Tänavakividest

Kivisillutis on levinud valikuks kõnni- ja sõiduteede, parklate ning muude platside tarbeks oma mitmete heade külgede poolest. Nimelt kannatab see hästi koormust, on vägagi ilmastikukindel ja lausa aastakümneid vastupidev. Muuhulgas on seda ka võrdlemisi lihtne hooldada ja vahetada. Tänavakivide eeliseks on ka see, et sellega saab julgelt katsetada mitmesuguseid disainilahendusi, sest valida on paljude kivitüüpide vahel. Seega võib kokku seada eri värvi, suuruse ja kujuga sortidest unikaalseid mustreid.

Küll aga on kivisillutise ehitamise protsess on üsnagi täpsust nõudev ettevõtmine, õnneks aga pakuvad selle kas terviklikku või osalist paigaldamise teenust Eestis mitmedki spetsialistid, kelle poole saab alati nõu ja abi vajamise korral pöörduda. 

Sillutiseks sobivad kivid

Nagu eelnevalt mainitud — valik kivide hulgast, mida sillutiseks rakendatakse, on lai, seega jätab ta ka suure vabaduse esteetika osas. Eestis leiavad palju kasutust tänavakivid nagu uni-, muru-, nunna-, pae- ja mungakivi, kui ka näiteks töödeldumad klinkerkivi, valguskivi ja betoon. 

Viimane on meie kliimatingimustes on üheks populaarseimaks valikuks oma tugevuse tõttu. Sellest valmistatakse nii sõidutee äärekive ja eri sillutiskive, kui ka betoonplaate.

Veel on tuntud materjalide seas graniit: samuti nii äärekivi, klinkerkivi ja plaatidena, kui ka täringukivina.

Sillutiseks kasutatakse harilikult kive, mis jäävad vahemikku 6-10 cm — eravaldusesse ja kõnniteedele sobib õhukesem materjal ning autoteedele paksus vähemalt alates 8 cm-st.

Paigalduse protsess koosneb üldistatult järgnevast:

• Ettevalmistus,
• Pinnase kaevamine ja koorimine,
• Maapinna põhja kõrguste nivelleerimine,
• Täitematerjalide valamine ja tihendamine,
• Tänava- ja äärekivide ladumine,
• Pindade viimistlemine ja hooldamine.

Ettevalmistus

Enne töödega alustamist on oluline põhjalikult välja selgitada tänavakivideks planeeritava ala funktsioon — kas tegu on näiteks parkla või teerajaga? See annab edasise vastuse selle osas, kui rasket liiklust ala kandma hakkab, näiteks tasub läbi mõelda, kas platsile satub ka raskeveokeid? Mida raskemat koormust sillutis kandma peab hakkama, seda tugevamat aluskihti ta nõuab. Viimase kvaliteetne teostus määrab ka kogu tänavakivi kauakestvuse ja väldib pinnase vajumist.

Funktsioonist lähtudes on kergem otsustada ka tänavakivi materjali, selle paksuse ja täitematerjalide koguste osas. Sellest tulenevalt saame kõrgused, mida on maapinna kaevamiseks tarvis teada. Kui kasutusotstarve osas on selguseni jõutud, tuleks kivisillutiseks planeeritav ala ära mõõta. Mida detailsem on ehitusjoonis, sealhulgas arvestades nii trasse, kommunikatsioonikanaleid kui platsi alla jäävaid olemasolevaid objekte, seda parem.

Materjalide tellimise juures ja nende hulga arvutamise puhul on kasulikuks teadmiseks nende kaal. Siinkohal tuleb arvestada ka kivide lõikamisest tekkiva ca 3-protsendilise kaoga. 

Pinnase kaevamine ja koorimine

Kaevamise puhul peab eeskätt likvideerima külmakerkeohtlikud ja vajumist soodustavad kihid nagu mulla ja savi. Kindlasti ei tohi aluskihi alla jääda ka kõdunemist soodustavaid materjale nagu turvast, juuri ja saepuru. Põhja peaks hoopis jääma mineraalne pinnasekiht, mis suudaks vett läbi lasta. 

Väljakaevatava pinnase sügavus varieerub tulevase ala funktsioonist. Nimelt sõidukivabale platsile sobib maapinda üles kaevata kandekihi võrra 15-20 cm sügavuselt, sõidukite kasutamise puhul aga 15-25 cm sügavuselt. 

Pinnase koorimine on üks põhjalik protseduur, sest maapinnalt eemaldatakse vajadusel tugikihi, aluskihtide, paigalduskihi ning tänavakivi paksuse võrra. Killustikust tugikiht on tarvis lisada juhul, kui ala on eelnevalt olnud ebaühtlase koormuse all, nagu näiteks autoteerada maapinnal.

Maapinna põhja kõrguste nivelleerimine

Vajalikud kõrgusmõõdud saadakse kätte maapinda lasernivelliiriga mõõtes. Kalded seevastu saab alale märkida juba aluspinnase tasandamise käigus. Et pinnasele sattuv vesi ei hakkaks seda hävitama, on vihmavee ärajuhtimiseks vaja märkida alusele kalded ning tulevase pinna nullkõrgused. Üldiselt peetakse minimaalsemaks kaldeks 10 mm ala jooksva meetri suhtes. Järgnevalt toimub aluse nivelleerimine ning tihendamine.

Täitematerjalidega täitmine ja tihendamine

Kui pinnas on korralikult kooritud, täidetakse see vähemalt 25 cm paksuselt materjalidega nagu kruus, liiv ja killustik. Sellele eelnevalt on aga soovituslik põhi katta geotekstiili ehk filterkangaga, mis pidurdab täitekihtide vajumist. Kandekihiks võib kasutada näiteks paekivist killustikku.

Reeglina läheb kõige põhja jämedakoelisem fraktsioon, peale aga väikesem. Näiteks tugikihiks sobib killustik fraktsiooniga 32-64 mm, paari millimeetrise aluskihi fraktsioon võib aga olla 16-32 mm. Järgneb väikese fraktsiooniga (kivi-)liivast sängituskiht, mille eesmärgiks on toetada selle peale laotatavaid kive. Kindlasti tuleks olla ettevaatlik, et see kiht ei tuleks liiga paks, ning et seda ei jäetaks tihendamata, vastasel juhul on taaskord oht vajumise ees.

Seepeale on järg tihendamise juures, mida tehakse spetsiaalse vibroseadmega, 80-100 kilose pinnasetihendaja ehk tamperiga. Jämedama fraktsiooniga killustikalus jääb teadupoolest tugevam, küll aga nõuab see kõige raskemakaalulist pinnasetihendajat. Oluline on ka kalkulatsioone tehes arvestada 10 kuni 30-protsendilise killustiku mahu kaoga, mis tihendamise käigus toimub.

Tänava- ja äärekivide ladumine

Et pidurdada liiva vajumist killustiku vahele ja seejuures üleüldist vajumist, tasub killustikaluse järgselt laotada alale geotekstiil. Enne tänavakivide ladumist tuleks teadvustada kohad, kus vesi sageli voolama hakkab, ning nendele aladele veidi tsementi raputada. See ennetab taaskord kivide vajumist ning liiva ära uhtumise eest. Tänavakividele eelnevalt paigaldatakse servade piiramiseks poolkuivale betoonile äärekivid. Kivistumise järgselt kaetakse ja tasandatakse ala peene killustikuga, mis korrektse kõrguse puhul ka tihendatakse. Et tänavakivid saaks mugavalt ühtsele tasapinnale seada, laotatakse killustikule peenet liiva, millest moodustub 2-5 cm paksune paigalduskiht, millele taas järgneb tihendamine.

Spetsiaalse kujuga kivisid saab lõigata kas ketaslõikuri või kivigiljotiini abil, nende kasutamise juures tasub aga turvalisuse huvides kanda kindaid, maski ja kaitseprille. Kivisillutiseks mõeldud platsi hulka jäävad kaevud, postid ja vihmaveerennid ümbritsetakse täiskividega. Seejärel asetatakse pind ülejäänud tänavakividega, alustades hoonest või äärekividest. Juhul, kui kivid on eendita, jäetakse vuugi jaoks paari millimeetrine vahe. Järgnevalt täidetakse vahemikud harja abil sõelutud kuivliiva kihiga, mida tuleks omakorda veel plaatvibraatoriga tihendada.

Pindade viimistlemine ja hooldamine

Et tänavakividest rajatud ehitised säilitaksid terve aasta vältel värske väljanägemise, tasub neid nii kevadel kui sügisel survepesuriga pesta. Kivide kaitsmiseks on võimalik need katta ka kaitsekrundiga. Kui aga viimane hooldustöö on jäänud ammuste aastate taha, aitab sillutise pesemine spetsiaalse kivipesuriga, ning seejärel kivi glasuuriga katmine. 

Kokkuvõte

Põhiliseks probleemiks, mis ehitamise käigus tekkinud vigadele järgneb, on kivisillutise vajumine. Selle ennetamiseks on tarvilik põhjalik eeltöö, ning korralik paigaldamise teostus alates aluskihist. 

Nagu mainitud, sõltuvad täpsed mõõdud, millega tänavakivi rajamisel on vaja arvestada, valitud materjalidest ning tänavakivi otstarbest. 

Kvaliteetse kivisillutise rajamine nõuab delikaatset täpsust, ning selle paigaldustööde ja parima tulemuse saavutamiseks on alati võimalus pöörduda ka ekspertide poole. Et saada parem ettekujutlus tänavakivi paigalduse hindadest, loe ka selleteemalist artiklit siit.