Taimed vajavad korralikult toitaineid
Aias õigete tulemuste saavutamine nõuab aega, energiat, kannatust ja teadmisi. Edu on see, mis määrab, kas me jätkame aiapidamisega või mitte. Sageli proovitakse aasta või kaks ilusaid lilli või maitsetaimi kasvatada, aga pidevad tagasilöögid on nii muserdavad ja tüütud, et aiapidamisele lüüakse käega. Selleks, et aias edu saavutada, on vaja anda taimedele seda, mida nad vajavad.
Lisaks muudele teguritele vajavad taimed õiget toitaineid, õigel ajal ja õiges koguses. Kui nad seda saavad, siis taimed kasvavad hästi ning saavad kahjurite ja taimehaigustega hakkama. Kui taimed ei saa piisavalt toitaineid, siis muutuvad nad erinevatele ohtudele vastuvõtlikumaks. Sama kehtib toataimede, muru ja juurviljapeenraga. Toitained on taimede elus vajalikud.
Väetamine on mitmekülgsem ja keerulisem, kui me arvame. Osad aednikud ei kasuta väetiseid, teistel on aga paika pandud kindel graafik, mida nad järgivad.
Üleväetamine
Liiga palju head võib olla kahjulik ja isegi surmav. Situatsioonides, kus taimed on natuke üleväetatud, võivad taimed tunduda liiga rohelised. See võib alguses näida ilus, aga võib kaasa tuua erinevate taimemahladest toituvate putukate (nt lehetäid ja ämbliklestad) rünnaku. Kui taimed üleväetada, siis võivad need närbuda ja lehed kolletuda. Seda nimetatakse väetise põletuseks ja see võib olla surmav. Lisaks ei tohiks väetada taimi, mis kannatavad põua või teiste stressifaktorite käes. Alati järgi pakendil olevat infot ja kasta taime enne väetamist hoolikalt.
Alaväetamine
Lämmastik on kõige ebapüsivam taimede jaoks vajalik toitaine ja seda on pinnases tihti raske leida. See stimuleerib lehtede kasvu ja aitab taimedel end ise toita. Fosfor ja kaalium aitavad juurestiku ja teiste taime sees toimuvate bioloogiliste protsessidega. Toitainetevaesed taimed näevad välja kollased, kidurad ja nõrgad. Selle vältimiseks peaks kontrollima mulla kvaliteeti, et välja selgitada, kas ja mis toitained sealt puudu on. Vähemalt korra aastas peaks pinnasele lisama väetist, mis sisaldab lämmastikku, fosforit ja kaaliumi.
Vale väetise kasutamine
Kõik väetised ei ole ühesugused. Nagu eespool kirjutatud, siis peaks väetise kasutamisel kord aastas tähelepanu pöörama lämmastiku, fosfori ja kaaliumi lisamisele. Seda aga ei ole alati vaja teha. Taimed võivad erinevatel aegadel vajada erinevat lähenemist. Nt lämmastikurikkale murule mõeldud väetise kasutamine tomatitaimede juures toob kaasa palju lehti, aga vähe tomateid.
Universaalsete väetiste (10-10-10 ehk NPK) kasutamine murul võib kaasa tuua lämmastiku defitsiidi või fosfori kogunemise, mis viib raua defitsiidini. Vedelväetised hajuvad kiiremini, aga orgaaniline väetis pakub toitaineid pikemaks ajaks. Väetise kasutamisel võta arvesse ka aastaaega ja taimede vajadusi.
Liialt palju lämmastikule, fosforile ja kaaliumile keskendumine
Need kolm komponenti saavad kõige enam tähelepanu, sest taimed kasutavad neid kõige enam, kuid väetiseid kasutades ei tohiks ka teisi komponente unustada. Taimede eluks ja kasvuks vajalikke mikrotoitaineid on veel palju. Kui neid on pinnases vähe või puudu, siis taimedele lihtsalt lämmastikku, fosforit ja kaaliumit andes ei lahenda probleemi. Testi pinnast regulaarselt, et hoida silm peal, mis komponent on pinnasest puudu või mida seal on vähe.
Kaubanduses leiab mitmeid pinnase testimise vahendeid, aga need kontrollivad tavaliselt vaid lämmastiku, fosfori ja kaaliumi olemasolu. Täpse ja detailse raporti saamiseks, mis sisaldab nii mikro- kui makrotoitaineid, pH-taset ja orgaanilist olukorda, lase pinnast testida laboris, kus seda teevad professionaalid. Tulemused saabuvad mõne nädalaga. Raportis on detailne analüüs ja nõuanded, kuidas pinnast parandada.
PH-taseme ignoreerimine
Pinnase happelisus ehk pH mängib olulist rolli selles, kuidas taimed kasutavad väetist. Iga taim on kohanenud elama teatud pH-taseme ulatuses. Ideaalse ulatuse vahel kasutavad taimed toitaineid efektiivselt. Sellest ulatusest välja jäämisel ei tarbi nad toitaineid sama hästi. Vale pH puhul näevad taimed välja kidurad ja nõrgad, isegi kui pinnases on õiges koguses taime jaoks vajalikke toitaineid. Sellistel juhtudel ei ole lahendus väetamine, vaid pH-taseme reguleerimine. Laim tõstab pH-d, samas kui väävel, alumiiniumsulfaat ja raud vähendavad seda.
Halb ajastus
Väetise lisamine pärast seda, kui taimed näitavad stressi ja toitainete vähesuse märke, võivad viia nõrkade taimedeni, mis on kahjurite ja haiguste poolt laastatud. Kuiva väetise lisamisel tuleb varuda aega, et väetis imbuks pinnasesse ja juurteni. Aedades peaks kuiva väetise lisama istutamise päeval või isegi mõned päevad enne. Murule võiks väetist lisada hiliskevadel, kui see on pärast pikka talve taas ärganud. Paremate tulemuste saamiseks lisa vedelat väetist.
Väetamine ilma testimata
Aiapidamine või maastiku eest hoolitsemine ilma aeg-ajalt pinnast testimata on aja raiskamine. Väetamine ilma testimata on loterii. Kui oodata ajani, mil taimed näevad välja nõrgad, siis võib tekkida probleeme. Ilma testimata ei tea, kas pinnases on puudu toitaineid või on vaja pH-taset reguleerida. Pinnast tasub regulaarselt testida ja jälgi tulemusi, et taimedel oleks eluks parim võimalik keskkond.
