Mida tähele panna?

Nagu juba öeldud, siis on vanade kortermajade radiaatorid kõik osa samast süsteemist. Seega, kui ühes korteris teha radiaatorites väike muudatus, siis võib see mõjutada tervet süsteemi.

Eesti Korterite Ühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnas Õhtulehele, et ta ei oska prognoosida, mida võib endaga terves süsteemis kaasa tuua see, kui vaid ühes korteris vanad torud peenemate vastu vahetada. “Eksperdid on osutanud, et antud tegevuse juures ei mõelda radiaatori võimsuse ja veevoolu takistuse peale või valitakse sihilikult suurema võimsusega radiaator. Selle tagajärjel võib küll korteris ruumi temperatuur tõusta, kuid samas alaneb see teistes korterites, kuhu kuum vesi edasi liigub,” hoiatas Mardi. Ta rõhutas, et kindlasti tuleks omavolilist radiaatorite vahetust vältida, kuna see võib küttesüsteemi kahjustada ja see omakorda võib kaasa tuua põhjendatud kahjunõude.¹

See aga ei tähenda, et radiaatorite vahetamine poleks võimalik. Kuna korteriühistul lasub kohustus neid hooldada, siis saab nendega läbirääkida, et energia säästmiseks võiks terves korterelamus radiaatorid välja vahetada. Selleks võetakse raha, kas korteriühistu eelarvest, või võetakse laenu, mida korteriühistu liikmete liikmetasust tagasi makstakse. Sellisel juhul on vaja saada enamus korterite elanikke nõus, sest raha tagasimaksmine võib võtta aastaid. 

Urmas Mardi selgitas, et korteriomanik ei tohi ilma ettenähtud otsustusmehhanismi läbimata ehk ühistuga kooskõlastamata kaasomandi eset muuta ega ümber teha. Sellisel juhul võib omanik saada suure trahvi ning peab tekkinud lisakahjud ise korvama.

Õige suurus

Nagu kaminate puhul peab ka radiaatorite valikul mõtlema, kui suurt ruumi see soojendama hakkab. Isegi, kui sa oled ruumi ära mõõtnud ja arvad teadvat, millise suurusega radiaatorit vajad, siis väljastavad erinevad radiaatorid ühe ruutmeetri kohta sooja erinevalt. 

Sobib olemasoleva süsteemiga

Kui oledki korteriühistult saanud loa oma kodus radiaatorid välja vahetada, siis peab leidma just selle õige. Radiaatorite müüja küll võib sulle soovitada erinevaid kaupu, kuid ta ei ole enamasti kursis just sinu korterelamu küttesüsteemiga. Sellisel juhul võta ühendust spetsialistiga, kes aitab sul valida õige suurusega radiaatori, mis sobib ka sinu korterelamu ühise küttesüsteemiga. 

Spetsialist aitab leida vastavalt olukorrale kõige õigema lahenduse, et radiaatorite vahetamise käigus küttesüsteem tervikuna kahjustada ei saaks. Selleks, et leida sobiv lahendus tuleb teha vastavad arvutused, selgitada välja küttepinna suurus ning vastavalt sellele valida sobiv radiaator. Ühtlasi tuleb kontrollida, et radiaatorite vahetuse käigus ei rikutaks süsteemi tasakaalu. 

Kas ühe- või kahetorusüsteem?

Vanemates kortermajades on levinud ühetorusüsteem, mille korral on radiaatorid ühendatud järjestikku, mis tähendab, et kuum vesi hakkab altpoolt ülemistesse korteritesse liikuma. Üha ülespoole liikudes annab aga ära aga natuke soojust. Et kuumast veest tulenev soojus jaguneks kõikides korrustes võrdselt, on vaja suurt radiaatorit. Oma teekonnal vesi jahtub ning seda suurem peab olema radiaatorite küttepind. Laialt levinud on ka ühetorusüsteemid, kus protsess toimub vastupidi ehk püstikus läheb vesi kõigepealt üles ja liigub alla.

Seega kui keegi otsustab oma korteris radiaatorid välja vahetada, tehes otsuse suurema radiaatori kasuks, siis mõjutab see kahtlemata ka teiste korterite temperatuuri. See tähendab, et ühetorusüsteemi korral on naabrid omavahel tihedamalt seotud.

Ühetorusüsteemist efektiivsem on kahetorusüsteem, mille puhul on radiaatorid rööpühenduses ja maja kõikides torudes voolab sama temperatuuriga vesi. Kuna radiaatoritest voolab läbi kindel veehulk, siis ei olene korteri temperatuur sellest, mida naabrid oma radiaatoritega teinud on, vaid kui hästi on küttesüsteem tasakaalustatud ja kui hästi töötab katlamaja. Lisaks sellele on kahetorusüsteemi puhul on võimalus reguleerida soojuse hulka iga süsteemi kuuluva radiaatori puhul eraldi.

Millal tuleks radiaator välja vahetada?

Nõukogude ajal ehitatud kortermajade küttesüsteemid on enamasti ühetorusüsteemid ja radiaatorite puhul ei saa ise edastatavat soojust reguleerida. Sellega tegeleb igas korteriühistus selleks määratud isik. Seega ei saa sa oma korteri kütet välja keerata ajal, kui oled puhkama läinud või kui sinu jaoks on ehk seal liiga palav. Või vastupidi, ei saa soojust juurde keerata, kui sul on liiga külm. 

Iga inimese vajadused on erinevad ja nagu muude valikute puhul nt pangalaenu tingimuste seadmisel või digilahenduste puhul, võiks iga inimene saada valida ka oma korteri toatemperatuuri, või sellele kuluvaid väljamakseid. See on ka põhjus, miks paljud inimesed radiaatorite valiku peale mõtlevad. Neljandal korrusel elav noorpaar ei vaja ehk sama palju kütet, kui esimesel korrusel elav vanur, aga nad peavad selle eest samamoodi maksma. Kui toas läheb liiga palavaks, siis teed jahutamiseks akna lahti, sest sa ei saa kütet maha keerata. Radiaator kütab tühja õhku edasi ja kõik kortermajase elavad inimesed tasuvad selle eest.

Sellisel juhul tuleks kaaluda kortermajas küttesüsteemi vahetust. Esialgu on küll suurema väljaminekuga, kuid pikemas perspektiivis maksad kütte eest vähem ning sinu korteris on just täpselt selline temperatuur nagu sina tahad. 

Malmradiaatorid on enamasti väga vastupidavad, töökindlad ja kõrge soojusjuhtivusega ja piisab ka nende läbipesust. Küll aga võivad vahetust vajada torustikud, mis võivad pikkade aastate kasutuse järel olla amortiseerunud. Korterelamus radiaatori väljavahetamist tuleks seega kaaluda juhul kui on tekkinud tehniline probleem. Sellisel juhul tuleb kindlasti konsulteerida korteriühistuga ja spetsialistiga, kelle eksperthinnang aitab jõuda selgusele kuidas radiaatori vahetamine mõjutab küttesüsteemi. Radiaatorite vahetamisele korterelamus tuleks pigem mõelda siis kui on plaan vahetada välja küttesüsteem tervikuna.

Loe ka: Küttesüsteemide probleemid ja hooldus

1. https://kodu.ohtuleht.ee/1016637/kellele-kuuluvad-korteri-radiaatorid-ja-miks-neid-ei-tohi-ise-vahetada