Kellele?

Välibassein on kõigi aiaomanike jaoks hea võimalus luua veesilm, kuhu kuuma päikese eest põgeneda või suplushooaega pikendada. Kiire elutempo puhul ei ole alati võimalik sõita randa või mere äärde, et seal lõõgastuda. Võib-olla ei soovitagi koos teistega ujuda, seega on isiklik välibassein hea lahendus nii privaatsuse tagamiseks kui hügieenilise keskkonna loomiseks.

Täispumbatav-või raamiga bassein

Kõige lihtsam lahendus oma aeda basseini rajamiseks on soetada, kas raami ehk karkassiga või täis pumpamist vajav bassein. Paiguta see aias endale meeldivasse kohta ja paigalda. Täida sobival temperatuuril veega ning naudi koos sõpradega. Kaubanduses on saadaval erineva disaini ja suurusega basseine, mida on lihtne teisaldada ja kasutada. 

Täispumbatava või raamiga basseini puhul on hea see, et kui oled basseini kasutamise lõpetanud, saad selle kerge vaevaga veest ja õhust tühjaks lasta ning garaaži või kuuri viia. Ka basseini hooldamine on lihtne, näiteks kui vesi on sinna liialt kauaks sisse jäänud, piisab jällegi vaid basseini veest ja õhust tühjaks laskmisest ning selle aluseid ja happeid mitte sisaldavate vahenditega puhastamisest. Viimased võivad lihtsalt basseinile liiga teha. 

Nende basseinide miinuspooleks on vastupidavus ja suurus. Kuigi need on mõeldud kuni kuue inimese mahutamiseks, siis vaba liikumisruumi jääb vajaka. Lisaks peab basseiniga ettevaatlikult ümber käima, sest see võib katki minna ja põhjustada aias soovimatuid lekkeid, mis võivad halvemal juhul ka naabri aeda kanduda.

Selliste basseinide hind on poes sada kuni paarsada eurot. Kallimate ja kvaliteetsemate hind võib jääda isegi tuhande euro ringi.

Basseini ehitamine

Basseini ehitamisel alustatakse korpuse rajamisest, mis tehakse enamasti betoonist, kuid ka lehtmetallist, õõnesplokist, fibo plokist, freesprussist, termoplokist jm. Korpust aitab kindlamaks muuta ka neljast 1,5 millimeetrisest PVC kile kihist koosnev kate. Bassein peaks olema ühtne tervik, tugev ja vettpidav. Basseini projekteerides peab täpselt ära märkima, kus asuvad filtreerimissüsteemi torud ja pumbad. See on oluline, sest kui bassein viimaks veest tühjaks lasta, ei tohi liitmikesse vett jääda. 

Sarnaselt vannitoa põrandale peaks ka basseini põrand olema sile, et jalad viga ei saaks, ning kaldega äravoolu suunas, et lihtsustada vee kulgu. Välibasseini puhul tuleb materjali valides mõelda ilma peale ning seda eriti juhul, kui tegemist on statsionaarse basseiniga. Keraamilisi plaate valides eelista selliseid, mis taluvad madalaid õhutemperatuure. Igal kevadel enne basseini kasutamist plaatide vahetamine ei ole meeldiv tegevus. 

Eesti talved võivad olla väga karmid ning pinnas külmub korralikult läbi. Betoonist korpusega ning keraamiliste plaatidega dekoreeritud basseini tuleks kaitsta hüdroisolatsiooniga, mis paigaldatakse betoonist kihi alla.

Teine võimalus, mis on Eesti kliimasse vahest sobivamgi, on ehitada korpus impregneeritud puidu ja kuumtsingitud metallkonsoolidest, mis on oma pikaealisust juba aastakümnete jooksul tõestanud. Puit kaetakse spetsiaalse PVC-kotiga, mida on vajadusel lihtsam vahetada kui keraamilisi plaate. Seejuures on saadaval äärmiselt laias valikus erinevaid tooni ja disainiga kotte.

Katus, seinad ja aastaringne kasutamine

Olenevalt sellest, kui palju aega ja ressurssi tahad sellele panustada, võib bassein olla nii lihtne maasse kaevatud auk kui ka väga suurejooneline rajatis. Basseini võib rajada terrassi asemel või lausa terrassi peale. Basseini ehitamise korral tuleb see ühendada veevärgi ja kanalisatsiooniga. Kui ehitad basseini ümber ja peale seinad ning laed, saad basseini aastaringselt kasutada. Sellisel juhul pead aga arvestama suurenenud elektri- ja veearvetega.

Basseini katmine on igal juhul mõistlik, sest sellega tagad suurema ohutuse, hoiad basseinivee puhtana ning säästad küttekuludelt. Katteid on erinevaid. Mullikile sobib kuni kuuemeetrise basseini katmiseks ja selle struktuur aitab kaasa ka vee soojendamisele. Tugevast PVC-materjalist kate on alumiiniumtaladega, mis takistab selle läbi vajumist. Lamellist basseinikate on hea soojapidavusega, kuid kõige efektiivsem on kaarkate, mis on turvaline ja võimaldab basseini ka ilma katet eemaldamata kasutada. 

Kulud

Sarnaselt kõigile muudele ehitistele peab ka basseini puhul mõtlema ehituskuludele. Basseini maksumuse määravad ära objekti suurus, kasutatavad materjalid ja seadmed. Üldine soovitus on, et basseini ehitamisele ei kuluks rohkem kui 10% maja maksumusest. Turul pakutavad basseinid maksavad paarist kuni mitmekümne tuhande euroni. Kõik oleneb pakutavatest seadmetest ja basseini juurde rajatavatest lisadest.

Hoolduskuludest moodustavad kõige suurema osa vee soojendamine, vee filtreerimine ja desinfitseerimine. 

Ühe kuupmeetri kaheksakraadise vee soojendamiseks suplemiseks sobiliku ehk 23 kraadini kulub umbes 17 kWh energiat. Kõige suurem osa basseini tarbitavast energiast kulub aurustumisest tekkiva soojuskao kompenseerimiseks. Kui päevase ja öise temperatuuri kõikumine on vähemalt 15 kraadi, võib vee temperatuur langeda 3-5 kraadi võrra. Basseinikate aitab soojuskadu vältida.