Vääramatu jõud
Võlaõigus seaduse kohaselt on vääramatu jõud (prantsuse keeles force majeure) asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.1 Ehk teisisõnu vääramatu jõu esinemisel ei vastuta võlgnik oma rikkumise eest.
Vääramatu jõu olukorda esineb sedavõrd harva, et mõnikord seda lepingutesse ei lisatagi. Kui nii juhtub, kohaldub selles küsimuses seaduse regulatsioon. Seega on tähtis jälgida, kas ja milline vääramatu jõu regulatsioon konkreetse võlasuhte puhul rakenduda võib.
Portaalis on ka öeldud, et viirusest tingitud pandeemia või riigi poolt eriolukorra väljakuulutamine ei tähenda automaatselt vääramatut jõudu. Viimasega on tegu juhul, kui eeltoodud põhjustest tingituna ei ole inimesel võimalik oma kohustusi täita.
Tähele tasub panna ka seda, et riigikohtu hinnangul ei ole vääramatu jõud takistavaks ja vabastavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel nagu näiteks kommunaalmaksed, laenumaksed jne.
Kodukindlustus
Kui uurida erinevate kindlustusfirmade kindlustuste tingimusi, siis leiab sealt nii juhtumeid, kus kindlustus kulud katab ja neidki, mille puhul ei kata. Üks nendest on vääramatu jõud. Paraku aga erinevate kindlustuspakkujate kodukindlustus lepingutingimustest termin praeguseks ajaks eemaldatud ja asendatud erinevate välistustega. Seetõttu on oluline enda lepingud alati üle kontrollida.
LHV kindlustuse juhatuse esimees Jaanus Seppa selgitas asjaolusid: “LHV Kindlustus vääramatu jõu mõistet oma tingimustes ei kasuta, kuid sisustame tingimused selgete ja kliendile lihtsasti mõistetavate välistustega, nagu näiteks sõda ja poliitiline relvakokkupõrge, terroriakt, ülestõus, rahvarahutus, streik, töökatkestus, sõjategevus, massiline korratus, riigipööre ja erakorraline seisukord,” tõi Seppa näited vääramatu jõu kohta.
“Eelnimetatud välistused on oma tagajärgede poolest sellised, mida ei ole võimalik ette ennustada. Kuna selliste riskide õigesti hinnastamine on kindlustusandjale võimatu, siis ei saa selliste sündmuste tagajärjel tekkivaid täiendavaid riske ka kindlustada ja vastavaid kahjusid kindlustusega katta. Seetõttu ei saa näiteks Ukrainas sõjategevuse käigus hävinenud hoonete taastamist sealsetelt kindlustusseltsidelt eeldada – seltsid ei saanud sellist hävingut kuidagi ette näha ega kindlustuslepingutesse hinnastamisel sisse arvestada,” lisas juhatuse esimees.
Küll aga katab kindlustus teatud juhtudel pommiplahvatuse tagajärjel tekkinud kulud. “Juhul, kui pommiplahvatus hävitab kellegi kodu, siis sõltub hüvitamine sellest, kas pommiplahvatus toimub sõjaolukorras või rahuajal. Rahuajal on sellised kahjud hüvitatavad, sõja ajal mitte. Kui sõjaseisukorra ajal leiab aset tavapärane kahjujuhtum – näiteks puruneb veetoru või torm viib katuse, hüvitab kindlustusandja tekkinud kahjud. Kui aga kahju tekib otseselt sõjategevusest, siis see hüvitamisele ei kuulu. Sõjategevuse tõttu tekkinud kahjude hüvitamist käsitleb riigikaitseseadus,” ütles Jaanus Seppa lõpetuseks.
Riigi vastutus
Riigikaitseseaduse § 872 defineerib, millistel juhtudel katab riik tekkinud kulud. “(1) Isikul on õigus nõuda talle haldusorgani või ühekordset töökohustust täitva isiku või seaduse alusel kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kaasatud muu isiku poolt kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist või selle asemel tagajärgede kõrvaldamist.” Varaline kahju hüvitatakse rahas, kuid järgmine punkt selgitab, et õiguspäraselt tekkinud kahjusid ei hüvitata.2 Seejuures hüvitise suuruse määramisel lähtutakse riigivastutuse seaduse §-st 13.
Mida saab ise ära teha?
Vääramatut jõudu ja sellest tingitud tagajärgi ei ole võimalik küll ette näha, kuid sellega tasub kindlustuslepingut sõlmides siiski arvestada. Suhtle kindlustusandjaga ja uuri, kas äkki on võimalik mõned tingimused siiski lepingusse lisada.
Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud kahjude puhul hinda, mis on sinu jaoks kõige olulisem ja mõtle, kas sul on võimalik midagi teistmoodi teha. Töökatkestuse ehk töökohast ilmajäämise korral uuri, kas sul on võimalik ajutiselt saada maksepuhkust või vähendada igakuiste maksete suurust. Kui sinu praeguses lepingus neid võimalusi ei ole, siis tasuks kaaluda nende lisamist. Kui aga tekibki olukord, kus sul ei ole võimalik oma kohustusi tasuda, siis ehk saavad pereliikmed, sõbrad-tuttavad või Eesti Töötukassa sind ajutiselt aidata.
Enamasti tasub mõelda kindlustusest kui õlekõrrest ootamatute probleemide korral. Kui sina oma kohustusi korrektselt täidad, on kindlustusandja sunnitud sama tegema.
