Jäätmekäitluse prioriteedid

1. Jäätmete vältimine – näiteks nõukogude ajal käis vältimine osaliselt loomulikult, sest piima ja koort sai tuua vaid isiklike klaaspurkidega. Mida vähem jääb igapäevasest tarbimisest jääke (metall, plastik, klaas, kile), seda parem.

2. Jäätmete koguse või ohu vähendamine – kui teed remonti, siis arvesta ülitäpselt, kas ja kui palju vahendeid läheb vaja. Eelistad keskkonnasõbralikke materjale, näiteks savi, puitu ja pilliroogu.

3. Jäätmete korduskasutus on juba praegu üsna levinud. Populaarsed on taaskasutuspoed, kust saab riideid, mööblit ja muid tarbeesemeid.

4. Taaskasutamine uuel eesmärgil – vanade riiete ja mööbli uuskasutus, prügi sorteerimine ning ehitusjäätmete võimalik taaskasutus.

5. Jäätmete lõplik kõrvaldamine, näiteks põletamine võimalikult ohututel ja keskkonnasõbralikel viisidel või ladustamine prügilas. Kahjuks on prügi üleküllus maailmas praegu tõsine probleem, sest inimesed toodavad jätkuvalt rohkem prügi kui suudetakse kõrvaldada.

Taaskasutus algas juba 400 aastat enne meie ajaarvamist, kui tegeleti kasutatud metallide ümbersulatamisega. See oli eriti populaarne sõja ajal, kui oli pidevalt uusi relvi tarvis. Samuti taaskasutati pärgamenti: vana kiri kraabiti maha, et põhjale uuesti kirjutada.

Taaskasutus tähendab sisuliselt varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmete või nende osade uuesti kasutamist. Jäätmed võetakse ringlusesse ja töödeldakse eesmärgiga kasutada materjale samal või uuel otstarbel. Taaskasutus on näiteks vanapaberi ja riiete ümbertöötlemine. Teine mõiste on uuskasutus, mille puhul vanu riideid kasutatakse uuesti või kujundatakse need ümber.

Uutest materjalidest valmistatud toodete tegemiseks kulub enamasti rohkem energiat. Taaskasutus aitab vähendada energia- ja veekasutust ning üldist koormatust elukeskkonnale, vähendades atmosfäärile kahjulike gaaside tootmist. Jäätmete kogumine ja sortimine on odavam kui valmistada midagi uuest materjalist. Kasutuskõlbliku materjali kasutamine pole loodusele koormav.

Kõige levinumad taaskasutusmaterjalid on metall, puit, kangas ja paber, samuti klaas ja plastik. Kahjuks kipub enamik minema siiski pärast kasutamist prügikasti. Õnneks on taaskasutus ja sorteerimine leidmas üha suuremat kõlapinda ja meediakajastust.

Miks taaskasutada?

• Väldid looduskeskkonna saastamist.
• Vähendad ökoloogilist jalajälge.
• Piirad loodusvarade tarbimist.
• Väldid liigsete jäätmete teket.
• Säästad energiat.
• Aitad kaasa säästva arengu põhimõtete juurdumisele.
• Jäätmete taaskasutus säästab raha.
• Vähendad koormust loodusele.

Puit

Kui lammutad vana terrassi või hoone, tasub kindlasti võimalusel hoida puitu. Kui puitlauad pole mädanenud ja on vähe kahjustunud, saab need lihvida ning laudu uuesti kasutada. Tõenäoliselt leiad inimesi, kes puidu hea meelega ära ostavad.

Paber

Paberi ja papi viimine taaskasutuskeskusesse on levinud. Selle asemel, et paberid ära põletada või prügikasti visata, kogu need kokku ja vii vanapaberi kogumispunktidesse.

Ühe tonni paberi ümbertöötlemisega säästetakse umbes 17 puud, üle 26 000 liitri vett, 476 liitrit naftat ja 4000 kWh elektrienergiat. Kasutatud paberi ümbertöötlemiseks kulub 50% vähem vett ja paiskub õhku 74% vähem saastet võrreldes puidust paberi tootmisega. Ümbertöödeldud paberist ja papist tehakse joonistuspaberit, ajalehti, pehmepaberit, lainepappi ja isegi soojustusmaterjali.

Klaas

Klaasi saab korduvalt kasutada uute klaastoodete valmistamiseks. Ümbertöödeldud klaasi omadused on samad, mis loodusliku tooraine kasutamisel. Klaasi saab ümbertöödelda lõpmatult. Ühest konteinerist, kust saab umbes 110 kg taarat on võimalik toota üle 200 uue klaaspudeli. Lisaks pudelitele tehakse taaskasutatud klaasist purke, klaasvilla ja muid ehitusmaterjale.

Kangas

Kõik vanad riided võiks viia taaskasutuskeskustesse. Seal leiavad need uued omanikud või töödeldakse need ümber nii, et leiavad uue eesmärgi. Eestis on väga palju kaltsukaid, uuskasutuskeskuseid, riidekonteinereid jpm, kuhu saab oma riided viia.

Näiteks ühe paari teksapükste jaoks kasvava puuvilla jaoks on vaja 5000–6000 liitrit vett. Maailmas valmistatakse umbes 2 miljonit tonni riideid, millest u 1,1 miljonit visatakse minema. Taaskasutusega hoiad kokku palju vett ja energiat.

Metall

Vanametalli kokkuostupunkte on Eestis palju. Teatavasti on metallivarud piiratud ja materjali hind kõrge. Vanametalli ümbertöötlemine ja kasutamine tootmiseks säästab 60–95% energiat, võrreldes uue metallimaagi kasutusega. Kõige mahukam on alumiiniumi kaevandamine ja töötlemine, mille taaskasutusega säästetakse isegi kuni 95% energiat.

Plastik

Plasti taaskasutuse ja ümbertöötlemisega säästetakse 88% energiat, võrreldes toorainest plastiku tootmisega. Vanast plastist tehakse prügikaste, kilekotte, ehitusmaterjale, pakendeid jpm.

Loe ka: Jäätmekäitlus ABC