Kohalikud omavalitsused ja riigi toetusasutused pakuvad korteriühistutele mitmesuguseid toetusprogramme. Need võivad olla suunatud kortermajade renoveerimisele, energiatõhususe parandamisele, keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõtmisele jne. Järgnevalt toome välja mõned levinumad toetusvõimalused Eestis, kuid nagu öeldud, tasub tähele panna, et programmid võivad ajas ja piirkonniti muutuda.  Oluline on kontrollida kohalike omavalitsuste ja asjakohaste riiklike asutuste veebilehti ajakohase teabe saamiseks. Samuti tasub meeles pidada, et mõned toetused võivad nõuda kaasfinantseerimist või teatud spetsiifiliste tingimuste täitmist.

Üle Eestilised toetused

KredEx pakub korterelamutele mitmesuguseid finantsteenuseid, et aidata elamu rekonstrueerimise abil suurendada energiatõhusust ja parandada sisekliimat. KredExi kaudu on võimalik taotleda nii tagastamatut toetust kui ka laenukäendust.

Rekonstrueerimistoetus 2022-2027 on mõeldud korterelamute terviklikuks rekonstrueerimiseks. Lisaks ka üksiku tegevusena gaasi-, ahi- või elektriküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamiseks taastuvaid energiaallikaid kasutava kütteseadmega või nende korterelamute ühendamiseks kaugküttevõrguga. Rohkem infot siit.

Korterelamu päikesepaneelide toetus on mõeldud selleks, et soodustada investeeringuid hoonete energiatõhususse ja kohaliku taastuvenergia kasutamisse. Rohkem infot leiate siit.

Keldrite varjumiskindluse parandamise taotlusvooru saavad kasutada tiheasustusalade korteriühistud keldrite varjumiskindluse ja ka varustuskindluse (generaatorid, akupangad) parandamiseks. Eelistatakse suuri paneelelamuid või plokkidest korruselamuid, mis on ehitatud ajavahemikul 1950-1990. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus Päästeameti kodulehel. Rohkem infot leiate siit. 

Toetused Tallinna linna korteriühistutele

Tallinna linn pakub 2023. aastal 9 erinevat toetust, mille abil muuta oma kortermaja energiasäästlikumaks ja selle ümbrust rohelisemaks:

• Audititoetus eesmärgiga suurendada kortermaja ohutust ja energiasäästlikust ning seda saab taotleda kolmes kategoorias: rõdude ja varikatuste audit, energiaaudit, katuse ja/või rõdude kandevõime audit.
• Rõdude ja varikatuste auditi jätkutegevuse toetus: Korteriühistul on võimalik taotleda toetust korterelamu rõdude ja varikatuste auditi aruandes tuvastatud oluliste ehitustööde finantseerimiseks.
• Koolitustoetus korteriühistu juhatuse liikmele on suunatud nende teadlikkuse suurendamiseks õigusaktidest, liikmete õigustest ja kohustustest ning suhtlusoskuste arendamine.
• Rattamaja toetus, mida korteriühistu saab taotleda korterelamu juurde rattamaja ehitamiseks või valmislahenduse soetamiseks.
• Tuleohutustoetus korteriühistutele on Päästeameti ettekirjutuse kohaselt vajalike tööde rahastamiseks, et parandada korterelamu tuleohutust.
• "Fassaadid korda" peaeesmärgiks on korterelamu energiatõhususe suurendamine, sisekliima ja välisilme parandamine.
• "Hoovid korda" on mõeldud kortermaja õueala heakorrastamiseks, teede ja platside korrastamiseks ja ka haljastuse, mänguväljakute või ühiskasutatavate rajatiste ehitamiseks.
• "Roheline õu" ehk  haljastustoetus on suunatud kortermajadele hoovi haljastuse rajamise või korrastamise töödeks, eesmärgiga muuta linna elukeskkonda atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti.
• Rohepöördetoetus, mille tegevusi viiakse ellu audititoetuse, „Fassaadid korda“ ja „Hoovid korda“ tegevuste koosseisus, eesmärgiga toetada arengudokumendi „Kliimaneutraalne Tallinn.

Täpsema ülevaate kõikidest Tallinna korteriühistutele suunatud toetustest saate siit.

Korteriühistute toetused omavalitsustes

Sõltuvalt omavalitsusest pakutakse korteriühistutele erinevaid toetusi. Siinkohal toome välja mõned näited:

Korterelamute rekonstrueerimise ja renoveerimise toetused, mis on suunatud korterelamute terviklikuks rekonstrueerimiseks, et suurendada hoone energiatõhusust, parandada sisekliimat ja pikendada hoone eluiga. Kuid seda sobib kasutada ka hoone osade nagu: katuse rekonstrueerimiseks või soojustamiseks, fassaadi rekonstrueerimiseks, ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks või väljaehitamiseks, küttesüsteemi tasakaalustamiseks, korterelamu rõdude ja lodžade korrastamiseks ja projektijärgseks kinni ehitamiseks, kaldteede väljaehitamiseks puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks, vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimiseks, küttesüsteemi rekonstrueerimiseks, elektrisüsteemi rekonstrueerimiseks või vundamendi soojustamiseks. Toetuse suuruse määr sõltub projekti ulatusest ja asukohast.

Korterelamute kinnistute ja õuealade heakorrastamise toetus korterelamute ümbruse heakorrastamiseks. Sobib reeglina teede, jalgteede, parklate, mänguväljakute, kuuride remondiks ja/või ehitamiseks. Olenevalt omavalitsusest saab toetust kasutada ka sademeveeprobleemide lahendamiseks. Näiteks Tartu linnas saavad korteriühistud taotleda asfalteerimistoetust ja rattaparkla, jäätmemaja, süvakogumismahuti toetus.

Miljööväärtuslike hoonete ja muinsuskaitsealale jäävate hoonete restaureerimistoetus on suunatud ehitiste arhitektuuriväärtuse säilitamist või taastamist soodustava töö teostamiseks. Toetuse abil on võimalik likvideerida ehitiste avariilist olukorda või restaureerida hoone arhitektuurseid detaile nagu näiteks rõdud, trepid, sambad, piirded ja ka avatäiteid nagu uksed, aknad, luugid jne.

Koolitustoetused korteriühistu juhatuse liikmele, et parandada teadmisi ühistu haldamisel ja  korrektse dokumendihalduse tagamisel.

NB! Toetusprogrammide tingimused, taotlemise protsessid ja saadaval olevad summad võivad üle Eesti erineda. Seetõttu on soovituslik kontakteeruda kohalike omavalitsuse ja asjakohaste riiklike asutustega ning täpsustada konkreetseid toetusvõimalusi ja nõudeid. Lisaks tasub jälgida uuendusi seadusandluses ja toetusprogrammides, mis võivad mõjutada korteriühistutele kättesaadavaid toetusi.