Vaatamata sellele, et ehitusvaldkonnas nähakse iga päev vaeva selle nimel, et erinevatel objektidel oleks turvaline töötada on jätkuvalt tegu töötajate jaoks võrdlemisi ohtliku valdkonnaga. Nendeks ohtudeks on libastumised, kukkumised, koperdamised, löögid, vigastused kätele, peale ja kehale ning lisaks tuleb vastu seista ilmast tingitud takistustele.
Terviseriskid, mis tingitud külmast
Pikalt külmaga kokkupuutumine võib viia ebamugavustundeni kuni tõsiste vigastuste või isegi surmani välja. Pidevalt külmas keskkonnas töötavad ehitusspetsialistid peavad nägema tõsist vaeva, et enda tervist ja heaolu hoida, mistõttu on eriti tähtis õige tööriietuse valimine. Loe ka: Mida võiks teada tööriietest? ABC
Külmamuhk
Pidevalt külmaga kokku puutuval nahal võib tekkida külmamuhk. Selle peamised tunnused on punetav, turses, kuum, tundlik ja/või sügelev nahk. Külmamuhud tekivad reeglina eelsoodumustega inimestel, enamasti naistel, kes puutuvad kokku külma ja niiskusega. Temperatuurist tingitud külmamuhke saab vältida kui hoida enda jalgu ja käsi soojas ning hoida neid piirkondi eemal äärmuslikest temperatuuridest. Kui kord on juba külmamuhu diagnoos pandud, siis peab esmajoones käed ja jalad külmast ning niiskest keskkonnast eemale hoidma ning pidevalt peab kandma sokke ja kindaid.
Kaevikpöid
Jalad, mis ei ole korralikult kaitstud niiskete ja külmade olude eest, võivad saada kahjustuse nimega kaevikpöid. See on kapillaaride ja närvikahjustus jalgades pikaajalise vees viibimise tõttu. See tekib, kuna märjad jalad kaotavad soojust kiiremini kui kuivad jalad, mis tähendab, et need ei püsi soojad. Keha püüab siis soojakadu peatada, vähendades jalgades vereringet, mille tulemusel tõmbuvad jalgades olevad veresooned kokku ning nahakude hakkab surema.
Külmakahjustus
Kui nahk ja selle sügavamad koed puutuvad pika ajal jooksul kokku miinuskraadidega võib tekkida külmakahjustus. Üldjuhul esineb külmakahjustuse puhul algselt justkui nõeltega torkimise tunne, mis hilisemalt väljendub aga tundlikkuse kadumisega ja naha värvi muutustega sellest kahjustuse saanud piirkonnas.
Ehituse ajal võib külmakahjustus tekkida kätele, jalgadele, kõrvalestadele, ninale jne. Seda on näha nt mägironijatel, kes püüavad kõrgeid tippe vallutada, kuid ei ole end piisavalt hästi ettevalmistanud. Külmakahjustus võib viia püsiva püsiva koekahjustuseni ja äärmuslikel juhtudel ka amputeerimiseni.
Kui külmakahjustus peaks tekkima, siis püüa neid piirkondi mitte hõõruda ega neile survet peale panna, sest see võib kahjustusi veelgi süvendada. Kahjustada saanud piirkonda tuleks soojendada järk-järgult, alustuseks sobib hästi inimese enda kehasoojus. Seejärel võib tasapisi panna käed või jalad sooja kuid mitte kuuma vette. Kui külmakahjustused on ulatuslikud siis tuleb võimalikult kiiresti kutsuda kiirabi.
Alajahtumine
Kui keha puutub pika ajal jooksul kokku madalate temperatuuridega on sel raske end termoreguleerida ehk hoida normaalset kehatemperatuuri. Inimese kehatemperatuur on umbes 36-37 kraadi, kuid alajahtumiseks loetakse temperatuuri langemist 35 kraadini ja alla selle. Alajahtumisel hakkab keha kaotama soojust kiiremini, kui see suudab seda toota. Alajahtumine võib mõjutada aju tööd, mis on eriti ohtlik, sest inimene ei suuda sellises olukorras mõista sümptomite tekkimist enne kui on liiga hilja.
Ehitusel võib alajahtumine tekkida, kui liiga pikalt töötatakse niiskes ja külmas keskkonnas, kandes liiga õhukesi riideid, mis keha piisavalt soojana ei hoia. Selle vältimiseks kanna alati ilmale vastavaid riideid, külmaga kanna termosokke ja -kindaid. Õige riietuse peaks iga tööandja oma töötajatele garanteerima.
Tugevalt alajahtunud inimesele tuleb kutsuda kiirabi ja toimetada ta haiglasse. Eemalda märjad riided ja kata keha koheselt soojade ja kuivade tekkide, riiete või rätikutega. Kui töötaja on ärkvel, tuleks talle anda sooja ja mittealkohoolset jooki.
Libisemine ja kukkumine
Kuigi libisemine ja kukkumine võib-olla igas valdkonnas ohtlik on talvel ehitusobjektil töötades selle esinemine suurema tõenäosusega, sest ehitajad peavad päevast päeva töötama lume ja jääga kaetud pindadel. Kukkumise järel võivad tekkida sinikad, marrastused, ehitajad võivad murda luid või tekitada tõsiseid vigastusi seljale ja peale. Seega on oluline teha kõik endast olenev, et libedal ajal end hoida. Kõrgustel töötades tuleb kasutada vastavaid rakmeid ning maapinna saab katta liiva või soolaga, et libedust vähendada.
Ehitusel ei ole ka sisetingimustes töötades välistatud jää tekkimine põrandatele. Töötajad peaks kontrollima sissepääsu ala, kust hoonesse sisenetakse ja vaatama ega töösaabastelt tekkinud vesi seal ära külmunud pole. Külmumisel tekkinud jääl võidakse libastuda ja siis tekivad tõsised vigastused. Sissepääsu kohas tuleb pidevalt silmad lahti hoida ja püüda libedate laikude tekkimist vältida. Selleks saab ukse juurde paigaldada mati, kus oma saapad kuivatatakse.
Talvisel ajal sõitmine
Ehitusobjektidel tuleb ikka ja jälle sõita, kas siis eritehnika vedamiseks või materjalid transportimiseks. Kuival ja soojal ajal toimib sõiduk teel ühte moodi, külmal ja niiskel ajal aga hoopis teisiti. Muutuvate tee- ja ilmastikuoludega tuleb arvestada ning vajadusel peaks tööandja korraldama eraldi kursused neile, kellele on antud tööandja poolt sõidu- ja töövahend, et tagada turvalisus.
