiks ja soodustaks sel hõlpsamini maapinda imbuda. Sademevee eemale juhtimise kohta loe lähemalt siit.

Reoveepumpla

Seda osa on vaja siis, kui teie torustikku ei saa ühiskanalisatsiooniga liita. See juhtub enamasti siis, kui teie maa-ala jääb tänava kõrgusest madalamale ning ühisvõrk ei ole teie hoone suhtes rajatud piisavalt sügavale. 

Veemõõdusõlm

Veevarustuse mõiste tähistab seda, et kinnistuomanikul oleks ligipääs vee tarbimiseni. Ilma selleta on võimatu tagada tänapäeval elementaarset baasvajadusi nagu näiteks duši all käimine. Nagu eelnevalt vihjatud, on oma veevärk tarvis ühendada piirkondliku võrgusüsteemiga.

Oluline osa vee- ja kanalisatsiooniprojektist on ka veemõõdusõlm, mille paigaldamise koostab kohalik vee-ettevõte. Mõõdusõlm koosneb enamasti veemõõtjast, selle kinnituskonsoolist ja muudest armatuuridest nagu näiteks sulgkraanidest. Ühel kinnistul on tavaliselt üks mõõdusõlm, mis harilikult jääb paiknema kas majja või siis mõõdukaevu. 

Kinnistusisene torustik tuleb projekteerida liitumispunktist mõõdusõlme või väljaviikudeni. Joonistel on vaja kujutada toruarmatuuri täpne paiknemine ja ühendumine ühisveevarustustorustikuga. Niisamuti on vaja täpselt näha, kuhu jäävad asetama õhueraldid ja tühjendusventiilid ning skemaatilist seletust ka nende funktsioneerimisest. Plaanides ja lõigetes on kujutatud torustiku materjalid, läbimõõdud, vajalike seadmete asetused ja vooluhulgad.

Kokkuvõte

Nagu selgub on vee- ja kanalisatsiooniprojekt täppistöö, mille puhul omaloomingust reeglina ei piisa. Kui teie eramu jääb tiheasustusega alasse siis tuleb teie torustik liita piirkondliku veevõrgu süsteemiga. Kui teie elukoht jääb aga rahulikumasse piirkonda, siis võite tõepoolest tugineda ka kõigest kaevule ning võtta rakendusele alternatiivseid meetmeid reovee menetluseks. Ent igal juhul pole selle eriosa kavandamine ja paigaldamine midagi, mille puhul kokku hoida. Valides kohe alguses kvaliteetse ja pikaajalisema lahenduse kasuks, lihtsustate oluliselt enda elu.