Mis asi on vedelplast?
Vedelplast on vettpidav kattematerjal, mis koosneb ühest või mitmest keemilisest komponendist. Tegu on reaktsioonainega, kus teise ainega kokkusegamisel tekib keemiline reaktsioon ja materjal kõveneb. On olemas ühe- ja kahekomponentsed vedelplastid. Ühekomponentne on nt polüuretaan, mis reageerib õhuniiskusega. Kahekomponentne on nt epoksiid, mis reageerib lisatud aktivaatoriga.
Kus seda kasutatakse?
Vedelplasti valmistatakse vastavalt vajadusele, sest selle keemilisest koostisest oleneb, kas materjal on elastne või kõva. Ehitusvaldkonnas on vedelplastil lai kasutusala, sest seda saab kasutada rõdude, katuste, veehoidlate, basseinide, vundamentide ja põrandate veekindlaks tegemisel või kulumiskindla kattena. Lisaks saab vedelplasti kasutada nii renoveerimistöödel kui ka uute hoonete ehitamisel. Kõige paremini sobib vedelplast lamekatustele, kuid valikus on ka kaldkatustele mõeldud kiirkivinevaid vedelplaste.
Vana ja amortiseerunud bituumenrullmaterjaliga või plekk-katuse saab üle pritsida või rullida polüuretaankattega. Lõpptulemus jääb ühtlane ja elastne. Vedelplast ei lase veel endasse imbuda ja seetõttu ei pea tulevikus muretsema hallituse või veekahjustuste pärast.
Vedelplast võib olla ka ainult dekoratiivmaterjal, mis annab pealmisele pinnale soovitud tooni. Võimalik on kasutada erinevaid toone, et alasid (nt käiguteid) märgistada.
Paigaldamise ajal on mass vedel ja seda saab pinnale kanda pintsli, rulli või pihustiga. Vedela oleku tõttu ei ole takistuseks ka erineva kuju ja otstarbega ehitiste hüdroisolatsioon ja dekoratiivkatted. Vedelplast on väga kõrge tasemega hüdroisolatsioonimaterjal. Seda ei pea varem valmis tegema, vaid saab kokku segada ehitusplatsil. Vedelas olekus mass kantakse pinnale ühes või kahes kihis ja armeeritakse tugikangaga. Vedelplast hakkab kõvenema kohe, kui see õhuga kokku puutub või kui see segatakse kokku kahe ja enama komponendiga.
Vedelplasti paigaldamine
Enne vedelplastiga pinna katmist on vaja pind tööks ette valmistada. Selleks tuleb aluspind lahtistest osadest puhastada ja lihvida. Puhastamise käigus eemaldatakse naket kahjustav mustus, nagu õlid ja värvid. Kui vaja, siis krunditakse terve pind. Sellele järgneb seina- ja põrandaliidete tihendamine hüdroisolatsiooniga. Pärast seda kaetakse kogu pind hüdroisolatsiooniga. Edaspidi käidavatel ja liiklusega koormatud pindadele valatakse 2–3 mm paksune tasanduskiht. See jaotab pinnale mõjuvad koormused. Tasanduskihi peale valatakse viimistluskiht, mis võib olla toonitav värvkate, dekoratiivkivi vms.
Kuna vedelplast hakkab õhuga kokku puutumisel kuivama ja kõvenema, siis see protsess kiireneb, kui väljas on jahe. Vedelplastiga tuleks töötada plusskraadide ajal, kuid kui olukord nõuab, siis saab seda kasutada ka kuni -5 kraadi juures.
Vedelplasti eelised
Vedelplast on üha enam populaarsust koguv materjal, sest sellel on teiste materjalide ees mitmeid eeliseid:
- paigaldamisel tuleohutu ja ei vaja paigaldamiseks lahtist tuld nagu näiteks bituumen,
- nakkub täies ulatuses aluspinnaga,
- ei vaja lisakinniteid,
- saab kasutada praktiliselt kõikidel aluspindadel,
- kasutamist ei takista ka aluspinna kuju, nt kumerad ja kaarjad pinnad,
- kõik vedelplastiga kaetud põrandad ja pinnad sulanduvad ühtlaseks,
- renoveerimisel ei pea aluspinda eemaldama,
- erinevad võimalused dekoreerimiseks,
- kuluefektiivne,
- tugeva kattematerjal ja täiendav hüdroisolatsioon,
- eraldi hooldust ei ole peaaegu üldse vaja,
- veekindel,
- keskkonnasõbralik,
- vastupidav,
- lihtne parandada.
Vedelplasti puudused
Vedelplastil on ka puuduseid, millega peaks enne tööde alustamist arvestama:
- Kui seda õigesti ja ühtlaselt pinnale ei kanta, siis ei ole lõpptulemus meeldiv.
- Paigaldamiseks tuleks kindlasti palgata professionaali, kes teab, mida ta teeb ja oskab erinevate asjaoludega arvestada. Asjatundja oskab paremini navigeerida pindadel, kus on korstnad, valgustid ja muud takistused.
- Materjal on küll vastupidav, aga mitte hävinematu. Langevad oksad võivad pinda kahjustada ja siis oleks see vaja ruttu parandada, et säiliks katuse niiskuskindlus.
- Kuna materjal ei ime endasse vett, siis peaks lamekatuste puhul mõtlema äravoolu peale, sest muidu muutub katus libedaks.
