Korstna puhastamata jätmine
Puhastamata korsten ja selle siseosad on üks peamine põhjus, miks tulekahjud tekivad. Puidu mittetäielikul põlemisel tekib korstnale pigitahm, mis on äärmiselt süttiv. Liialt paks pigi ja tahma kiht korstna seintel kõrge temperatuuriga süttib ja võib tekitada põlengu.
Eksperdid soovitavad korstnaid vähemalt korra aastas puhastada. Seda võiks teha enne kui ilmad lähevad külmaks, sest siis kasutatakse ahju ja kaminat rohkem ning korsten kattub kiiremini pigiga. Korstna puhastamine ja ülevaatus tuleks jätta asjatundjale. Korstnapühkija saab tööga kiiremini hakkama ja lisaks võib ta töö käigus tuvastada erinevaid probleeme, mis koduomanikul märkamata jääks. Korstnapühkijad kasutavad spetsiaalseid vahendeid, mis teevad töö ohutuks nii nende kui ka majas elavate inimeste jaoks.
Siibri avamata jätmine
Siiber on korstna sisse ehitatud seadis, mis takistab soojal läbi korstna lahkuda kui ahju või kaminat ei kasutata. Kui siibrit enne tule tegemist ei avata, siis ei ole suitsul võimalik majapidamisest põgeneda. Seetõttu võib ruum suitsuga täituda ning tekitada tõsiseid terviseprobleeme ja isegi surma. Siiber tuleb hoida kogu kütmise ajal täielikult avatud asendis!
Esemed jäetakse tuleasemele liiga lähedale
Kõik teavad, et riie võib kergesti süttida, kuid sellele vaatamata tahetakse tuleaseme ette paigutada tugitool, diivan või mõni ilus vaip. Tuletõrjujad, korstnapühkijad ja teised professionaalid soovitavad asetada kõik kergesti süttivad esemed tulekoldest vähemalt meetri kaugusele.
Vale küttepuu kasutamine
Kindlasti ei tohiks kasutada kütmisel puid, mis ei ole kuivanud. Enne küttepuude kasutamist peaks need hoolimata ideaalis aastat kuivama. Liiga noored ehk märjad puud vabastavad põlemisel liialt palju niiskust, mille tõttu koguneb pigi kiiremini.
Puude tegemiseks on parim aeg talv, sest sellisel juhul on puidu veesisaldus kõige väiksem. Ideaalis peaksid küttepuud kuivama 1-2 aastat kuid minimaalselt vähemalt ühe suve.
Erilist tähelepanu peaks pöörama okaspuudele. Need sisaldavad palju vaiku, mille tõttu hakkab puit põlemisel pragisema ja väikeseid osi tuleasemest välja loopima. Põlev osake võib kokku puutuda teiste kergemini süttivate materjalidega ja nii võib tekkida põleng. Selle vältimiseks tuleb tuleaseme esine katta metallist või põlemiskindla kattega ja hoida puid koldest eemal. Kuna okaspuu süttib kergesti, siis sobib see hästi tulehakatiseks, kuid kuna need tekitavad palju tahma tasub kütmisel eelistada lehtpuid.
Tule algatamiseks kasutatakse süütevedelikku
Kuigi süütevedelik, bensiin või muud kergesti süttivad vedelikud võimaldavad tule kiiresti süüdata ei tohiks neid mingil juhul kasutada ahjus või kaminas. Tuleohutuse seadus § 10 lg 2 keelab ahju, kamina või pliidi koldes süüdata tuld põlevvedeliku abil. Süttimise hõlbustamiseks on soovituslik kasutada kasetohtu, pilpaid või süütetablette.
Teiste materjalide põletamine
Väga ahvatlev tundub visata tulle üleliigne sodi, mis on majapidamisse tekkinud (jõulupakkide paberid, pappkastid, vahtpolüstürool jne). Seda ei tohiks teha, kuna need materjalid võivad sisaldada erinevaid toksiine, mis põlemisel vabastatakse ja mis siis majapidamisse levivad ja korstna seintele ladestuvad. Kõik materjalid, mis pole kamina jaoks mõeldud, tuleks korrektselt ära visata.
Sädemekaitse kasutamata jätmine
Kamina ees on mõnus istuda ja seda ei muuda ka sädemekaitse kasutamine. Sädemekaitse takistab sädemetel ja väikestel puiduosakestel kaminast välja hüppamist. Klaasist kaitse on kõige mõistlikum lahendus, kuid väikeste lastega võib see tekitada probleeme, kuna nad ei pruugi aru saada, et avatud leegi ees on kaitseklaas. Tule tegemisel peaks lastel eriti hoolsalt silma peal hoidma.
Tuha puhastamine valel ajal
Sageli arvatakse, et söe peaks kohe pärast kamina kasutamist ära puhastama, aga tegelikult nii ei ole. Enne tuha puhastamist peab laskma sellel täiesti ära jahtuda. Punast ehk hõõguvat sütt ei tohi tuhk sisaldada ja tuleb olla veendunud, et tuhk on piisavalt jahtunud. Pühi tuhk metallist anumasse, millel võiks olla ka kergesti suletav kaas.
Uuri kohalikust omavalitsusest, kuhu puidust tekkinud tuhk visata. Ragn-Sells soovitab: “Jahtunud tuhk koguge kokku, seda võib panna näiteks kompostihunnikusse. Kui seda võimalust pole, võib visata ka olmejäätmetesse, kui seda on mõistlikus koguses (ca 5% kogu jäätmete hulgast). Paigutage mahajahtunud tuhk kilekotti ja visake prügikonteinerisse. Kindlasti siduge kotisuu kõvasti kinni, siis ei tolma tuhk teie hoovi ega riku autojuhtide tervist.”
Tuleohutuse eiramine
Isegi kui tule tegemisel arvestada eelnevate punktidega, siis on veel mõned võimalused, kuidas protsess enda ja pere jaoks ohutumaks muuta. Tuld tehes hoia lähedal tulekustutit või selle puudumisel ämbriga vett. Kontrolli regulaarselt, kas suitsualarm ja vingugaasiandur ikka töötavad ja kas neil on värsked patareid sees. Need lihtsad vahendid on kodudes kohustuslikud ja aitavad päästa elusid.
