Miks taimi ise ette kasvatada?
Taimede ettekasvatamine on vajalik, kui soovime saada saaki või nautida õiteilu varem, kui see oleks võimalik seemnete õue külvamisel. Mõne soojemast kliimast pärit taime kasvutsükkel on aga nii pikk, et lühema kasvuperioodi korral ei suuda nad ilma toas ettekasvatamiseta õisi või vilju moodustada. Lisaks tagab ettekasvatamine noorele taimele kontrollitud tingimused, mille tõttu on suurem tõenäosus saada tugevaid taimi.
Kuigi kaubandusvõrgus on juba kevade hakul saadaval lai valik erinevaid taimi, on nende ise ettekasvatamisel siiski mitmeid eeliseid:
- Seemnete sortiment on alati suurem, kui kaubandusest kättesaadavate taimede valik. Kui soovid oma peenraid rikastada mõne erilise liigi või sordiga, tuleb need ise seemnest kasvatada.
- Kui aed või kasvuhoone on suured, siis vajad rohkelt taimi ja nende ise ette kasvatamine tuleb soodsam.
- Ise taimi ette kasvatades saad olla kindel taimede kvaliteedis ja puhtuses.
Kuna ja kus alustada taimede ettekasvatamisega?
Taimede ettekasvatamise periood algab tavaliselt veebruaris ja kestab suveni. Kuigi konkreetse taime seemne mulda pistmise aeg on liigiti väga erinev, on vajalik teave selle kohta leitav seemnepakkide tagaküljelt, mis lihtsustab oluliselt protsessi. Kui ruumi ettekasvatamiseks on vähe, siis ei tasu sellega liiga vara alustada. Kevad võib venida ja üha suuremaks kasvavad taimed ei saa kitsastes oludes piisavalt valgust ning venivad välja. Seega on oluline jälgida taimede kasvu ning alustada ettekasvatamisega õigel ajal.
Kuna taimede ettekasvatamine algab juba talve lõpus või varakevadel, siis on sellel perioodil vaja neile tagada kasvuks sobilikud tingimused soojuse ja valguse näol. Variante selleks on mitmeid:
Taimede ettekasvatamine toas
Väikese aia või kasvuhoone tarbeks on võimalik taimed ette kasvatada toas. Temperatuur, mis valitseb inimeste eluruumides, on üldjoontes sobilik ka noorte taimede kasvuks. Siiski tuleb silmas pidada, et mõned taimed vajavad seemnete idanemiseks veidi kõrgemat temperatuuri ja nende jaoks võiks kasutada alguses mitmesuguseid minikasvuhooneid või katta külvipind kilega.
Sellises tubases kasvuhoones on ka niiskustingimused idanemiseks paremad. Kui ettekasvatatavad taimed ei ole just valgusidanevad, siis võib sellise minikasvuhoone või külvikasti enne tõusmete ilmumist asetada toas ükskõik kuhu, peaasi et seal oleks piisavalt soe. Valgusidanevad taimed tunneb ära seeläbi, et nende seemnepakil olev juhis annab suunise külvata seemned mulla pinnale ja neid mitte katta.
Tubase ettekasvatuse väljakutse on tõusmete ilmumise järgselt tagada noortele taimedele piisavalt valgust. Isegi kui varakevadel taimi kasvatada aknalaual, siis valgustingimused ei ole kunagi piisavad, mis omakorda põhjustab taimede väljavenimise. Pisut võib olukorda leevendada, kui selles etapis paigutada taimed kohta, kus temperatuur on natukene madalam.
Kui taimede ettekasvatamisega soovitakse saada tugevad ja kvaliteetsed taimed, siis tasub kasvatada neid taimelampide all. Selleks on kaubandusvõrgus saadaval väikesed minikasvuhooned, milles on olemas ka valgusallikad, kuid kui taimi on palju, siis tasub osta või lasta valmistada spetsiaalsed taimeriiulid, mis varustada taimelampidega. Selline riiul on kompaktsem ja võimaldab taimi kasvatada seal, kus parasjagu ruumi on. Veel suurema mugavuse võib saavutada, kui taimelampidele lisada taimer, mis ise valgusolusid reguleerib.
Küttega kasvuhoone
Suurema aia puhul on parim lahendus taimede ettekasvatamiseks küttega kasvuhoone. Kütte lisamine kasvuhoonele võimaldab lisaks ettekasvatamisele pikendada saagi saamise perioodi ja sellest saab kindlasti ka mõnus koht, kus varakevadel aega veeta. Siiski ei ole see otstarbekas päris igasuguse kasvuhoone puhul ja põhiliseks eelduseks on siinkohal, et see on korralikult ehitatud. Igasugused praod ja augud suurendavad soojuskadu tuntavalt.
Kütteallikatena kasutatakse tänapäeval kasvuhoonetes enamasti kahte varianti: elektri- ja gaasiahju. Gaasiahju puhul on siin miinuseks vajadus aegajalt kütteballooni vahetada, kuid kui kasvuhoonesse ei ole veetud elektriühendust, siis gaasilahenduse plussiks on selle sõltumatus kommunikatsioonidest. Kui kasvuhoone plaanitakse kasutusele võtta juba varakevadel, siis tasub ka see varustada taimelampidega.
Kui toas pole võimalik taimi ette kasvatada ja kütteallika lisamine kasvuhoonesse tundub liiga suure vaevana, võib kolmanda võimalusena kasutada külmas kasvuhoones spetsiaalseid küttematte. Sellisel juhul on kasvuhoone temperatuur küllalt madal, kuid kuna taimede kasvuks on vajalik, et just nende juured oleksid soojas, siis töötab ka selline lahendus hästi. Viimase variandi puhul saab ettekasvatamist alustada alles siis, kui püsivad külmakraadid on möödas ja temperatuurinäidud on liikunud pluss poolele.
Millele mõelda enne ettekasvatamisega alustamist?
- Tee põhjalik plaan, mida ja kui palju tahad kasvama panna.
- Hangi seemned ja tutvu juhistega, mille leiad paki tagaküljelt. Selle info alusel mõtle läbi, kuna pead seemned mulda pistma ja kas ruumi on piisavalt, et taimed saaksid suureks kasvada.
- Mõtle läbi milliseid külvianumaid ja taimepotte plaanid kasutada. Variante on mitmeid: minikasvuhooned, erinevast materjalist potid, toidupakendite taaskasutamine jm. Tähtis on, et nõud, mida plaanid kasutada oleksid puhtad, hea drenaažiga ja piisavalt suured.
- Vali välja substraat, milles taimi kasvatada. Kaubandusvõrgus on saadaval mitmeid valmislahendusi, nagu erinevad külvimullad, turbatabletid ja muud spetsiaalsed mullad erinevate taimede kasvatamiseks. Samas võid sobiva mulla ka ise kokku segada.
- Kuna noored taimed võivad olla väga sarnased, siis hangi sobivad vahendid, millega tähistada istutusnõud vastavalt nende sisule.