Vana maja renoveerimisel tasub olla avatud meelega, sest viimistluskihtide alt võib välja tulla mitmeid huvitavaid detaile, mille säilitamine ja esiletoomine võib kinnisvara väärtust tõsta. Mis aga kord välja lõhutud on, seda enam tagasi ei saa. Selles artiklis on välja toodud erinevad detailid, mille säilitamist võiks kaaluda ja vajadusel eksperdiga arutada. Vana maja algusajast pärinevad detailid on tõenäoliselt valminud meistri käsitööna ja selleks on kasutatud hoolikalt valitud toormaterjali. Artiklis on välja toodud vaid mõned säilitamisväärsed detailid, kuid nende loetelu võib olla kindlasti pikem ja sõltub konkreetsest hoonest.
Siseruumid
Põrandad
Siseseinad
Siseuksed
Kui siseruumides on säilinud vanad tahveluksed, siis tõenäosus on suur, et need ka päris heas seisukorras selleks, et need ära restaureerida. Kui ruumis on säilinud kahepoolsed siseuksed, mis moodustasid anfilaadsüsteemi siis see on hea viis luua ruumide vahele avarust, mida saab vajadusel taas sulgeda. Vajadusel saab mõne tahvli lasta asendada ka näiteks klaasiga. Uste vanusest saab aimu, kui vaadata selle metallmanuseid - piita ja hingi, mida detailsemad need on, seda vanemad need üldjuhul ka on, vabariigiaegsed detailid on natuke lihtsamad.
Ahjud
Kui hoones on olemas pottahi, mis on näiteks glasuuritud pottidest või muul viisil dekoreeritud, siis tasub kaaluda, kas seda võiks korrastada, et näiteks säiliks alternatiivne küttevõimalus. Pottahi, selle lõõrid ja korsten vajavad regulaarset hooldust ja ka kütmist. Eramajas võiks korstnapühkija kontrollida ahje kord viie aasta jooksul, kortermajades on see kohustus aga iga aasta. Loe ka: Korstna hooldamise ABC.
Aknad
Enne nõukogude aega valmistati aknaid käsitööna ja selleks valiti hoolikalt ainult väga kvaliteetset okaspuupuitu ning pöörati hoolikat tähelepanu ka kõige väiksematele detailidele. Aknaraamid kavandati hoone arhitektuuriga haakuvate profiilidega - vanemad aknad on ilusate voolavate profiilidega või kui tegemist on funktsionalistliku hoonega, siis sirgete profiilidega. Seetõttu on vanad aknad kindlasti väärtuslikud, kui nad on vanemad kui nõukogude aeg.
Kuni üpris hilise ajani oli harilik akna konstruktsioon lahusraamil, koosnedes sisemisest ja välimisest raamist, mis kokku andsid üpris soojapidava tulemuse. Suviti tõsteti (eriti maamajades) üks raam eest ära. Seetõttu on just sellise konstruktsiooniga aken vanale majale loomulik ja omane.
Tänapäeval on akende soojapidavusele aga kõrgemad ootused. Lahusraamil akna soojapidavuse tõstmiseks saab lasta restauraatoril sisemise raami klaas asendada pakettklaasiga, mis annab parema soojapidavuse. Restauraator plommib ja asendab ka kõik kohad, mis seda vajavad ning lisab tihendid. Samuti saab parandada akende avanevust, kui raam on näiteks ära vajunud. Lõpptulemusena saab vanad aknad väga edukalt uuele elule äratatud nii, et need näevad välja nagu uued, kuid samas harmoneeruvad kenasti hoone välisilmega. Kui aknal on vanad kremoonkinnitused, siis need saab samuti lasta korda teha või kui aknad ise on läbi, siis saab vanu kremoone lasta paigaldada uutele akendele.
Kui aknad pärinevad nõukogude ajast, siis tõenäoliselt on mõistlikum need asendada päris uutega, sest tolleaegset puitmaterjali ei valitud samasuguse hoolega. Vajadusel tuleks pidada nõu restauraatoriga, kes hindab akende vanuse. Akende asendamisel saab lasta teha olemasolevate akende järgi koopiaaknad. Akende kohta leiad rohkem siit.
Välisfassaadid
Hoone välisfassaadidel paiknevad detailid saavad välistingimustes suuremat koormust ja ei pruugi väga heas seisus olla. Kindlasti tasub nõu pidada oma ala spetsialistidega ja selgitada välja, mis seisus detailid ikkagi on. Kui detailid, näiteks karniisid või akende piirdeliistud on küll veel säilinud, kuid juba väga kehvas seisus, siis tasub need üles joonistada ning lasta nende järgi uued teha. Loe ka: Puitfassaadi
Väärtusliku vana detailina tuleb kindlasti välja tuua hoone esiuks. Kahepoolne puittahveldusega esiuks oli üldjuhul ka kõige lihtsamatel hoonetel üks esinduslikumaid detaile. Kui algupärane tahveluks on säilinud, võiks kaaluda selle restaureerimist ning uue värvikihiga taas esile tuua. Restaureeritud ukse kohale tasub kindlasti paigaldada varikatus, et ukse eluiga veelgi pikendada.
Kokkuvõtvalt
Vana maja renoveerimist planeerides tasub uurida hoone ajalugu. Abiks võiksid olla hoone vanad fotod ja projektid (otsida Rahvusarhiivist), vanu fotosid võib leida ka näiteks selle piirkonna muuseumi kogust digiteerituna internetist.
Välisilmes paiknevate detailide asendamine teistsugustega või ka näiteks akende jaotuse muutmine muudab oluliselt hoone välisilmet, seetõttu tuleb kindlasti kaaluda ja läbi mõelda, kuidas vana hoone renoveerimisel välisilme uuendamisesse läheneda. Vana hoone on üldjuhul ühes kindlas arhitektuurikeeles ja oma ajastut peegeldav, selle segamine kaasajaga ei anna alati kõige paremat tulemust.
Remonditöödel võib vana maja renoveerimine pakkuda mitmeid üllatusi, mille puhul tasub läheneda renoveerimisse avatud meelega. Vana detail võib mitmete värvikihtide all kehv välja näha, kuid tegelikult ei pruugi olukord sugugi halb olla. Kui detaili vanuse, väärtuse ja ka seisukorra hindamisega ise hakkama ei saa, tasub üle küsida oma ala spetsialistidelt - näiteks mõnelt restauraatorilt. Hea tulemuse saamiseks tasub ehitusse kaasata ka vanade majade spetsiifikat tundev ehitaja ja sisekujundaja.