Mõjutused

Eesti arhitektuuri on väga suures osas mõjutanud nõukogude aeg. Siis olid populaarsed äärmuslikud standardsed lahendused: hiiglaslikud korterelamud ja magala linnaosad, mis võisid olla samasugused isegi erinevates linnades. Olulised olid töölisklassile mõeldud väikesed või keskmised perekorterid ning ühiselamud ühiskasutatava köögi ja vannitoaga.

90. aastate alguses kooli lõpetanud arhitektid pidid juurde õppima lääne mõjutusi ja kultuuri, sest koolis õpitu jäi ajale jalgu. Standardlahendused asendusid plahvatusliku individualismiga: eramajad, omapärased lahendused, eripärad, silmapaistvad detailid, värvid, mustrid, kujundid jne.

Kui 2000. aastatele enne ehitusbuumi ehitati rohkelt suuri eramuid, on praegusel ajal suund pigem kokkuhoidlikkusel ja materjali säästmisel. Olulised on võimalikult madalad kodu ülalpidamiskulud.

Modernsed kastid

Aastatuhande algust iseloomustavad lameda katusega, sageli valged või heledat värvi modernsed kastid, mida esmakordselt ehitati lääneriikides juba 1920-30. aastatel.

Modernset stiili iseloomustab:

• sirgjooned ning täisnurgad
• avarus ning valgus
• kasutatakse palju klaasi ja metalli
• suured valgusküllased aknad või klaasseinad
• lame katus
• minimalism – palju ruumi, aga võimalikult vähe asju
• avarad katusega rõdud ja terrass

Tänapäevases modernses stiilis pole nurgad ega kalded enam nii jäigad. Klaas ja avarus on endiselt kasutusel, kuid lisandunud on romantilist stiili iseloomustavad värviküllus ning lubatud on mustrite kasutamine.

Säilinud on minimalism. Kasutatakse pastelseid ja tagasihoidlikke toone, kuid lisaks on sageli kasutusel mõni suurem dekoratsioon: mustrilise tapeediga sein, eripärane aken või hiigelsuur metallist kell seinas. Märksõnad on omapära, puhtus ja avarus.

Moodul- ja elementmajad

Moodulmajad on standardsed lahendused. Eestis on nii moodul- kui ka elementmajade pakkujaid kümneid ja erinevaid lahendusi sadu. Samas on need reeglina üsna isikupäratud, sest peamine rõhuasetus on optimaalsusel ja kiirel paigaldamisel. Moodul- ja elementmajade kohta saab lähemalt lugeda siit.

Moodul- ja elementmajad on enamasti väga hästi läbi mõeldud. Standardlahendus tähendab tihti, et Sinu perele on piisavalt ruumi, olemas on panipaigad, läbimõeldud elektrijuhtmestik, valgustus, küte, vannitoad, köögi kujundus jms. Moodulmajades üldiselt liigset ruumi pole, kuid kõik mahub ilusti ära ja on väga loogilise kujundusega.

Ka elementmajad on üldjuhul standardlahendused, mis võimaldavad teha kliendi soovi järgi projektis muudatusi. Moodulmajad tehakse valmis ruumimoodulitena tehases ja tuuakse siis objektile. Elementmaja pannakse krundil kokku. Mõlema variandi puhul peab pakkuja tagama kvaliteedi. Loe lähemalt element- ja moodulmajadest.

Väike- ja minimajad

Väikemaja on kuni 60 m² suurune kodu, mille võib ehitada ise või tellida valmislahendusena. Minimaja on kuni 20 m² ning 5 m kõrgune hoone, mille saab tuua kohale ühes tükis või ehitada ise. Minimaja ei vaja ehitusluba.

Seoses koroona-ajaga on mini- ja väikemajad üha kasvav trend, sest paljud soovivad elada oma krundil. Kui ressursse väga palju pole, siis on minimaja suurepärane lahendus, mis võib katta kõik eluks vajaliku minimalistlikul viisil. Enamasti ei vaja minimaja isegi vundamenti, piisab vaid liiva- ja kruusaplatsist.

Väike- ja minimajade märksõnad on optimaalsus, nutikad mööbli- ja ruumilahendused, hästi läbi mõeldud kütte- ja valgustite süsteem. Loe ka: Minimaja kui teine kodu?

Jätkusuutlikkus

Ökoloogilised materjalid ja taaskasutus on muutunud üha olulisemaks ning saavutanud kõlapinna, mida ei saa jätta tähelepanuta. Ka praegune olukord, kus on suur metalli- ja puidupuudus näitavad, et jätkusuutlikkus, loodussõbralikkus ning materjalide kokkuhoid ja taaskasutus on teemad, mis muutuvad aastate möödudes üha olulisemaks. Nendest printsiipidest lähtuvalt on oluline ehitada nii, et kodu koormaks võimalikult vähe ümbritsevat keskkonda. 

Jätkusuutlikkuse juures on olulised ka ülalpidamiskulud. Kodu võiks olla võimalikult energiasäästlik. Nii võib paljudest uutest kodudest leida päikesepaneelid või maakütte. Algne investeering on küll mõne teise võimalusega võrreldes suurem, kuid tasub end reeglina juba mõne aastaga ära.

Sama oluline kui säästlik küttesüsteem on ka soojustamine. Efektiivne soojustus võib kokku hoida koguni 80% võimalikest küttekuludest. Loodussõbralik kodu ei pea olema jahe või soojustamata. Tuleb leida õiged vahendid, mis mõnikord võtavad veidi rohkem ressursse paigaldamiseks, kuid täidavad soovitud eesmärgi. Loe ka: Millist soojustust valida eramule - lühiülevaade erinevatest võimalustest

Feng Shui ja Vastu Shastra

Idamaadest on meile hakanud imbuma ka vaimsete väärtustega arhitektuuri põhimõtteid. Feng Shui ja Vastu Shastra soovitused lähtuvad ilmakaartest ning algelementide – maa, vesi, tuli, õhk ja eeter – paigutusest. Nende põhimõtete järgimisel võib hoida kodu energeetiliselt puhta ja toetavana. Loe ka: Vastu Shastra ja Feng Shui kohta.