Mis on puurkaev?

Puurkaev on puurauk, mille eesmärgiks on vee võtmine sügavamatest põhjaveekihtidest. See on kindlustatud umbes 10- 15 sentimeetrise mantel- või filtertoruga, mis eraldab kaevuvett muudest veekihtidest, mis on maapinna lähedal. Mantel- või filtertoru takistab ka kaevu kokku vajumist. Puuraugud tehakse puurmasinaga, mis tagab sügava puurkaevu ja püsiva ligipääsu puhtale veele. Puurkaevu ehitamiseks peab jälgima ka veeseadust ja ehitusseadustikku. 

Puurkaevu rajamine sõltub suuresti asukohast ja võimalikest reostusallikatest nagu näiteks prügikastid, õlimahutid ja sõnnikuhoidlad. Kaevu asukoht peaks olema neist nii kaugel, kui krunt võimaldab, sest isegi erakaevu hooldusala on 10 meetri raadiusega.

Väga tähtis on ka tööde kvaliteet, näiteks manteltoru tagune peab olema veetihe ehk korralikult tsemendi ja saviga täidetud.

Lihtsa ehitusega puurkaevu saab rajada, kui põhjaveekihtides on piisavalt vett, see on reostuse eest korralikult kaitstud ning hea kvaliteediga. Sellise puurkaevu puhul kindlustatakse ülemised setted manteltoruga ning vettkandva kihini jätkatakse manteldamata puurimist. Sellist meetodit kasutatakse peamiselt Põhja-Eestis ning saartel. Seal, kus põhjaveekihid asetsevad sügavamal, on puurkaevu rajamise protsess juba keerulisem ja kulukam nagu näiteks Lõuna-Eestis ja Põhja-Eesti rannikualadel.

Litsents

Kui otsid abikäsi oma puurkaevu projekteerimise ja rajamise jaoks, veendu, et teostajal oleks ka vastav litsents. Puurkaevusid võivad projekteerida ja rajada vaid hüdrogeoloogiliste tööde litsentsiga isik. Litsentsi saab kontrollida veebilehel. Litsentsiga isikud oskavad ka kindlasti vastata tekkinud küsimustele ja jagada infot kogu kaevu rajamise teekonnal.

Veevajadus 

Enne kui saad astuda järgmisi samme, pead tegema selgeks oma veevajaduse. Seda tuleks arvestada m³/ööpäevas tavalise majapidamise puhul ning m³/tunnis suurema veetarbijana. Üldiselt peaks ühepereelamu veevajadus olema umbes 1-5 m³/ööpäevas.

Hind

Puurkaevu hind kujuneb mitme tegurite põhjal. Arvesse tuleb võtta nii kaevu sügavust, manteltoru materjali, pikkust ja läbimõõtu. Hinnapakkumisi võrreldes tasub uurida kindlasti ka seda,  et kas veeproovide võtmine on hinnas, sest see on vastasel juhul umbes 300 eurot lisakulu. Projekteerimine jääb ka umbes samasse hinnaklassi. Hinda mõjutab ka asukoha geoloogia. Täpsemalt loe puurkaevu maksumuse kohta siit.

Toetused maapiirkondades

Kui plaanid puurkaevu rajada maapiirkonda, tulevad appi ka kohalike omavalitsuste toetused. 2021. aasta oktoobrikuuks on taotlusvoor küll läbi, sest enamasti kestab see veebruarist aprillini. Hajaastuse programmi eesmärk on tagada maapiirkondades elavatele peredele normaalsed elutingimused ning selle kaudu tagada elanike arvu püsimine nendes piirkondades.

Projektidesse panustavad nii taotleja, kohalik omavalitsus ja riik võrdselt. Tingimusteks on see, et taotleja alaline elukoht peab olema taotluse esitamise aastal hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine ning taotlejal ei tohi olla riigi ees maksuvõlga.

Miks eelistada puurkaevu mitte salvkaevu?

Salvkaevu ja puurkaevu vahe seisneb selles, et salvkaevu koguneb põhjavesi maapinnalähedastest kihtidest ning on seega reostuse suhtes tundlikum. Kui salvkaev on teadmatult rajatud, võib sinna sattuda ka reovett või sadet. Salvkaevu mõjutab ka sademete hulk, mistõttu veeandvus võib-olla ebaühtlane. Seetõttu on enamikel juhtudel puurkaevu kasutamine mõistlikum.

Erinevalt salvkaevust, saab puurkaev oma vee sügavamalt ja on seega usaldusväärsem ja reostuskindlam. Kui võrrelda umbes 5-10 meetri sügavuse salvkaevu ja umbes 20 meetri sügavuse puurkaevu rajamise hinda, siis pole vahe eriti märkimisväärne. Salvkaevust ja selle maksumusest saad täpsemalt lugeda siit. Ning üldisemalt kaevu rajamisest leiad siit infot.

Dokumendatsioon

Esimese sammuna peaks puurkaevu asukoha kooskõlastama kohaliku omavalitsusega. Kohalik omavalitsus arvestab üld- ja detailplaneeringu ja teiste tähtsate aspektidega ning kas kooskõlastab või jätab kooskõlastamata asukoha. See otsus peaks selguma kümne tööpäeva jooksul.

Puurkaevu rajamiseks vajad sa ka ehitusprojekti, mille võib koostada vaid hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik. Järgmiseks sammuks oleks ehitusloa taotlemine kohalikult omavalitsuselt, seda võib teha ka projekteerija. Ehitusloa taotluse juurde peab olema lisatud puurkaevu ehitusprojekt ja teised vajalikud dokumendid. Kohalik omavalitsus edastab vajalikud andmed ja projektid Keskkonnaametile, kes samuti 10 tööpäeva jooksul annab omapoolse vastuse. 

Edasi jääb oodata, et kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti poolt tuleks roheline tuli, kuid võib ka juhtuda, et loodetud tulemust ei saavutata. Kui kõik paberid on korras, annab kohalik omavalitsus välja puurkaevu rajamiseks ehitusloa või kirjaliku nõusoleku ning pärast valmimist ka kasutusloa. Väljastatud ehitusluba või kirjalik nõusolek kehtib 2 aastat.

Juba tööde ajal peab puurkaevu rajav isik või ettevõte puurimispäevikut ja hoolitseb selle eest, et veeproovid saaksid võetud atesteeritud veeproovivõtja poolt. 10 tööpäeva jooksul peale tööde lõpetamist edastab Keskkonnaametile puurkaevu rajanud isik või ettevõte puurimispäeviku ja veeproovide alusel puurkaevu keskkonnaregistrisse kandmise vormi. Keskkonnaamet kontrollib andmeid ning keskkonnaregistrisse kantud puurkaevule lisandub katastrinumber.

Viimase sammuna esitab puurkaevu tellinud isik kasutusloa taotluse kohalikule omavalitsusele ning lisab taotluse juurde ka keskkonnaregistrist väljavõtte puurkaevu kohta. Kui on tegemist ühisveevärgi puurkaevuga,  on vaja ka Terviseameti nõusolekut.

Erinevate taotluste jaoks on internetist tasuta leitavad ka vastavad vormid ja dokumendid ning Riigi Teataja platvormilt on leitav ka ehitusseadustik ning veeseadus.

Puurkaevu puhastamine

Kui sa soovid, et puurkaevus oleva vee kvaliteet oleks sama kui kaevu nooruspõlves, siis tuleb seda ka aeg-ajalt puhastada. Kui endal pole vastavat kogemust, tuleks kindlasti kasutada kellegi abi, kes on protsessiga juba varasemalt tuttav. 

Kaevuvett on soovitatav kontrollida umbes kolme kuni nelja aasta tagant. Kui puurkaevus on mikrobioloogiline saaste, tuleb kaevu desinfitseerida, seda tehakse näiteks kloordioksiidiga. Kuigi aine nimes sisaldub ka “kloor”, ei pea kartma, sest päris kloori see ei sisalda.

Puurkaevu võib ka lihtsalt setteid sattuda, sel juhul aitab puurkaevu läbipesu, mille abil puhastatakse kaevu sisepind. Selle vajadusest annab märku setet ja liiva esinemine väljapumbatavas vees. Soovitatav on seda protsessi korrata iga 7-10 aasta tagant. Kaevu puhastamise koha loe lähemalt siit.

Kokkuvõte

Puurkaevu võib rajada vaid kehtiva litsentsiga isik ja selle rajamisel tuleb arvestada asukoha, veevajaduse ning teiste tähtsate aspektidega. Arvesta ka sellega, et  enne ehitamist on ees ootamas pikk paberimajanduse protsess. Kindlasti tuleks selleks varuda aega ja kannatust.