Kellele ja milleks?

Eestimaa ilmad on väga muutlikud, seega võiks igast soojast ja ilma sajuta ilmast viimaks võtta. Väliköök on koht kuhu saad sõbrad ja pere kokku kutsuda, et nendega meeldivalt aega veeta, süüa teha ning rääkida maast ja ilmast. See on ka suur samm edasi lihtsalt grillist, sest sinu käsutuses on pea täisväärtuslik köök. 

Korraliku väliköögi rajamine võib osutuda üsna kalliks, seega tuleb enne ehitamist hoolikalt läbi mõelda, kas selline lahendus on üldse vajalik. Välikööke leiab palju turismitaludest, mida renditakse välja just suvisel turismihooajal. Eramaja juurde väliköögi rajamisega suurendatakse koduseid ruume, kus väline ala saab võimalikult palju ära kasutatud.

Isikliku väliköögi või vaba aja veetmiseks mõeldud nurgakese rajamisega on võimalik kodune aed veelgi omanäolisemaks muuta. Väliköök ei pea olema vaid söögitegemiseks mõeldud, vaid võib olla ka koht, kus kamin või ahi on kesksel kohal ning toolid ja lauad on paigutatud selle ümber. Kui sellele veel ka katus ja seinad lisada, tagad sellega veelgi suurema privaatsuse ja saad seda suure osa aastast kasutada.

Mida enne ehitamist teha?

Sarnaselt teiste ehitusprotsessidega peab aiaköögi ehitamisele eelnevalt saama nõusoleku naabritelt. Kindlasti võib tekkida küsimus, et miks seda peaks tegema, eriti kui ehitustööd toimuvad isiklikus aias? Kas jälle see bürokraatia, et ametnikud saaksid enda taskuid täita? Ei, ikka ohutuse tagamiseks. Määrus “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” § 22 lg 2 sätestab, et “hoonetevaheline kuja (läbikäik majade vahel) peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.” Lõige kolm lisab “hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.” 

Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et mõlemal pool aeda on nelja meetrine keeluala. Seega, kui üks naabritest tahab ehitada midagi täpselt aia vastu nagu välisköögi, siis ei tohi teine naaber midagi ehitada aiale lähemale kui kaheksa meetrit. Kuna kaheksa meetrit võib olenevalt aiast olla suur ala, siis on mõlemale tinglikult antud võrdne keeluala. Igasuguste arusaamatuste vältimiseks oleks mõistlik saada naabrilt luba kirjalikult, et ta ei saaks hiljem oma sõnu tagasi võtta. Heaperemehelikkus ja lugupidamine siiski ennekõike.

Kui luba olemas, siis dokumentide juurde. Kruntidel on teatud ehitusalane pind, millest tuleb kinni pidada. Ehitusalase pinna alla kuuluvad elumaja, garaaž, aiamaja jne. Seega peaks enne välja uurima, kui suur ehitusalane pind krundil on ja siis kokku arvestama juba olemasolevate rajatiste pindalad. Selle tulemusel selgub, kui suure väliköögi rajada saad. Võib-olla pead üldse mõne olemasoleva hoone või rajatise väliköögi rajamiseks ohverdama.

Järgmisena tee selgeks, kui suur väliköök tuleb, sest sellest oleneb, kas vajad ehitusluba või mitte. Alla 20 m² väliköögi jaoks ehitusluba vaja ei ole, küll aga pead töödest kohalikku omavalitsust informeerima. 20-60 m² rajatise puhul oleks vaja esitada ehitusteatis. Esita KOV-le joonistatud eskiis ja nad peavad sellele kümne päeva jooksul vastama. Kui ei vasta, võid pärast kümne päeva möödumist hakata ehitama hakata. Suurema kui 60 m² väliköögi ehitamiseks on vaja ehitusluba.

Kujundamine ja ehitamine

Väliköök on üsna sagedasti lihtne kaminaga sisustatud katusealune nurgake, kus saad mõnusalt istuda ja grillida. Luksuslikema väliköögide hulka kuuluvad lisaks kaminale ka pliiti (gaasi või elektriline), suitsuahi, grill, kraanikauss, külmkapp, riiulid nõudega jne. Välikööki on võimalik disainida liigutatavate paneelist seintega, mille saad suvel eest ära lükata ja tuuletõmmet nautida ning jahedal ajal need tagasi panna, et pikendada hooaega.

Vee kasutamine väliköögis annab täiendava mugavuse, sest nii ei pea vee jaoks majja sisse ja välja jooksma. Kuna väliköök on lisa- või juurdeehitis, siis nõuab kööki voolava vee paigaldamine rohkem aega ja raha. Välikööki on vaja vedada torud, luua võimalus vee äravooluks ning laiendada kanalisatsiooni. Kõik need tööd on spetsialistide poolt teostatavad, aga väliköögi disainimisel tuleks sellega arvestada, et ehitustööd sujuksid paremini. Kui aga nii põhjalikult ei soovi veevärki ehitamist ette võtta saab selle lahendada ka aiavooliku ja veemahutiga.

Välikööke on võimalik ehitada erinevatest materjalidest kuid kõige kodusema ning looduslähedasema tulemuse saad telliseid ja puitu kasutades. Et väliköök ja elumaja omavahel ka sobiksid, siis võiks väliköök olla tehtud samadest materjalidest, mis elumaja. Kaubanduses on saadaval mitmeid lahendusi väliköögi rajamiseks. Mõne tuhande euro eest on võimalik soetada ka valmis aiamaja, kus olenevalt mudelist on ka võimalus paigutada diivanid, teha ka telekanurk või ehitada väljakööginurk.

Paljud inimesed eelistavad ka n-ö rätsepatööd ehk väliköök on ise disainitud ja koos professionaalidega planeeritud. Soovitatav on planeerimisel kaasata ka kogenud ja litsenseeritud pottsepp, kellel on seadusest tulenev õigus kaminat ehitada. Niisama tegelinskeid võiks ignoreerida, sest nemad võivad pärast kehva tööd plehku panna ja nad ei vastuta ehituskvaliteedi eest. Suuremate projektide puhul tasub suhelda ka arhitektiga, kes annavad nõu materjalide valiku, ehitustehnilise ja esteetilise poole pealt.