Kuigi survepesu võib maja välisosale ja õue mööblile kui uue välimuse anda tasub arvesse võtta, et niisama lihtsalt võib survepesur ka pindu kahjustada. Eriti kui töö teostaja ei tea, mida ta teeb. Seega võib juhtuda, et algselt plaanitud puhastustöö võib viia hoopis suuremate kahjustusteni, mida peab parandama hakkama.
Milline survepesur on Sulle parim?
Survepesurid on üsna lihtsad masinad: seadme sees asub pump, mis suurendab veesurvet, et see siis vesi läbi pesuri otsiku suruda. See pump töötab kas vedelkütuse nagu bensiini ja diisel või elektri toitel. Mõlemal variandil on aga oma plussid ja miinused.
Vedelkütusel töötavad survepesurid on tavaliselt võimsamad, mis tähendab, et need kasutavad rohkem vett kuid seetõttu on võimalik pinnad kiiremini puhastada. Reeglina on seda sorti survepesurid ka vastupidavamad ehk kauakestvamad võrreldes elektrilist seadmetega ning mõeldud seetõttu pigem professionaalseks kasutamiseks. Lisaks ei vaja vedelkütusega töötavad pesurid ei vaja elektriühendust, mis võimaldab suuremat mobiilsust.
Igasugused vedelkütusel töötavad mootorid vajavad pidevat hooldust. Õli peab regulaarselt vahetama ja kontrollima ning bensiini säilitamiseks peab kasutama vastavaid aineid, kui on plaan masinat pikka aega kuskil ladustada. Lisaks on bensiinimootorid elektrilistest raskemad ja oluliselt lärmakamad, eritavad heitgaase ja neid ei tohiks kasutada siseruumides või kaetud pindade juures.
Elektritoitel töötavad survepesurid võivad teatud tingimustel olla paremad kui bensiini- või diiselmootoriga lahendused ning need ei erita heitgaase. Kuna need ei erita ohtlikke emissioone võib neid kasutada ka siseruumides. Elektrimootori olemasolu tõttu ei pea muretsema õlivahetuse ja hoolduste pärast. Elektrilisi survepesureid on lihtsam kasutada, seadistada ja käivitada. Lisaks on need kergemad, mistõttu lihtsamalt veetavad.
Elektrimootoriga pesur ei suuda aga toota nii suurel määral jõudu nagu vedelkütusega töötav mootor. Seega, kui on vaja puhastada suur või eriti must pind, siis kulub elektrimootoriga töö tegemiseks rohkem aega ja lõpptulemus ei pruugi olla selline nagu sooviti. Ja nagu öeldud vajavad elektrimootoriga pesurid vajavad tööks elektrit, seega ei ole need nii mobiilsed kui bensiinimootoriga pesurid.
Enne pesuri ostmist tuleks selgeks teha, mis otstarvet hakkab ta täitma. Kas plaanid sellega aeg-ajalt autot pesta või hoopis sillutist puhastada? Elektritoitel töötavate survepesurite soetamisel jälgi ka mootori võimsust. Reeglina kehtib nende puhul loogika, et mida rohkem on vatte, seda võimsam on mootor. Seega kui soetate väikese pesuri madalate vattidega ei pruugi saada parimat tulemust.
Loe ka: Kas tööriistad osta või rentida?
Suurus
Olenemata sellest, kas valida vedelkütusega töötav või elektriline survepesur, tuleb masina valikul arvestada ka selle mootori suurusega. Nagu iga mootoril töötava masina puhul määrab mootori suurus selle võimsuse. Väike mootor ei suuda toota samasugust jõudu ja suruda läbi nii palju vette kui suurema ja võimsama mootoriga seade.
Üldiselt jaotatakse pesurid mootori suuruse järgi nelja kategooriasse:
- väiksemad ja kergemad survepesurid toodavad veesurvet ca 100 baari. Kui plaanid harva puhastada mõnda väljas asuvat objekti, terrassi või verandat sobib väiksem pesur selleks väga hästi.
- keskmine pesur toodab veesurvet 100-160 baari ja sobib hästi katuse, sissesõidutee ning aia puhastamiseks.
- suurema võimsusega pesur toodab ca 200 baari. Sellised pesurid sobivad hästi puhastamaks suuri betoonist pindu ning ulatub maapinnalt puhastama kuni teisele korrusele välja.
- tööstuslikud pesurid toodavad 230+ baari. Sellised pesurid on mõeldud mitme tunni pikkusteks töödeks ja selles peegeldub ka toote hind. Professionaalsed pesurid on nii võimsad, et kui sellega puhastada täisvõimsusel näiteks maja välisseina tuleb hiljem arvestada ka värvimistöödega, sest pesur kulub vana värv maha. Seetõttu on oluline kasutada survepesurit korrektselt ja valida õige kaugus ning veesurve.
Seega kui on plaanis suurema pinna puhastamine näiteks majaseina, suure sõiduki jne on mõistlik valida pesur, mis toodab vähemalt 160 baari. Kindlasti arvesta ka vooliku pikkusega, sest nii on suurt pinda pestes mugavam liikuda. Loe ka: Fassaadipesu ABC.
Survepesuri kasutamine
Pesuri kasutamine võib-olla räpakas ja isegi ohtlik töö kui seadet valesti kasutada. Survepesuri kasutamise ajal kanna kindlasti kaitseprille, sest tugeva surve tõttu põrkab pesija suunas erinevaid osakesi. Arvestama peab ka sellega, et surve üle 100 baari meeletult tugev ja võib kahjustada nii inimesi kui asju. Seetõttu soovitatakse kasutada survepesuriga töötamise ajal kasutada ka tugevaid jalatseid, sest kui kogemata suunata kõrgsurvel veejuga jalale võib tekkida vajadus esmaabi järele või lausa traumapunkti sõit.
Pesuri pihustuspüstolist tuleb selle töötades tugevalt kahe käega kinni hoida. Et vältida pindade kahjustumist tuleb hoida püstolit puhastatavast pinnast optimaalsel kaugusel. See sõltub seadmest, surve tugevusest ja puhastatavast pinnast ja üldjuhul vahemikku 30-100 cm.
Millal ei peaks survepesurit kasutama?
Kui on plaan pesuriga puhastada maja välisseina või muid värvitud pindu, mis on paarkümmend aastat vanad tasuks seda mitte teha, sest vanad majade värvimiseks kasutati pliid sisaldavaid värve. Plii on mürgine aine, mille tööhoos sisse hingamine võib tekitada iiveldust ja peavalu.
Plii ohtlikkusest on räägitud juba 18. sajandist, siis kasutati seda sisaldavaid värve edasi. USA-s on keelatud pliid sisaldavaid värve majade värvimisel kasutada 1978. aastast, kuid teekatete värvimisel kasutatakse seda siiamaani. Euroopa liit keelas 2003. aastal ohtlike ainete piiramise direktiivis tarbekaupades pliivärvi kasutamise. Seega tee kindlaks, mis perioodist pärineb värvikiht ja kui on oht, et seal on kasutatud pliid sisaldavat värvi kutsu selle eemaldamiseks professionaal.
