Mida ütleb seadus?

Seaduste järgimise vajadus on tegelikult lihtne ja põhjendatud. Selle eesmärk ei ole läbi tülika bürokraatia inimeste elu keeruliseks tegemine, vaid turvalisuse tagamine. Ülemäära enesekindlad inimesed arvavad teadvat ehitusest kõike ja tahavad teha asju ilma kohaliku omavalitsuse teadmata. See aga võib viia olukorrani, kus ehitustöid tehes vilistatakse nõuetele ning peale inimese enda võivad kannatada saada ka teised.

Rõdu kinniehitamine (sellele seinte ja lae paigaldamine) on piisavalt mahukas ehitustegevus, mille jaoks tuleb kohalikult omavalitsuselt luba taotleda. Loa taotlemisel peab järgima seadusest tulenevaid nõudeid. Eelkõige tekib see kohustus kui:

• muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
• muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
• paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
• muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
• viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
• taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Rõdude kinniehitamisega muudetakse maja piirdekonstruktsioone, mida on lubatud teha vaid siis, kui see vastab piirkonna üldplaneeringule ja tehakse ühtselt tervele hoonele. Ehk kui näiteks kortermajas tahab üks inimene oma rõdu kinni ehitada, peavad seda tegema ka teised. Rõdu ehitamise kohta saad lähemalt lugeda siit. 

Erinevalt nõukogude ajal ehitatud majades radiaatorite vahetamisest, kus kõik küttekehad on omavahel ühendatud ja kus nende vahetamine terves majas säästab pikemas perspektiivis raha, võivad rõdu kinniehitamisel tekkida probleemid nii korteriühistu kui selle liikmetega. Kui suurem osa ühistu liikmeid kinniehitamist ei soovi, sest peavad seda näiteks ebavajalikuks väljaminekuks, siis jäävad ehitustööd ära. Olukord on natuke teine väheste korteritega majas, sest siis on vajalik ka vähemate inimeste nõusolek. 

Peale korteriühistu ja naabrite on vaja ehituseks luba saada ka kohalikult omavalitsuselt, kes kõikide tingimuste täitmisel ehitusloa väljastab. Aga seegi ei ole veel kõik. Ehitustööd tuleb kooskõlastada ka Päästeametiga, kelle seisukoht on, et korterelamute rõdusid võib klaasida vaid liugklaaside süsteemi kasutades. 

Omavoliline ehitamine

Isehakanud ja omavolilised ehitajad peavad tihti, kuigi mitte alati, tehtud töö hävitama. Kui selgub, et enne töid ei väljastatud ehitus- ja kasutusteatist, on tegemist õigusliku aluseta ehitustöödega ning kohalik omavalitsus saadab spetsialisti, kes otsustab ja kaalub, mida ehitisega teha. See, kas ehitustööd olid lubatud piirkonna üldplaneeringust ja ka ehitamise ajast, sest 2003. aastat tehtud ehitustöid on võimalik pärast ehitise valmimist seadustada. Selleks peab kohale tulema pädev isik, kes tunnistab ehituse ohutuks. Kui aga ehitustööd on toimunud pärast 2003. aastat, tuleb üldjuhul ehitis lammutada ja taastada endine olukord.

Oluline on meeles pidada, et need nõuded ei ole mõeldud kellegi kiusamiseks. Põhjus seisneb selles, et kui hoonel ei olnud algselt rõdu, siis selle hilisem rajamine muudab hoone piirdetarindit ehk seina. Lisaehitisega pannakse seinale suurem koormus, mille tagajärjel võib sein või sellel olevad kinnitused järele anda ning tekkida ohtlik olukord. Sama lugu on ka rõdu kinniehitamisega. Töödega asetatakse rõdule täiendav koormus, mis ei pruugi sobida rõdu konstruktsiooniga. Samuti võidakse rõdu kinni ehitamisega luua olukord, mis ohu korral takistab hoonest rõdu kaudu välja pääsemist. Igas piirkonnas ja linnaosas on ka oma hoonestuslaad, millest tuleb kinni pidada. 

Ehitamine ja akende omadused

Kui vajalikud load ja teatised on olemas, leidub turul mitmeid lahendeid, kuidas rõdu kinni ehitada. Ühe lahendusena on võimalik paigaldada raamideta klaasid, mis lasevad koju sisse rohkem valgust. Palavamate ilmadega on võimalik sellised klaasid kõrvale lükata ja rohkem õhku sisse lasta. Samuti kaitsevad need väliste mõjurite (vihm, tolm ja müra) eest. Nii saab rõdu kasutada lõõgastumiseks või miks mitte ka laste mängunurgana. 

Raamideta rõduklaaside puhastamine ja hooldamine on lihtne ning turvaline. Mida kõrgemal elad, seda rohkem tuleb aknaid puhastades ohutusele mõelda. Raamideta akende puhul on need võimalik täielikult avada, mis tagab neile parema juurdepääsu ning puhastamiseks ei pea end aknast välja upitama. Olenevalt akende disainist pakuvad klaasid ka kaitset müra eest, mis on linnas või suurema liiklusega tee kõrval elades väga tähtis.

Sarnaselt tavalistele akendele on võimalik ka oma rõdule sobilike mõõtmetega aknad tellida. Rõduklaasid aitavad säästa ka küttearvete pealt, sest need loovad lisakaitse külma ilma eest ning ei lase jahedal õhul eluruumidesse tungida. Seega ei ole vaja kodu liigselt kütte, samas on aknad sooja ilma puhul avatavad ja elamist saab kenasti tuulutada. 

Rõdude kinniehitamisel tasub silmas pidada, et sellega ei muudeta rõdu eraldi toaks ja kuigi vihm ning lumi enam rõdule ei pääse, on siiski vajalik tagada tekkida võiva liigniiskuse eemaldamine.

Klaasitud rõdu peamised eelised:

• rõdu on praktiliselt aastaringselt kasutatav;
• kaitseb rõdu sademete eest ja koos sellega takistab niiskuse pääsu hoone konstruktsiooni;
• tõstab kodu soojapidavust;
• vähendab tuppa kostuvat tänavamüra;
• muudab rõdu lastele turvalisemaks;
• tõstab kodu väärtust ja turvalisust;
• hoiab eemale linnud;
• lisandub juurde kasulikku pinda;
• annab fassaadile luksusliku väljanägemise.