Jäätmevesi on lisaks tualetist tulevale kõik, mis kanalisatsiooni satub – duširuumist, valamust, pesumasinast jne. Reovee käitlemisel on kõige olulisem, et saasteained ei satuks pinnasesse ja põhjavette. See rikub joogivee kvaliteeti ning muudab ümbritsevat ökosüsteemi.

Kolm kõige levinumat võimalust reoveest vabanemiseks on kogumismahuti, septik ning bio- ehk omapuhasti. Reoveest vabanemisel on kvaliteet väga oluline ning hinnavõrdluse puhul peab kindlasti uurima püsikulusid ning puhastuse efektiivsust.

Kogumismahuti

...sobib vaid juhul, kui vee tarbimine on väike. Septikut ning biopuhastit tühjendatakse keskmiselt kord aastas. Olenevalt vee tarbimisest võib kogumismahuti vajada tühjendamist ka kord kuus. Mahuti toimimist tarbimise regulaarsus ei mõjuta. Soovitatav on lisada täitumisandur, mis teatab aegsasti, kui mahutit peab tühjendama.

Kogumismahuti on kõige soodsam variant, kuid selle ülalpidamiskulud võivad olla kallid, sest mahutit on vaja üsna tihti tühjendada.

Eelised:

• Ei vaja toimimiseks elektrit,
• Soodne alginvesteering,
• Sobib kõikide pinnastega.

Puudused:

• Tihe tühjendamise vajadus suurendab hoolduskulusid,
• Ebameeldiv lõhn,
• Ei sobi suure tarbimisega majale.

 Septik

Settemahutis toimub vee puhastamine gravitatsiooni toimel. See tähendab, et raskemad osakesed settivad paagi põhja. Septikust väljuv puhastatud reovesi liigub pinnasesse läbi imbväljaku. Paraku pole see kõige tõhusam ega kaasaegseim viis. Septiku paigaldamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse luba.

Septiku efektiivseks toimimiseks peavad olema sobilikud pinnasetingimused, et kaitsta reovee eest põhjavett. Kui põhjavesi on kaitsmata või nõrga barjääriga, siis pole septiku kasutamine lubatud. Septiku paigaldamise keskmise hinna kohta saab lähemalt lugeda siit.

Septiku n-ö lühike eluiga tuleneb imbväljaku kinnikasvamisest. Septikust väljuv vesi on küll puhastatud, kuid sisaldab orgaanilisi aineid, mis aja jooksul ummistab imbväljaku ~10-15 aastat. Seetõttu tuleb teatud aja pärast rajada uus imbväljak. Loe lähemalt ka: "Kui palju maksab imbväljaku rajamine?".

Eelised:

• Ei vaja töötamiseks elektrit (eeldusel, et ei ole pumplat),
• Ei vaja hooldust,
• Kliima ei mõjuta funktsionaalsust,
• Funktsionaalsus pole mõjutatud kanalisatsiooni olukorrast.

Puudused:

• Eritab ebameeldivat lõhna,
• Vajab suurt maatükki,
• Geoloogiliselt ebasobivad tingimused on madal põhjavee tase ning kerge pinnas,
• Vajab mõnikord erakorralist hooldust kanalisatsiooni puhastamiseks.

Biopuhasti

Võrreldes septiku või kogumismahutiga on biopuhasti nagu isiklik reoveepuhastusjaam. Reovees olevad ained lagundatakse mikroorganismide poolt. Puhasti puhul on oluline piisav õhu juurdepääs, mille tulemusel suur osa jääkainetest lagundatakse süsihappegaasiks ning veeks.

Biopuhastis elavad mikroobid taluvad üldjuhul ka kodukeemiat. Kõige olulisem on, et kanalisatsiooni ei satuks ravimid, eriti antibiootikume. Need tapavad biopuhastis lagundamiseks vajaliku mikrofloora.

Kuna mikroorganismid lagundavad suurema osa orgaanilistest ainetest on ka biopuhastiga ühendatud imbväljaku eluiga pikem. See ei ummistu nii kiiresti kui septiku puhul.

Biopuhasti puhastab reovee juba enne imbväljakusse juhtimist. Õige biopuhasti on läbinud laborikatsed, kus on mõõdetud puhastusprotsessi efektiivsus ning sellel on Euroopa Liidus kohustuslik CE-märgis. Efektiivsemad puhastid töötlevad ülejäägid uuesti pumbates need tagasi eelnevatesse kambritesse.

Puhasti toimimiseks on vajalikud aeraator koos kompressoriga, et puhastis elutsev ja toimetav mikrofloora saaks eluks piisavalt õhku. Biopuhasti korpus peaks olema õigest plastmaterjalist, mis on pika elueaga ja ei erita loodusesse kemikaale. Ühtlasi peab see vastu pidama ka agressiivsele keemilisele keskkonnale. Ühendused peavad olema tugevad ja pidavad, et tagada täielik isoleeritus ning vastupidavus.

Eelised:

• Sobib keskmise või suure tarbimisega majadele,
• Ökoloogiline ehk loodussõbralik,
• Kõige parem kaitse, et reovesi ei satuks põhjavette,
• Efektiivne,
• Puhastatud vett saab ka taaskasutada,
• Madalad hoolduskulud.

Puudused:

• Suurem soetusmaksumus kui septikul või kogumismahutil.

Paigaldus

Üldiselt peab arvestama, et nii septik, kogumismahuti kui ka biopuhasti peaksid olema majast vähemalt 5m kaugusel. Kindlasti peab olema ligipääs reoveepaagi autole tühjendamiseks. Septiku ning biopuhasti puhul toimub tühjendamine kord aastas või vähem. Kogumismahutit peab vahest tühjendama isegi iga kuu, olenevalt tarbimise mahtudest.

Kõik kolm kaevatakse reeglina maa sisse. Kui sügavale ning kui kaugel peavad üksteisest olema kaevud ning muud mahutid, filtrid, torud ja imbväljad, on nende puhul erinev. Paigaldusest räägime lähemalt iga reovee süsteemi juures eraldi.

Kuidas valida?

Enne mahuti valimist tee selgeks oma kodu veetarbimine. Samuti on võimalik teha uurimustööd, võrrelda sarnaste perede veetarbimist, jms. Reoveekäitlussüsteemi valikul tuleb arvestada, et ka liiga suuremahuline puhasti võib rikki minna. Kui mikroorganismide eluks on vajalik näiteks 2000- liitrit kuid maja tarbimine on vaid 600 liitrit päevas, siis ilmselgelt tuleb valida väiksem süsteem. Vastasel juhul ei toimi biopuhasti efektiivselt. Igal juhul peab mahuti paigatama sellisesse kohta, kus paagiautol on sellele ligipääs.

Mida arvestada:

• Pere suurus ning tarbimisvajadus,
• Kliima,
• Mulla omadused,
• Põhjavee kaugus, asukoht ning kaitstus,
• Maja juurdepääsu võimalused,
• Nii septiku, mahuti kui puhasti paigaldus ning vahetus vajab projekti ning omavalitsusega kooskõlastamist.

Parima tulemuse saavutamiseks peab kindlasti konsulteerima spetsialistiga.

Mida ei tohi wc-potti visata?

Oluline on meeles pidada, et tualetipott ei ole prügikast. Kanalisatsioonitorud on mõeldud selleks, et ära juhtida pesuvett, reovett ning tualettpaberit. Kõik muu võib torustikku ning septikuid ummistada või tegevust häirida. Näiteks rasvad ning õlid muutuvad torustikus tahkeks ning salvrätikud ja köögipaber tekitab torustikust tiheda tropi.

Seetõttu võib reovesi välja tungida madalamatest kohtadest nagu keldrid ning kaevud. Kuigi seda juhtub harva võib reovesi tungida isegi kõnni- ja sõiduteedele ning ka hoovidesse. Ummistuste ning nende tagajärgedega toime tulemine on aeganõudev ning võib olla väga kulukas.

Hügieenisidemed, tampoonid, kondoomid ja kõik paber, mis pole tualettpaber peab kindlalt käima prügikasti. Kui näed, et pott hakkab ummistuma, aitab esimese asjana kuuma vee potti kallamine. Kemikaalidest tasub hoiduda, sest see võib rikkuda biopuhastis olevat organismide tasakaalu ning elukeskkonda. Seetõttu eelista looduslikke ning naturaalseid aineid.

Kindlasti ei tohi vetsupotti ega mitte kuskile kraanikaussidesse visata ravimeid. Kõik kemikaalid – happed, lahustid, ravimid, jne kahjustavad tervist ning rikuvad keskkonda. Ohtlike jäätmete kogumispunktid leiad näiteks enamikest bensiinijaamadest. Parim viis aegunud ravimitest vabaneda on viia need tagasi apteekidesse, kus nendest vabanetakse ettenähtud viisil.

Söögitegemisest ülejäänud õlil lase tahkuda, sulge see anumasse ning viska prügikasti. Samas võib sellele lisada seemneid ning pähkleid, mis sobib hästi lindudele söögiks.

Lühidalt – vetsupotti lähevad vaid lisaks reojäätmetele tualettpaber ning vesi. Kõik ülejäänud tuleb likvideerida nendele ettenähtud viisil. Hoia keskkonda!