Millest tolm tekib?
Tõsiasi on see, et mitte kunagi ei ole kahes erinevas elamus tolm täpselt ühesuguse koostisega. Tolmu koostis sõltub mitmest erinevast faktorist, näiteks keskkond ja kliima, kus maja asub. Samuti mõjutab seda elamu vanus ja seisukord ning ka hoone elanikud ja elustiil. Põhimõtteliselt on tolm väikeste, erinevate osakeste kogum. Selle koostisosad võivad pärit olla nii õuest kui ka eluruumist endast.
Õuest sattuvad tolmuosakesed meie tuppa läbi avatud akende, ventilatsiooniavade ning suure osa toome sellest tuppa oma jalanõude ja riietega. Sellisteks tolmu koostisosadeks võivad olla näiteks liiv, muld, õietolm ja erinevad muud tahked osakesed, mida õuest leida võib.
Toas on peamised tolmu tekitajad kõik tekstiilist ja paberist esemed, mis aja jooksul kuludes paiskavad peeneid osakesi õhku. Samuti tekib märkimisväärne hulk tolmuosakesi söögivalmistamisega seotud tegevuste tulemusena. Ära ei maksa unustada, et tolmu tekkimisel mängivad olulist rolli kõik majaelanikud - nii inimesed kui ka loomad. Nende surnud naharakud ja karvad lisavad oluliselt tolmu kogunemisele.
Lisaks kõigele sellele leiab tolmu seest ka elavaid organisme tolmulestade, bakterite ja hallitusseente näol, kes kasutavad seda oma toiduks. See on ka peamine põhjus, miks tolm eluruumides ei ole miski, mille olemasolusse võiks kergekäeliselt suhtuda.
Miks tolmuses majas elamine on kahjulik?
Kui suured tolmuosakesed ei ole meile enamasti kahjulikud ja püütakse juba ninas kinni, siis peenem tolm võib jõuda meie kopsudesse neid ärritades. Väike tolmuhulk ei avalda tervetele inimestele suurt mõju, kuid pikaajaline viibimine äärmiselt tolmuses keskkonnas võib kaasa tuua mitmeid sümptomeid, nagu aevastamine, ninakinnisus või vastupidi vesine nohu, köha ja muud. Kui tolmus leidub ohtlikke aineid, mis sageli lenduvad õhku, näiteks erinevatest ehitusmaterjalidest, tuleb arvestada, et need võivad kopsudest imenduda ka meie vereringesse, põhjustades juba süsteemsemaid haigusnähte.
Tolmune ruum võib eriti raskelt mõjuda astmaatikutele või neile, kellel esineb allergia, mille põhjustajaid võib leida tolmust. Allergia võib ilmneda näiteks tolmulestade, õietolmu või lemmikloomade surnud naharakkude esinemisel tolmus.
Kuidas tolmust lahti saada?
Tolmuimeja on üks imeline vahend tolmuga võitlemisel, kuid selleks, et temast kasu oleks, pead seda kasutama võimalikult tihti, mitte harvem, kui korra nädalas. Kui sinu elamises tekib eriti palju tolm ja vahest elavad seal ka lemmikloomad, võib olla mõistlik investeerida robottolmuimejasse, mis teeb seda tööd igapäevaselt. Samuti on oluline tagada, et sinu kasutatavad seadmed oleksid heas töökorras: tühjenda nende tolmukogumismahuteid regulaarselt ning ära unusta perioodiliselt filtreid vahetada.
Tolmulapp aitab tolmu eemaldada kõigilt kõvadelt pindadelt, seega kasuta selliste asjade puhastamiseks näiteks mikrofiibrist lappi. Kindlasti ei tasu endale soetada sulgedest tolmuharja, kuna sellega saab vaid pindadele ladestunud tolmu uuesti õhku paisata. Tolmu võttes ei tohiks kindlasti ära unustada selliseid kohti, kuhu see meelsasti ladestub, nagu elektroonikaseadmed, kapipealsed jm. Edu võti seisneb põhjalikkuses ja regulaarsuses.
Voodipesu on vaja pesta vähemalt korra nädalas, et saada lahti seal elavatest tolmulestadest ja bakteritest. Harvem linu pestes on nende toidulaud äärmiselt rikkalik ja varsti leidub neid seal juba kõigi jaoks häirivas koguses. Kui tolmulestad põhjustavad sulle allergiat, siis tasub voodisse valida spetsiaalsest materjalist madrats, padjad ja tekid, mis ei lase neil seal paljuneda.
Tekstiil on üks neist materjalidest, mida tolmust puhastada võib olla üsna keeruline. Seega näiteks aknakardinaid valides mõtle alati sellele, et need oleksid pestavad ja ka vaip mille tuppa maha paned peaks olema selline, et saad seda tolmuimejaga puhastada, või aegajalt kloppimiseks õue viia.
Filtrid, mis asuvad õhksoojuspumpades, konditsioneerides, ventilatsiooniavade vahel vajavad regulaarset puhastamist tolmust, kuna see on üks koht, kuhu see suures hulgas ladestub. Samuti tagad niimoodi parema õhuringluse toas.
Niiskuskoguja ei aita küll tuba puhastada, kuid kui sinu eluruumides on õhk piisavalt kuiv, siis ei armasta seal elada tolmulestad, kelle elutegevus kulgeb palju paremini soojas ja niiskes. Seega eemaldad selle seadmega ühe peamise tolmust tuleneva terviseriski. Loe ka: Kuidas tagada ruumis optimaalne õhuniiskuse tase?
Lemmikloomade regulaarne väline hooldus on tolmu tekkimise seisukohalt väga oluline. Seega kammi neid regulaarselt ja kui nad käivad õues, siis vajadusel pese nad õuest tulles korralikult puhtaks.
