Omadused
Aja jooksul arenevad tehnika ja tehnoloogia üha edasi, mis võimaldab omakorda täiendada juba olemasolevaid tooteid. Samamoodi on ka akendega. Aknal oli vanasti vaid naturaalse valguse majja sisselaskmise funktsioon. See oli ajal, kui ei olnud elektrit ja küünlad ja laternad olid luksuskaup. Nüüd peavad aknad olema ka hea soojusjuhtivusega, pidama vastu tuulekoormusele, pidama kinni õhku ja vett ning pakkuma head heliisolatsiooni.
Ja mitte ainult. Akendele ja ustele ehk erinevatele avatäidetele on alates 2010. aastast kohustuslik ka CE-märgistus, mis peab vastama standardile. Need erinevad riigiti, sest standardid pannakse paika vastavalt kliimale. Näiteks Eestis peavad aknad olema parema soojusjuhtivusega kui soojema kliimaga Vahemere maades.
Vastavalt Eesti kliimale, eriti pidades silmas tuult, ja energiasäästu nõudmistele uute majade puhul, on Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Riigi Kinnisvara AS-i poolt on välja töötatud juhendi, millistele näitajatele peavad Eestis kasutatavad aknad vastama, et neid kvaliteetseteks pidada. Juhendiga saab tutvuda siin.
Läbipaistvad lahendused
Kuna klaas moodustab aknast kuni 90%, peab just klaas olema see, mis suurema osa eeltoodud funktsioonidest täidab. Kuid klaasid on erinevad. Kui veel kümme aastat tagasi olid ühekordsed klaasid tavapärased, siis tänapäeval on populaarsed kahe- ja kolmekordsed klaasid. Nende klaaside soojapidavuse tõstmiseks on klaaspakettide vahele lisatud argoongaasi ja selektiivkiht nende sisekülgedele.
Eesti kliimas soovitatakse kasutada kolmekordseid klaaspakette just hea soojapidavuse tõttu. Sellised klaasid sobivad hästi eramajadesse või korteritesse, kus keskmine aastane temperatuur on madal, näiteks esimestele korrustele majades, kus kelder on soojustamata või kõrgematele korrustele majades, kus soojustamata on pööning.
Linnas elades on üheks suureks häirivaks faktoriks ka müra. Tihti arvatakse, et müra vähendamiseks piisab vaid mitmekordsete klaaspakettide valimisest. Kuigi seegi aitab müra vähendada, peaks tegelikult eelistama hoopis paksema klaasiga pakette.
Nii klaasi purunemisest tingitud vigastuste vältimiseks kui kaitseks sissemurdmise eest, võiks valida karastatud ja lamineeritud klaasid. Karastatud klaasi puhul tekivad graanulite moodi väikesed tükid, mis vähendavad ohtu inimese tervisele. Nende puhul ei pea muretsema n-ö giljotiini-efekti pärast, mis on omane vanadele akendele.
Klaaside puhul ei ole see veel siiski kõik. Peale erinevad tugevuse, müraisolatsiooni ja soojapidavusega klaasidele on turul saadaval ka energiasäästu-, päikesekaitse-, toon-, dekoratiiv- ning isepuhastuvad klaaspaketid.
Soojusisolatsiooni silmas pidades mängib oma rolli ka klaaside vahel olev liist. Turul on saadaval nii alumiiniumist kui plastiksisaldusega komposiitmaterjalist valmistatud vaheliistu. Vaheliistud tõkestavad sooja kadumist klaasi servades, mis aitab vältida ka külmasilla teket. Halva soojusjuhtivusega vaheliist ei lase külmal jõuda sisemise klaasini ja nii ei teki klaaside vahele kondensaati. Talvel ei pääse tänu vaheliistule soe välja ja suvel liigne kuum sisse. Tänu sellele on küttekulud väiksemad, sisetemperatuur mõnusam ja soojusisolatsioon parem.
Teised vajalikud omadused
Akna valikul ei tohiks unustada ka selle raamide kvaliteeti ja funktsionaalsust. Turul on saadaval kuluefektiivsed profiilisüsteemid, mille tulemusel saavutatakse ilma olulise hinnatõusuta akna soojapidavuse koefitsient kuni 0,8 W/m2k.
Rohkemat tuule- ja veepidavust nõudvates kohtades (veekogude ääres, kõrgematel korrustel) tuleks mõelda natuke kõrgema klassi toodetele. Kogu eelneva võib aga ära rikkuda see, kui aknad pole korrektselt paigaldatud. Selleks tuleb järgida teatud reegleid, vastasel juhul on kogu töö luhta läinud. Aknaid paigaldatakse kahte moodi - klambritega või läbi lengi kruvidega. Asjatundjad soovitavad võimalusel eelistada teist lahendust. Sellisel juhul on aken kindlalt fikseeritud ja hoone kõikumised mõjutavad akna omadusi vähem. Klambritega paigaldamise puhul peaksid nende arv ja vahemaa teineteisest olema kooskõlas tootja juhistega.
Akende paigaldamise järel tuleks teha ka siseviimistlus. Paljudel juhtudel tuleb uute akende paigaldamisel siseseinu natuke lõhkuda, et vanad raamid välja saada ja uued raamid paika sobitada. Siseviimistlusega takistatakse tuule tungimist eluruumidesse ning lisaks näeb akende ümbrus ka parem välja.
Vead akende valikul
Iga endast lugupidav firma pakub oma toodetele garantiid. Kuna aknad ostetakse mitmekümneks aastaks, pole garantiist kasu, kui neid müünud firmat enam ei eksisteeri. Seega on väga oluline valida, kellelt aknad osta. Aknatootjatel peab olema nende valmistamiseks vastav tehnoloogia ja nad peavad oma toodete kvaliteeti kontrollima. Firma, mis on selle info avaldamisel pelglik, äratab kahtlust ning sellisel juhul peaks mõtlema teiste firmade peale.
Tellimisel võib juhtuda, et valitakse vale paksusega klaas, mis ei ole nii hea müratakistusega kui võiks olla. Lisaks sellele klaasid määrduvad ning neid on vaja aeg-ajalt puhastada. Akent on kergem puhastada, kui kõik selle osad on avatavad. Seda tuleb eriti tähele panna kõrgematel korrustel elades. Sama soovitus kehtib ka puitraamidega akende puhul, mida peab aeg-ajalt uue värvikihiga värskendama.
Tihti valitakse ka vale soojapidavusega aknad. Eksperdid soovitavad akna valikul vaadata akna U-arvu, mitte ainult klaaspaketi U-arvu*. Hea soojapidavusega akna (koos raamiga) U-arv võiks olla 1 W/m2K lähedal, ideaalis ka alla selle. Eestis on akna U-arvuks lubatud 2,1 W/m2K. Selliste näitajate saamiseks valitakse tihti mitmekordsed klaaspaketid. Soojapidavam aken on umbes 30% kallim, kuid see tasub end tänu väiksematele küttekuludele ligi kaheksa aastaga ära.
Loe ka: Akna vahetamise ABC
