Minimaja vundament

Liivapadi

Minimaja, mis tuuakse tehases lihtsalt kohale, sobib ideaalselt ka liivapadi. Tuleb vaid hoolitseda selle eest, et pind oleks ühtlane. Põõsad ning muu taimestik tuleks eemaldada. Seejärel tasanda pind näiteks kopa abil ühtlaseks, piisab paariks tunniks masina rentimisest.

Aluspind tuleks koorida, et tagada ühtlane liikumatu pind. Selle peale saab juba kallata killustiku, kruusa ning seejärel liiva. Liivapadjale sobib vaid kerge kaaluga mini- või väikemaja. Ei sobi vajuvale või ebastabiilsele pinnasele.

Betoon

Minimaja saab asetada ka lihtsalt betoonplokkidele, mis on kindlalt paigas. Väikemaja puhul, mis tuuakse krundile kohale näiteks moodulitena, tuleb betoon kindlalt maasse kaevata ning liivaga kindlustada.

Tänapäeval on võimalik tellida moodulmaja ka juba vundamendiga koos. Tehases valatud ja selle peale ehitatud moodulmaja on vastupidav ning sobib isegi ebakindla pinnase peale või raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse.

Väiksema hoone puhul on võimalik valada lihtne monoliitne vundament. See ei sobi suurte majade vundamendiks, sest kipub kergesti pragunema pinnase liikumise tõttu. Sellisel juhul pead hoolitsema, et ääred oleksid kindlustatud sarnaselt lintvundamendile.

Arvesta, et madalad temperatuurid aeglustavad betooni kuivamist ja miinuskraadid tähendavad, et betoon vajab kivistumiseks velgi rohkem aega. Minimaja saab miinuskraadide puhul asetada vundamendile alles nädal või paar hiljem.

Betoon kannatab keskmist raskust. Sobib nii mini- kui väikemajale. Üldjuhul ei sobi väga ebastabiilsele pinnasele, näiteks soises piirkonnas.

Postvundament

Postvundamendi rajamine on kiire ning soodne lahendus. See sobib väga paljudele kerghoonetele ja sealhulgas ka mini- ning väikemajadele.

Vundamendi postid on enamasti 70-100cm. Oluline on kaevata postid piisavalt sügavale, et vältida külmakerget. Eesti kliimas on väga muutlik temperatuur ning lisaks palju niiskust. Enamasti piisab, kui posti põhja ja ümber lisada killustikku ning tihendamiseks liiva. See peaks hoidma külmakerke eest.

• Eemalda kasvupinnas ja asenda liivaga;
• Kaeva postidele piisava sammuga augud, postide vahed ei tohiks olla rohkem kui 2m;
• Täienda augu põhi liiva ja kruusaga. Kui tegemist on liigniiske või vajuva pinnasega, tuleks aukude põhjad betoneerida;
• Postid peavad ulatuma maasse vähemalt 60-70cm;
• Seejärel asetatakse postidele metallist alusraam koos ankrutega;
• Enne betoonivalu kontrolli mõõdud üle;
• Seejärel betoneeritakse alusraam. See tekitab vajaliku ühtlase vundamendi tulevasele minimajale;
• Betooni tugevdamiseks kastetakse seda kivistumise ajal. Külmakraadidega talvisel perioodil kuivab betoon aeglasemalt, kuid muutub seeläbi tugevamaks.

Postvundament sobib minimajadele ning keskmises suuruses väikemajadele. Kasutatakse ka näiteks moodulmajade ning palkmajade puhul. Postvundamendi eeliseks on, et see on tuulduv ning ei vaja lisasoojustust nagu näiteks lintvundament.

Ei sobi vajuvale või ebastabiilsele pinnasele. Kandevõime peaks eelnevalt välja arvutama, et saada õige postide arv ning samm. Ei sobi rasketele hoonetele. Kui postid on paigaldatud liiga madalale, siis võivad külmumisega kerkida ning betoonis mõrasid tekitada. Postvundamendi kohta saab lähemalt lugeda siit.

Plaatvundament

Üldjuhul sobivad mini- ja väikemajadele eelnevad vundamentide lahendused. Plaatvundamenti tasuks kaaluda, kui tegemist on väga soise ning liikuva pinnasega.  See talub suuri raskusi ja on stabiilne, mistõttu sobib hoonetele, mille ehitamisel on kasutatud kivimaterjali. Plaatvundamendi rajamine toimub väga kiiresti, kuid vajab head ligipääsetavust krundile.

Plaatvundament rajatakse kooritud ja tasandatud pinnale. Kasutatakse L-plokke, mis tagavad piisava soojustuse. Plokid ühendatakse omavahel spetsiaalsete liiteklambritega.

Erinevalt teistest vundamentidest toimib plaatvundament tõmbejõul, mis mõjub plaadi servades. See tähendab, et plaatvundamendi nõrgim osa on selle kõige nõrgem liiteklamber. Kui klambrid on valesti armeeritud, hakkavad plaadid üles painduma. Plaatvundamendi hind kujuneb kõrgemaks võrreldes teist artiklis käsitletud vundamenditüüpidega. Lisaks vajab selle paigaldamine eriteadmisi ning kogemust. Loe ka: Plaatvundament ABC ja Kui palju maksab plaatvundament?

Kokkuvõtteks

Kergemale minimajale sobib kasutada lihtne killustikupadi. Keskmise suuruse ja raskematele väikemajadele on soovitav valada vundament betoonist, ehitada postvundament või paigaldada betoonplokid. Suurem ning raskem väikemaja, eriti kui tegemist on väga niiske pinnasega on mõistlik asetada või ehitada plaatvundamendile. Talvel ehitades on oluline pöörata tähelepanu külmunud pinnasele, mis kevadel hakkab sulama ja liikuma. Seetõttu tuleb külmunud pinnas eemaldada ning asendada kuiva liiva ja killustikuga. Parima tulemuse saavutamiseks konsulteeri kindlasti spetsialistiga, et leida omale sobivaim ning optimaalseim lahendus.