1. Krundi valik ja geodeetiline uuring

Krundi valikul on olulised märksõnad piirkond, isiklikud eelistused ning pinna niiskus. Kui Sa ei kannata müra, siis on kindlam valida eraldiseisvam krunt linnakärast eemal. Samuti on oluline teha geodeetiline uuring, mis määrab ära, milline vundament tulevale hoonele sobib. Näiteks liiga niiskesse piirkonda ei saa ehitada keldriga lintvundamenti.

Samuti peab uurima pinna- ja põhjavee olukorda, sellest sõltub kaevude, reovee käitluse süsteem ning kanalisatsioon, vee ärajuhtimine üldiselt.

Vaata ka: Mida peab teadma enne krundi ostmist?

2. Maja projekteerimine ja liitumised

Soovitava maja projektiga tuleks alustada varakult. Maja ehitatakse üldjuhul krundi kõige kuivemasse kohta, et lumesula- ja sademeveed saaksid võimalikult kiiresti majast eemale juhitud. Samuti on ülioluline juba varakult kontrollida ning vajadusel teha elektri- ja veeliitumised. Ka maja projekteerimisel on oluline juba teada, millises krundi otsas on liitumised, sest krundi äärest majani pead trassid ning kommunikatsiooni oma kulud eest rajama. Loe ka: Maja ehitamine - mis projekte on selleks vaja?

3. Ehitusteatis ja ehitusluba

Kui esmane projekt on tehtud on vaja kohalikust omavalitsusest saad ehitusluba. Mõnikord võib ehitusluba võtta pikemalt, paari nädala asemel lausa pool aastat. See sõltub piirkonna nõuetest ning üldplaneeringust. On võimalik, et krundile ning ehitatavale majale võivad olla erinõuded, näiteks stiilipuhtus, sobiv reovee käitlus jms.

Ära unusta ka ehitusteatist, mis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne igasuguste ehitusööde algust, sh augu kaevamine vundamendi jaoks. Samuti kuuluvad ehituse juurde ehitusjärelvalve, mis teostatakse kohaliku omavalitsuse poolt ning omanikujärelvalve, mis tagab, et tööd teostatakse jooksvalt vastavalt projektile.

Loe ka artiklit: Ehitamiseks vajalikud dokumendid: ehitusteatis ja ehitusluba. Millal ja miks vajalikud?

4. Leia koostööpartner

Ehitustööde puhul pole midagi hullemat, kui ebapädev koostööpartner. Odavamad, kuid algajad või asjatundmatud töölised tekitavad tihtipeale rohkem kahju kui kasu ning saamatu töö peab tihtipeale palju suuremate kuludega ümber tegema. Seetõttu võta omale kohe asjatundlikud ehitajad, tee kindlasti taustauuring. Näpunäiteid sobiva ehitaja leidmiseks leiad artiklist: Kuidas otsida ja valida oma ehitustööle teostaja?

5. Krundi ettevalmistus ehituseks

Krundile peab olema tagatud ligipääs ka suuremate masinatega. Samuti peab juba ehituse alguseks olema kindlasti elektri- ning vee ligipääs. Elektriliitumise kohta loe lähemalt: Elektriliitumine eramajale - mida on vaja teada? Oleneval maja ehitamise töömahtudest tuleb tõenäoliselt hoolitsead ka selle eest, et krundil saaks ööbida, näiteks spetsiaalsetes konteinerites ning hea oleks rentida välitualetid. Eestis on renditööjõu majutuseks mõeldud tarvikute pakkujaid mitmeid.

6. Vundament ja äravoolusüsteem

...ning katus on maja kõige olulisemad kohad, mis tagavad hoone pikaealisuse. Ei vundamendi ega katuse pealt ei tohiks raha kokku hoida. Suuremad ning raskemad hooned vajavad lint- või plaatvundamenti, kergemad ning väikemajadele sobib ka näiteks postvundament.

Kui soovid oma kodule keldrit, siis on lintvundament ainus lahendus. Niiskele ning vajuvale pinnasele sobib plaatvundament. Hoolitse ka selle eest, et majal oleks korralik sademe- ning lumesulavee äravoolusüsteem. See paigaldatakse juba koos vundamendiga. Põhjalikuma ülevaate vundamentidest annab artikkel: Millist vundamenti valida? Drenaaži rajamisest loe lähemalt siit.

Kui maja asub asulavälises piirkonnas ja puudub tsentraalne ühiskanalisatsioon tuleb reoveest vabanemiseks kasutada, kas septikut, kogumismahutit või biopuhastit. Erinevate lahenduste eeliste ja puuduste kohta loe lähemalt siit.

7. Karkass

Hoone esimesel korrusel saab enamasti vundamendi peale valada aluspõranda, mille peale ehitada karkassi. Eestis tehakse eramajade karkassid enamasti puidust. Vähem kasutatakse metalli, sest seda on keerulisem  vormida.

8. Vesi ja kanalisatsioon

Vahetult enne põrandavalu tuleb paika panna torustik ning kanalisatsioon. Kõiki komponente pole vajalik kohe paigaldada, kuid põranda sisse jäävad objektid tuleb enne paigaldada.

9. Küttesüsteem ja ventilatsioon

Soodsaimaid ja mugavamad küttelahendused Eestis on maaküte ning õhk-vesi soojuspumbad. Reeglina on nende puhul soovituslik kasutada põrandakütet, mis paigaldatakse enne põrandavalu. Suvel toimivad soojuspumbad ka jahutava funktsiooniga. Tänapäeval on üha rohkem hakatud kasutama suletud süsteemiga maju ehk mittelahtikäivad aknad koos sundventilatsiooniga.

Loe ka artiklit: Millist küttesüsteemi valida?

10. Korsten

Korsten valitakse olenevalt küttesüsteemist. Üldjoontes jagunevad korstnad tellis- ja moodulkorstnateks. Korstna ehitamise etapis on mõistlik paigaldada ka ventilatsioonitorud ning avavused.

11. Põrandad ja vahelaed

Kui küttesüsteem ja kanalisatsioon on paigaldatud saab valada põrandad ja ehitada vahelaed. Viimased ehitatakse 1,5 ja enama korrusega hoonete puhul. Vahelagedesse peidetakse reeglina ära ka elekter, ventilatsioon, kanalisatsiooni- ja tarbeveetorustikud, ning ka muud kommunikatsioonid. Enamlevinud vahelagede materjalid on puit, õõnespaneel ja raudbetoon.

12. Müürid ja seinad

Müürid ja seinad saab ehitada, kui ruumide vajalikud funktsioonid on läbi mõeldud ning planeeritud. Siinkohal peab juba teadma, kuhu tulevad valgustid, suuremad kodumasinad ning elektripistikud.

13. Elekter

Elektrijuhtmed koos kõridega tuleb müüri sisse ehitada. Üldjuhul ei tohi juhtmed seinte sees ilma kaitsva kõrita ollagi. Nagu öeldud, on siinkohal väga oluline juba teada, kuidas on valgustus, elektroonika ning kodumasinate paigutus ruumides jms. See tagab elektrisüsteemi optimaalse jaotuse ning efektiivsuse. Loe ka artiklit: Vajalikud elektritööd uue maja ehitamisel.

14. Katus

Kui karkass ja müürid on valmis, siis ongi õige aeg katuse ehituseks. Katuse saab ehitada nii sarikatele kui ka fermidele. Viimane hoiab valmislahendusena palju aega kokku. Katusekattematerjalide kohta loe siit. 

15. Soojustus

Soojustus on niiskustundlik, seega peaks isolatsiooni vihma eest kaitsma, kui tööde ajal on vihmased ilmad. Loe lähemalt artiklit: Millist soojustust valida eramule - lühiülevaade erinevatest võimalustest.

16. Aknad ja uksed

Aknad ja uksed saab paigaldada ka varem, kuid kindlasti enne välis- ja siseviimistlust. Kui aknad paigaldada pärast viimistlustöid, siis peab pahatihti akende ja uste ümbert tööd uuesti tegema.

17. Välisviimistlus

...võib olla üks viimastest töödest, kuid peab hoolitsema selle eest, et soojustus ei saaks ilmastikutingimustes kahjustada. Märkamata niiskus võib tekitada ka uuel majal hallituse, kui see kinni katta ning puudub tuulutus.

Loe fassaadide kohta siit.

18. Vihmaveerennid

Vihmaveerennid on kaval paigaldada pärast välisviimistlustööde lõppu. Siis pole ohtu, et rennid saavad tööde käigus viga. Loe vihmaveesüsteemide kohta siit.

19. Siseviimistlustööd

...on enamasti kõige viimased tööd. Siseviimistlustöid nagu kipsplaatide paigaldus, tapeetimine, maalritööd, valgustite paigaldus, parketi panek jms on võrreldes ülejäänud maja ülesehitamisega üldjuhul lihtsamad. Kuid võivad olla vägagi ajamahukad. Siin saab kasutada oma loomingulisust ja viia ellu unistused oma unelmate kodust. Siseviimistlustööd jäävad alati lõppu ning neid saab teha ka talvel. Artikkel: "Siseviimistluse ABC" annab ülevaate erinevatest siseviimistlustöödest.

Kokkuvõte

Ülaltoodud järjekord ei ole tingimata kohustuslik. Paljud tööd saab teha paralleelselt või järjekorda ümber muuta. Selge on see, et katust ei saa ehitada ilma korraliku karkassi ning müüride väljaehitamiseta. Põrandaid ei saa valada enne, kui küttesüsteemid ja kanalisatsioon on paigaldatud ning viimistlustööd on alati kõige viimased.

Maja ehitamine on paljudel elu suurim projekt. Parima tulemuse saavutamiseks leia omale kindlasti asjatundlikud koostööpartnerid erinevateks töödeks. Kui Sul puudub varasem kogemus ja teadmised, on kindlasti oluline leida spetsialist tööde ülevaatajaks.