Kui puud põletada, siis tekib aja möödudes palju tuhka, millest on vaja lahti saada. Tuhk on aias väärt kraam ja kui seda endal ei ole, tasub uurida, äkki on mõni sõber või naaber valmis oma jäätmed ära andma.
Miks puutuhk?
Puutuhk on hea väetis ja pinnase parandaja, mida saab kasutada aia, murul või haljastikul. Tuhas leidub mineraale ja toitaineid ning selle abil saab parandada ka pinnase pH-taset. Kõige enam on tuhas kaltsiumit (20% ja enam), mis aitab taimedel haiguste vastu võidelda.
Peale kaltsiumi leiab tuhast ka kaaliumit, mida seal on umbes viis protsenti. Kaalium on tihti põhjus, miks tuhka aias kasutatakse, sest see aitab taimedel maapinnast lämmastikku kätte saada. Teised mineraalid, mida tuhast leidub, on magneesium, väävel ja fosfor, mida on umbes kaks protsenti.
Puutuha abil parandatakse ka pinnase pH-taset. Kaltsiumi leidub tuhas kaltsiumkarbonaadi ehk kriidi kujul. Seda leidub ka lubjas. Aiatöödes ja haljastuses kasutatakse lupja kõige enam just pH-taseme tõstjana. Tänu sellele vähendatakse pinnase happelisust ja muudetakse see neutraalseks või leeliseliseks.
Millal ja kuidas tuhka kasutada?
Tuhk on hea vahend, millega mulla kvaliteeti iga aasta parandada. Siiski on oluline, et seda ei kasutataks valede taimede juures. Parim aeg tuhka kasutada on talvel või varakevadel. Tuhk reageerib küllaltki kiiresti ja seda saab mullale lisada, kuni taimede istutamiseni. Parima tulemuse saamiseks on soovitatav tuhka kasutada vähemalt kuu enne istutamist. Kui seda kasutatakse pH-taseme parandamiseks, siis vajab tuhk aega toimimiseks. Tuhk on tõhusam kui lubi, seega kui oled pinnase parandamise akna maha maganud, siis tuhk aitab.
Reeglina ei ole vaja tuhka kasutada mullas, mille pH-tase on 6,5–7, sest see muudab mulla liialt leeliseliseks. Kui eesmärgiks on kõrge pH-tase, siis ei ole tuha kasutamisel piire.
Tuha kasutamisel peab olema ettevaatlik. Esmajoones peaks jälgima, et tuhk oleks maha jahtunud ega põleks. Kindlasti peaks tähele panema, et kui tuhk ämbrisse kokku koguda, siis võivad sisemised kihid isegi mitme päeva järel veel kuumad olla. Tuhka ei tohiks käsitsi pinnasele asetada, vaid selleks võiks kasutada labidat. Tuhaga töötades tuleb olla ettevaatlik, seda eriti kuuma ajal.
Kui tuha sees leidub suuremaid põlemata puutükke, siis võiks need enne tuha kasutamist eemaldada. Seda saab teha näiteks sõelaga. Kuna tuhk on peeneteraline, siis võib ärritus tekkida silmades, ninas, hingamisteedes ja nahal. Seega peaks tuha pinnale kandmisel kasutama kaitseprille, pikkade käistega riideid ja maski. Väldi tuha sissehingamist ja ära kasuta seda tuuliste ilmadega. Tuulevaikne ilm on turvalisem ja siis ei lähe tuhk ka raisku.
Kanna tuhk võrdselt pinnasele laiali ja väldi kuhjade tekkimist. Suurema savisisaldusega mullad saavad hakkama paksema tuhakihiga kui liivased mullad. Kõige mõistlikum on tuhk kanda niiskele pinnasele, et see jääks täpselt sinna, kuhu see mõeldud. Kui see pole võimalik, siis pritsi pärast vett tuhasele mullale. Kui pinnas on lahtine, siis püüa see võimalikult kiiresti mullaga kokku segada, et saavutada maksimaalne efektiivsus.
Kus kasutada ja kus mitte?
Mõningate taimede ja marjade mullas ei tohiks puutuhka kasutada. Seda seetõttu, et nende aiasaaduste muld peab olema happelisem ja madalama pH-ga (nt mustikas, asalea, rhododendron, kartulid ja astelpõõsas).
Paljud taimed lõikavad puutuhast ka kasu. Kasuta tuhka nt spargli, tomatite, lillkapsa, brokkoli, rooskapsaste, erinevate okaspuude, kadaka ja muru juures.
Teised väetised
Kui puutuhka pinnase parandamiseks kasutada, siis peaks ootama umbes kuu, enne kui teisi väetiseid samasse mulda lisada. Selleks ajaks on tuha mõju pinnasele teada. Olenevalt sellest, kuidas tuhk pinnast mõjutanud on, ei olegi vaja kõiki tavapäraseid väetiseid sinna enam lisada. Tuhka kasutades lisatakse pinnasele fosforit, seega seda enam eraldi vaja lisada pole. Kui on vaja teisi väetiseid lisada, siis tõenäoliselt läheb kõige enam vaja lämmastikku.
