Vahelagesid soojustades tuleb eelkõige silmas pidada, et kõik soojustamise võtted ei sobi ühtemoodi hästi erinevate vahelagede tüüpidele. Erinevad laed võiks jagada kolme suuremasse kategooriasse: keldri vahelaed, korruste vahelised laed ja pööningu vahelaed.
Väiksemaid erinevusi võib muidugi ette tulla ka nende vahelae tüüpide siseselt kuid põhilised nõuded neile on enamasti samad. Järgnevalt toome välja peamise, mida erinevate vahelagede soojustamisel tuleb silmas pidada. Muidugi, kui soovid saada igati eeskujulikku tulemust tasub kindlasti siinkohal nõu pidada spetsialistiga, kes oskab tähelepanu pöörata ka pisidetailidele.
Keldri vahelagi
Kuna reeglina on keldrikorruse näol tegemist põrandaaluse kütmata ruumiga, tuleb keldri ja eluruumide vaheline lagi kindlasti soojustada. Nii on võimalik hoida kokku küttekuludelt. Kui keldrikorrusel asub ka näiteks garaaž, saun või katlaruum siis tasub valida soojustusmaterjal, mis on oma omadustelt tulekindel ning tagab ka helikindluse.
See, kuidas põranda soojustamine täpsemalt välja näeb, sõltub elamu eripäradest. Vanades majades võib-olla tegemist puittaladele ehitatud põrandaga, samas kui uuemates elamutes on see enamasti betoonist valatud. Puittaladega põranda saab soojustada talade vahelt, kuid tähelepanu tuleks pöörata sellele, et soojustama peaks ka keldri lae. Betoonpõrand tuleks hea tulemuse saavutamiseks sobivate soojustusmaterjalidega katta mõlemalt poolt.
Kuna tegemist on külma ruumiga, siis tuleb arvestada, et keldri laes kasutatav soojustusmaterjal oleks oma olemuselt tihedam. Seega sobivad sinna hästi näiteks mineraalvilla plaadid või PUR-vaht. Samas kui keldris asuvad kütteseadmed, tasub eelistada neid soojustusplaate, mis tagavad võimalikult kõrge tulekindluse.
Kui olemasolevas keldriruumis on probleem liigse niiskusega, siis on mõistlik enne soojustamis protseduuridega alustamist kõigepealt tegeleda selle probleemi kõrvaldamisega. Vastasel juhul võib juhtuda, et kogu tehtud töö tuleb varem või hiljem uuesti ette võtta. Parima lahenduse väljatöötamiseks tasub aga siinkohal alati nõu pidada spetsialistidega.
Korruste vahelised laed
Korruste vaheliste lagede soojustamisel on enamasti üks eesmärk - tagada võimalikult suur helikindlus. Laekonstruktsioonid on seejuures väga head heli edasi juhtijad, mis teeb antud töö küllaltki keeruliseks. Tööd raskendavad ka kõiksugused lage läbivad juhtmed ja torud, mis samuti toimivad kui heli edasi kandvad kanalid.
Korruste vaheliste lagede soojustamisel peaks tähelepanu suunama õigete materjalide kasutamisele, mitte vahelae paksusele. Seejuures on oluline heli summutamise eesmärgil, et kasutatakse erineva tihedusega materjale kihiti. Lahendused puitkarkarkasspõranda ja betoonpõranda puhul on erinevad.
Puitkarkasspõrandate puhul tuleb soojustamisel võimalusel talade vahel kasutada erineva tihedusega materjale kihiti. Kui vana maja renoveerimisel ilmneb, et vahelagede soojustamiseks on kasutatud liiva on otstarbekas seda mitte täielikult välja kühveldada, vaid jätta õhuke kiht vana soojustusmaterjali mineraalvilla alla.
Kui talade vahel vana liiv puudub ja seda sinna ka paigutada ei plaanita, tasub konstruktsiooni vahede täitmiseks kasutada spetsiaalseid sammumüra summutavaid plaate. Neid samu plaate tasub kasutada ka puitkarkassi katmiseks, mille peale ehitatakse juba veelgi parema helikindluse saavutamiseks ujuvpõrand. Betoonpõrandatel on sammumüra summutamiseks parim lahendus ehitada ujuvpõrand, kus kõva betoonkiht asetatakse pehmetele mineraalvillaplaatidele.
Pööningu vahelagi
Kuna katusealuse näol on tegemist külma ruumiga on pööningut ja eluruume eraldava lae soojustamise peamine eesmärk tagada energiakulude kokkuhoid. Seejuures ei ole eluruumide soojapidavuse parandamiseks vaja soojustada sarikate vahesid, vaid ainult pööningu põrand.
Pööningu vahelae soojustamisel kaetakse selle põrand tihedalt aurutõkkega, mis omakorda kaetakse valituks osutunud soojustusmaterjaliga. Materjalivalik võib oleneda sellest, kas pööningut kasutatakse või mitte. Kui pööningul ei ole vaja käia on mugavaks lahenduseks selle soojustamisel kasutada näiteks puistevilla. Samas kui pööningut kasutatakse osaliselt näiteks tehnoruumina, on vajalik seal aeg-ajalt käia ja seega on seal mõistlik põranda soojustamiseks kasutada mineraalvilla plaate.
Kui pööningul on vaja aeg-ajalt käia või sinna peavad mahtuma kindlas mõõdus seadmed, tuleb soojustusmaterjali valikul kindlasti arvesse võtta nende paksust. Seda muidugi siis, kui katusealune ruum ei ole üleliia suur. Nimelt on erinevate lahenduste seas saadaval variante, mis on vaid mõne sentimeetri paksused, kuid samas võib soojustuskiht olla ka mitukümmend cm paks. Seega, kui ruumi napib, tuleks otsida õhemaid lahendusi, mis on ilmselt veidi kallimad, kuid ei ole oma omadustelt kuidagi kehvemad.
Soojustuse probleemide ning vigade kohta loe ka artiklit: 10 enamlevinud viga maja soojustamisel
