Enne sauna ehitamist peab kindlasti läbi mõtlema paar olulist sammu, mis puudutavad tulevase sauna asukohta, ventilatsiooni ning planeeringut. Mõtle ruumi asukohale, soovitatav on väljapääs otse õue või rõdule. Väga tähtis aspekt on õhuringlus, leiliruumi puhul on oluline hea ventilatsioon, halva õhuringluse korral võib sinu tervendav saun hoopis tervisele kahjulik olla. Heas saunas peab õuest lisaõhk liikuma leiliruumi ning väljaminev õhk peab olema juhitud ventilatsioonilõõri. Sissepääs sauna peaks olema läbi pesuruumi ning soovitatav on, et sauna pesuruumis ei oleks WC-potti. Mõtle ka sellele, kus saunalised riietuda ja maha jahtuda saavad.  Võimalik, et pesuruumi ei ole võimalik leiliruumi kõrval ehitada, mistõttu võib osutuda vajalikuks ka uue pesuruumi ehitamine, mis eeldab ka uut kütte-, veevarustuse-, kanalisatsiooni- ja elektripaigaldise lahendust. Enne ehitamist peab kindlasti planeerima ka ventilatsiooni, kerise ning lava paigutuse. 

Kui soovid sauna ehitada korterisse, pead ehituse kooskõlastama korteriühistuga. Korterisse võib ehitada vaid elektrisauna ja seejuures on oluline arvestada korteri elektrivõimsusega. Kui plaanid ka ruumiplaneeringut muuta, pead selle kooskõlastama kohaliku omavalitsusega.

Eeltööd ja soojustus

Enne soojustus- ja puitmaterjalidega töö alustamist peab olema saunaruumis olemas: vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorude avad, paigaldatud torustikud, püstitatud vaheseinad ja soojustatud ning valatud põrand. Järgmine samm oleneb sellest, kus saun asub, sest väli- ja siseseinad soojustatakse erinevalt, sama kehtib ka lagedele. Üldplaanis jääb aga põhimõte samaks, aurutõke peab olema kõikjal korralikult paigaldatud ja liitekohad teibitud ning katkised kohad paigatud. Soojustamiseks on mõistlik lahendus sauna soojustusplaat, mis on mõeldud sauna seina ja lae soojustamiseks ning niiskuse kaitseks. See aitab soojustusvillaga võrreldes ka ruumi kokku hoida.

Keris

Kui on võimalik kasutada ja otsustad puuküttega sauna kasuks, pead valima, kas tahad kerist kütta ees- või leiliruumis. Puhtam valik on, kui kerisekolle asub eesruumis, siis ei jää leiliruumis talla alla saepuru või muud sodi. Puuküttega kerise võimsus on tootja poolt määratud ning vastavalt ruumi suurusele saad müüjaga leida sobivas mõõdus kerise. Elektrikerise puhul kehtib reegel: 1 m3 kütmiseks läheb 1 kW elektrivõimsust, kuid kindluse mõttes võiks lisada saadud vastusele 1 kW juurde. Oluline nüanss kerise valikus on ka kerisekivide mahutavus, sellest oleneb kütmisele kuluv aeg ning mida rohkem on kive, seda parem on leil.

Ventilatsioon

Enne ventilatsiooni paigaldust, pead teadma, millise kerise sa oma sauna soetad. Soovitatavalt peaks kas sisse- või väljapuhe olema lahendatud ventilaatori kaasabil. Puuküttega saunas peaks värske õhu sissepuhe asuma madalamal kerise ülemisest piirist, sest peale ruumi ventileerimise on vaja hapnikku ka põlemiseks. Elektrikerisega saunas peaks värske õhu sissepuhe asuma kerisest kõrgemal. Väljatõmme on mõlema kerise puhul sama, üks väljapuhke ava lava all jalataldade kõrgusel ning teine kõrgel lae all.

Seinad ja laed

Seinte puhul tuleks puitkarkassi alumine sidepuu teha kindlasti niiskuskindlast töödeldud puidust ning karkassi postide peale ja vahele tuleks paigaldada fooliumaurutõkkega soojusisolatsioon. Soojustada tuleb ka sauna lagi. Pärast seda paigaldatakse aurutõkke peale distantslatid, millele kinnitatakse voodrilauad.

Sauna sisevoodriks kasutatakse tavaliselt hööveldatud pool- või täissulundiga voodrilaudu. Kui valid voodrilauaks töötlemata puidust voodrilauad, tuleb need töödelda puidukaitse immutusvahendiga, nii kestavad need kauem ning kaitsevad puitu mustuse ja vee eest. Pea meeles, et kasutada võid vaid spetsiaalseid vahendeid, sest vale toote kasutamisel võivad puitpinnad kõrgel temperatuuril muutuda tuliseks ja libedaks. Aurutõkke ja laudvoodri vahele tuleks jätta umbes 2 cm jagu õhuvahet ning põranda lähedale ja lae alla tuleks voodrisse jätta umbes 4–5 cm laiune õhuvahe.

Lava

Lava pikkuse arvutamisel, tuleb mõelda mitu inimest hakkavad korraga sauna kasutama. Tuleb arvestada, et üks inimene vajab umbes 60 cm jagu lavaruumi ning istumisosa peaks olema ca 55cm. Lava võiks muidugi olla vähemalt 2 m pikk, sest nii mahuks ka soovi korral lamama.

Lava tüüpe on palju, näiteks otsaseinalava on kõige lihtsam ja levinud konstruktsioon, mis sobib eelkõige väikesesse kodusauna. Nurgalava puhul on leiliruumi pindala juba 1–1,5 m2 suurem. U-tüüpi ehk raamlaval on küll mõnus juttu ajada, aga sellise lava puhul peab arvestama ka suuremate küttekuludega, sest saun suuruseks on sellisel juhul ca 7-18 m2.

Üldlevinud lava paigaldamise kõrguseks on selle paigutamine laest meetri jagu allapoole. Sellest veidi madalamal peaks olema aste. Astme kõrgus võiks olla 45-46 cm maast ning kui otsustad teha mitu astet, võiks astmete vahele jääda 45 cm. Tuleb arvesse võtta ka seda, et endal oleks mugav lava peale minna. 

Saunalava saab ehitada kas pikkade või siis lühikeste lavalaudadega. Pikkade laudade puhul tuleb raami keskele panna kindlasti veel paar ristitala läbi lava karkassi, mille külge saab hiljem kruvida lavalauad. Karkassi tegemisel arvesta, et lavalaudade vahele jääksid 5-10 mm vahed. Lühikeste lavalaudade korral tuleb panna karkassile kindlasti ka üks ristitala. See aitab hoida lava laiuse keskelt ja äärtest sama. Kinnitades lavalauad altpoolt kruvidega läbi tugiprussid jääb pealispind kena ja pole ohtu, et saad kõrvetada. Loomulikult tuleb seejuures valida õige pikkusega kruvid. Lava materjaliks kasutatakse tavaliselt haaba või must leppa, kuid veelgi parem on kasutada kas termotöödeldud haaba või leppa. 

Leiliruumi ehitamiseks vajalike materjalide valikut ja  maksumust saate lähemalt uurida näiteks Puumarketi veebilehelt. Nende sauna tootekategooria koondab kokku praktiliselt kõik vajaliku ühe korraliku sauna rajamiseks, seda alates voodri- ja lavalaudadest kuni keriste ning saunausteni välja.

Valgustid

Sauna hubasuses mängib suurt rolli valgustus. Kindlasti tuleb kasutada just sauna mõeldud valgusteid, mis on temperatuuri ja niiskuskindlad. Leiliruumi paigaldatakse valgustid tavaliselt nii, et valgusti oleks ise peidus. Kõige lihtsam on paigaldada valgustitel puitrestiga kaetud puidust karbid. Parimaks lahenduseks peetakse ka kiudoptilist valgustikomplekti. 

Seljatugi

Vahel on lava kohale vaja ka seljatuge. See tehakse tavaliselt kahest lavalauast, mis kinnitatakse üksteise külge tagantpoolt lavalaua juppidega. Kahe seljatoe laua vahele jääb umbes 1 cm vahe. Äärmised kinnitusjupid pannakse laudade otstest 10 cm kaugusele ja keskmised võrdsete vahedega nende vahele. Alumise seljatoe äärest peaks lava pinnani jääma 35-40 cm ja  seljatoe  ning küljeseinte vahele umbes 1 cm.

Uks

Saunauks peab avanema alati väljapoole ning ukse alla jäetakse reeglina õhutuseks 5-10 cm vahe.

Saunapõrand

Saunapõranda võib teha nii puidust kui ka keraamilistest põrandaplaatidest, tähtis on teha väike kalle keskele, et vesi saaks voolata ärajooksutrappi. Plaatimine võib jääda saunaehituse viimaseks tööks. Soovituslikult võiks sauna põranda enne plaatimist katta ka hüdroisolatsioonikihiga, et tagada põranda niiskuskindlus.

Sauna ehitamise puhul peab arvestama päris mitme aspektiga ning hobikorras nokitsejal võib tekkida apsakaid, mis röövivad aega ja raha. Kui tahad olla täiesti kindel, et plaanitav saun ja tulemus oleksid kvaliteetsed, kasuta kindlasti professionaali abi.  Head ehitamist ja kuuma leili!