Kuigi renoveerimine on tihti tunduvalt keerukam protsess kui uue maja ehitamine, on heas korras vanadel asjadel alati eriline hõng, mille saavutamise nimel tasub vaeva näha. Kui oled üks nendest inimestest, kellel on piisavalt kannatust ja paras annus loomingulisust, et mitte alati sirgjoonelise ja lihtsa protsessiga lõpuni minna, võib vanast majast saada sinu unistuste kodu.

Pea nõu ehitusasjatundjatega

Kui endal vajalikud teadmised puuduvad, tasub ehitusasjatundjatega nõu pidada juba enne kinnisvara soetamist. Selline etteplaneerimine võimaldab täpsemalt hinnata, kas olemasolev eelarve on piisav, et vanast majast võiks mõistliku aja jooksul sobiv elupaik saada. Juhul, kui on näha, et renoveerimiseks vajalikud kulutused ületavad suurelt eelarvet, on selles etapis veel väga lihtne edasi liikuda ning otsida endale uus ostuobjekt.

Kui vana maja näol ei ole tegemist ostjale emotsionaalset lisandväärtust omava kinnisvaraga, on otsuse tegemisel tark mõelda ka selle peale, et ostuhind ja renoveerimisele planeeritavad kulutused ei tohiks ületada tulevast müügihinda. 

Pane paika eelarve

Vaatamata sellele, et ostuhind võib olla väga madal, osutub renoveerimine tihti kallimaks kui uue hoone ehitamine. Vana maja puhul ei ole isegi väga head eeltööd tehes võimalik lõpuni kindel olla, millega ehituse käigus rinda tuleb pista ja arvestada tuleb kõiksugu ootamatustega. Seega kuna enamasti pole teada, milliseks kujuneb lõplik hind, tasub potentsiaalsele eelarvele lisada minimaalselt 10-15% ootamatute kulutuste tarbeks.

Renoveerida või restaureerida

Enne renoveerimisplaanide tegemist tuleb kindlaks teha, ega vana maja ei kuulu miljööväärtuslike või muinsuskaitse all olevate hoonete nimistusse. Nendesse kategooriatesse kuuludes tuleb maja renoveerimisel arvestada rea piirangutega. Selliste hoonete puhul tuleb renoveerimisel võimalikult palju säilitada ja kasutada parandusteks algseid ehitusmaterjale. Detailid tuleb lasta kas restaureerida või teha neist koopiad. Kogu renoveerimise eesmärk on sel puhul maksimaalselt säilitada maja ajaloolist ilmet.

Muinsuskaitse all olevatel hoonetel on oluline säilitada ka väärtuslikke interjööre, miljööväärtuslikes piirkondades on üldjuhul oluline vaid välisilme. Samas lisab üksikute huvitavate sisekujunduselementide restaureerimine unikaalsust ka modernselt renoveeritud siseruumi.

Tehnilised kommunikatsioonid

Eelarve paika panemisel on väga tähtis hinnata milline on seis elektri- ja veevarustusega ning kanalisatsiooni ning küttesüsteemidega, kuna nende puudumine või täielik amortiseerumine tähendab enamasti suuri lisakulutusi. Kui just keegi pole juba renoveerimisprotsessiga eelnevalt algust teinud, on elektrijuhtmestik ja veetorustik majasiseselt vaja enamasti täielikult välja vahetada.

Maapiirkonnas asuvate elamute puhul võib aga juhtuda, et vee- ja elektrivarustus puudub täielikult. Isegi kui elektriliinid jõuavad hoovi, ei pruugi kinnistul olla enam ammu kehtivat elektrilepingut, mis tähendab et liitumine tuleb proovida taastada või teha täiesti uus liitumine. Samuti ei anna kaevu olemasolu kohest kinnitust, et veega varustatus on tagatud. Arvestama peab, et amortiseerunud või vales asukohas asuva kaevu vesi võib olla saastunud ning vee juurdevool ei pruugi olla piisav, et rahuldada tänapäevase majapidamise veevajadust. Vanas majas tuleb suure tõenäosusega rajada ka uus kanalisatsioonisüsteem, ning lisaks parandamisele ka kaasajastada küttesüsteemid, kuna vanad on tihti ebaefektiivsed.

Hoone konstruktsioonid

Väga hoolikalt tasub uurida maja konstruktsioone. Ükskõik kui kohutav näeb välja interjöör, on rusikareegel see, et põhiosa renoveerimise maksumusest moodustab maja konstruktsioonide taastamine. Tuleb arvestada, et edasiste kahjustuste vältimiseks tuleb esimesel võimalusel tagada maja veekindlus. See tähendab, et korda tuleb teha katus, vundament, sulgeda praod välisfassaadis või vahetada välja mädanenud palgid. Hinnata tuleb akende seisukorda ja vajadusel  lasta need restaureerida või uute vastu välja vahetada.

Ehitustööde käigus tuleb arvestada, et kuigi kunstlikud ehitusmaterjalid (näiteks plastikaknad) on enamasti odavamad, ei lase nad õhku läbi nii nagu naturaalsed materjalid. Vanades majades ei ole aga enamasti korralikku ventilatsioonisüsteemi välja ehitatud, nii et suurte muudatuste tegemisel hoone konstruktsioonis peab arvestama ka piisava õhuvahetuse tagamisega, et vältida tulevikus seente ja hallituste vohamist eluruumides.

Kui maja inspekteerimise tulemusena on välja tulnud, et konstruktsioonis esineb veekahjustusi, on väga oluline teha kindlaks, ega puitkonstruktsioone pole muuhulgas asunud lagundama majavamm. Seene esinemise korral tuleb arvestada kõigi kahjustunud puitkonstruktsioonide väljavahetamisega ning tõrjele tehtavate kulutustega. Vanade majade konstruktsioonides võib ennast peita ka mürgine ehitusmaterjalide koostisosa asbest, mida omal ajal kasutati laialdasel tema vastupidavuse, kuumuse- ning tulekindluse tõttu. Asbesti olemasolul tuleb silmas pidada, et see tuleb nõuetekohaselt eemaldada ja utiliseerida vastavalt ohtlike jäätmete ladustamise nõuetele. 

Enne renoveerimise alustamist otsusta, kas olemasolevad eluruumid vastavad sinu pere vajadustele. Võimalik, et soovid maja laiendada juurdeehituse näol või ehitada tubadeks muidu tühjana seisnud katusealuse. Vajadusel saab enamasti olemasolevaid seinasid nihutada või sootuks ära kaotada, et luua hoonesse rohem avarust ja tänapäevast funktsionaalsust. Kui plaanid on selged, tuleb vastavalt hoone asukohale, suurusele ja planeeritavate tööde mastaabile hinnata, kas vaja on majale teha uus projekt ning taotleda ehitusluba.