Seinte viimistlemiseks on mitmeid variante – krohvimine, kips, värv, tapeet, jms. Renoveerimise puhul on levinud ka vanade seinte puhastamine ning uuendamine. 

Aluspind

Enamasti on seinte pind tsemendipõhine – betoon- ja ehitusblokid või tellisseinad ning kipsipõhised – kipskartongist ehitusplaadid. 

Renoveerimisel tuleks arvesse võtta vana pinna eripära – puittalad, kivisein. Koleda ja ära vajunud seina saab uuendada kipsplaatide või -krohviga. Mõnikord on kiusatus vana sein ja tapeet lihtsalt kipsplaatidega üle lüüa. Selline viis on küll kiire ja mugav kuid alati jääb väike oht, et seina sees areneb hallitus ja lisaks kaotad ruumist kipsplaadi ning viimistluse jagu ruumi – kokku isegi 3-4cm igast seinast. Vana tapeet tuleb enamasti lihtsasti seinast lahti kasutades spetsiaalseid tööriistu ning vahendeid.

Enne tööde alustamist, tuleb eemaldada kõik pehme ning pudenev mass, sest vastasel juhul võib sein lihtsalt mureneda ja vajada pärast ka lõpp-viimistlust. 

Ebaühtlane, rohkem kui 10mm kõrguste vahedega aluspind tuleb majakate ning krohviga ühtlustada. Krohvimise ABC artiklit loe siit. Nõrk ja pudenev aluspind tuleb eemaldada, sest sellele ei nakku ükski krohv ning lõpuks võib isegi viimistletud sein laiali vajuda. 

Enne tasandamist tuleb aluspind kindlasti kruntida, et siduda tolm ning järgnev kiht jääks aluspinnale kinni. Kui ebatasasused on suured, tuleb krohv peale kanda mitme kihina, et need saaksid täielikult kuivada. 

Põneva pealispinna saavutamiseks võib krohvisegu spetsiaalsete vilttallaga liibidega viltida. Sellega saavutatakse krobeline antiikkrohvi sarnane pind, mis värvitakse üle ning jäetakse dekoratiivsena sisekujunduse osaks. 

Kipsplaatide ja krohvitud seinte ning lagede viimistlemiseks kasutatakse peenpahtleid. Need on peene koostisega, kergesti lenduvad ning tekitavad palju tolmu. Tänapäeval on uuemad pahtlid tehtud vähe tolmava ehk stop-dust tehnoloogiaga, mille töötlemisel ja kasutusel ei teki lenduvat tolmu. See omakorda teeb seinaviimistluse palju mugavamaks. 

Pahteldamine

Pinnavead – augud seinas, kruvid, endised uksehinged, vuugid, jms – saab eemaldada ja üle pahteldades kaovad seintest igasugused jäljed. Kruvide puhul on oluline need välja tõmmata või sisse lüüa üldisest seina pinnast sissepoole, et pahtel peale mahuks. Oluline on ka nurkades olevad praod täita akrüüliga. Väike lisanipp – akrüüli on mugav silendada näiteks jäätisepulgaga. 

Krobelise aluspinna viimistlemiseks ning kipsplaatide vuukide täitmiseks kasutatakse jämedamat pahtlit. Peenpahtliga viimistletakse aluspinna viimane kiht, et sein jääks võimalikul sile ning ühtlane. Täiusliku tulemuse saavutamiseks soovitatakse seinad üle pesta pesuvahendi lahusega ning loputa puhta veega.

Aluspahtel võib olla kuni 5mm ja viimistluspahtel on kuni 3mm paksune kiht. Pahtlit on võimalik siluda ja töödelda kuni 15min jooksul pärast seina kandmist. Ühe kihi kuivamiseks kulub umbes üks ööpäev. Täiusliku pinna sileduse saavutamiseks tuleb igat kihti eraldi lihvida. Ka kõik parandused tuleb enne lõpp-viimistlust üle lihvida. Siiski peab olema hoolas, et pahtlit mitte täielikult ära lihvida. Lihvimiseks on spetsiaalsed masinad või tehakse käsitsi. Aluspindu võib lihvida nr 180 liivapaberiga. Kindlasti peaks lihvimisel kasutama kaitsevahendeid – pikad varrukad, kaitseprillid ning kindad, et kaitsta oma nahka ning silmi peene tolmu eest. 

Ühtlase ja sirge seina saavutamiseks tuleks kogu kipsplaadi pind äärest-ääreni üle pahteldada. Ka viimane kiht tuleb enne viimistlemist üle lihvida ning lihvimistolm eemaldada.  

Peenviimistlussegude puhul on oluline aluspind kruntida sidusainega, mis seob tolmu ning pidurdab pealiskihi liiga kiiret kuivamist. Sarnaselt värvimisega, kantakse kruntvärv seinale alustades nurkadest. Suuremad pinnad saab katta värvirulliga. 

Peale kruntimist on mõnikord veel näha pahteldamise ja pinna vead, mida saab järjekordselt pahtliga ära parandada. Kindlasti tuleb ka need parandused üle lihvida ning kruntida.

Lõppviimistlus

Kui aluspind on parandatud ja siledaks töödeldud, ära pestud ning kuivanud, siis on õige aeg panna seina omale meeldivad materjalid – värv, tapeet, puitpaneel, seinatekstiil või mis iganes detailid Sulle just meeldivad. 

Värv ja tapeet on tihtipeale lihtsamad ning vastavalt valikule ka odavaimad variandid. Lisaks pakuvad need lõputult erinevaid võimalusi, mustreid, värvi variatsioone, jne. Tapeetimine võib paista esmapilgul lihtne, kuid isegi tänapäeval peab teadma nippe, kuidas panna tapeet seina ühtlaselt, rullid omavahel sobivalt ning kuidas vältida õhumulle tapeedi all. Kui tapeetimisel väga palju kogemust ei ole, võiks mõne asjatundja appi võtta, eriti kallite tapeetide puhul. 

Puitpaneel vajab tihtipeale natuke rohkem planeerimist ning ettevõtmist. Detailide lõikamiseks ning paigutamiseks on tihtipeale vaja ka vastavaid tööriistu. 

Lisaks pannakse seina ka erinevaid spetsiifilisi detaile, mis muudavad ruumi rikkamaks ning isikupärasemaks – plastikkaunistused, nahk, dekoratiivkivi, jms. Ka selliste detailide puhul võiks kindlasti spetsialistiga konsulteerida. 

Vannituppa ja kööki märguvatele pindadele sobivad hästi keraamilised plaadid või mikrotsement. 

Materjalide kohta loe meie artiklit siit. 

Lisaks eelnevale, on tänapäeval moes ka vanade seinte renoveerimine ning uuendamine – tellis-seinad, betoon, vanad puit-talad jms. Nende puhul on samuti hea end kurssi viia, milliseid vahendeid, õlisid, lakke, värve ja puhastus- ning hallitusvastaseid vahendeid kasutada, et vanad seina-elemendid parimal viisil esile tuua. Samuti, et neid võimalikult vähe kahjustada ning muuta need kauakestvaks. 

Kivipind tuleb õlitada spetsiaalse looduslikule kivile mõeldud õliga. Enne seda tuleb kivipind korralikult puhastada. Vana puitseina tasub lihvida ning puhastada, seejärel immutada niiskuskindlate vahenditega ning alles viimase kihina lisada puiduõli ja/või puiduvärv. Valede vahendite kasutamine võib vanad pinnad jäädavalt kahjustada. Lisaks pead viimistlusel arvestama, et nii kivi- kui ka puitpind jäävad algsest toonist veidi tumedamaks. 

Kokkuvõte

Nii uue maja kui ka kodu renoveerimisel peab arvestama, et algaja kõiki nüanse ei tea ning seega tasub alati konsulteerida ja appi võtta spetsialist. Professionaalil on kogemust ning nippe ja oskuseid, et ka kõige keerulisemad seinad korda teha.