Puitterrassi teises osas vaatleme puitplastkomposiidi ja eksootiliste väärispuitude omadusi. Loe lähemalt siit.

Naturaalsest puidust terrass – lehisest 

Juhul, kui välitingimustes soovitakse kasutada töötlemata puitu, on heaks valikuks lehisest terrassilauad. Kuna siberi lehis on suure tihedusega ning parkainete- ja vaigurikas, peab see niiskes või märjas keskkonnas hästi vastu. 

Lehisepuit on arvestatavaks alternatiiviks nii immutatud kui ka termotöödeldud materjalile. Siberi lehis on tänu tihedale puidustruktuurile ja vaigurikkusele vastupidav terrassimaterjal ka ilma täiendava töötluse või viimistluseta. Vaigurikkus toimib antiseptiliselt, kaitstes puitu niiskuse ja kahjurite eest. Lisaks iseloomustab lehist ka kõrgendatud tulepüsivus ja madal soojusjuhtivus.

Lehisest terrass paigaldatakse üsna tihti naturaalsel kujul. Päikese UV-kiirguse mõjul omandab lehisest puitmaterjal hõbehalli tooni, kuid seejuures säilib vastupidavus. Okaspuudest kuulub lehis mädanemiskindluse poolest oma klassi parimate hulka. 

Kuigi lehis on suhteliselt vaigune puu, ei aja see nii palju vaiku kui näiteks mänd, kuid on sellest tugevam. Lehis ajab erinevalt eksootilistest puuliikidest siiski pindu.

Lehise värvitoon võib kõikuda helekollasest tumepunaseni ja sõltub iga konkreetse laua vaigusisaldusest. Seejuures mida suurem on vaigusisaldus, seda tumedam toon. 

Kõrge vaigusisalduse tõttu ei saa lehisest laudu süvaimmutada, kuid neid saab kuumõlitada. Võimalik on tellida tööstuslikult viimistletud siberi lehise terrassilauda, mis selle eluiga mõnevõrra pikendab. Spetsiaalselt lehisele mõeldud lasuurse värviga tõstetakse niiskuse- ja UV-kaitset ning nii saab ühtlasi ka laudadele tooni anda.

Viimistletud siberi lehise hooldusvälp on enamikel juhtudel kaks aastat, mille järel tuleb terrass töödelda sama toote ja tooniga.  Seetõttu on korrapärane õlitamine pigmenteeritud ja UV-filtrit sisaldavate viimistlustoodetega vajalik, sest see tõstab oluliselt pinnatugevust ja takistab vee imendumist puitu.

Süvaimmutatud puidust terrass – pikem eluiga

Erinevalt lehisest tuleks männi ja kuuse puhul kindlasti osta lauad süvaimmutatud, kui mitte lausa termotöödeldud kujul. Sellisel viisil töödeldud terrassilauad on mõeldud ilmastikule paremini vastu panema ja nende eluiga on mitu korda pikem. Ilmselt ongi süvaimmutatud terrassilauad Eestis levinuim terrassimaterjal.

Süvaimmutatud männipuidust terrassilaudu tehakse terveoksalise männipalgi südamikuprussidest. Kõigepealt terrassilauad hööveldatakse ja siis süvaimmutatakse autoklaavis. Selle protsessi juures kasutatakse veepõhiseid puidukaitsevahendeid, mis tootjate andmeil ei sisalda ohtlikke kemikaale (arseen, kroom) mistõttu ei kujuta endast ohtu ei inimesele ega loodusele.

Immutuse juures võib valida toone, peale pruuni ka näiteks rohelist, mistõttu ei ole neid paigaldamise järel vaja katta terrassiõli või muu värvainega. Isegi, kui väga tahta, ei pruugi sellel mõtet olla – kui puidu poorid on õli täis, ei taha see uut õli vastu võtta. Õlitada on vaja siis, kui päike on terrassi pinna veidi ära pleegitanud. Süvaimmutusvahendid ja terrassi õli ei pruugi omavahel sobida ja pleegitamine aitab seda konflikti leevendada. 

Aasta-paariga muutuvad lauad UV-päikesekiirguse mõjul halliks ja siis saab terrassiõliga anda lauale tooni, vähendada veeimavust ja suurendada vastupidavust. Oluline on järgida tootja juhiseid. Üldjuhul tuleb süvaimmutatud terrassi hooldada vähemalt kord aastas. Kui terrass saab kõvasti päikest, siis rohkem.

Termotöödeldud puit ei idane ega mädane

Puitu on kuumutatud selle kaitsmiseks mädaniku vastu juba tuhandeid aastaid. Tänapäevase termopuidu sünnimaa on Soome, kus 1990. aastatel läbiviidud uuringute käigus analüüsiti kõrge temperatuuri ja auru mõju puidule. Analüüsi tulemusel järeldati, et termiliselt töödeldud puidul on võrreldes töötlemata puiduga palju eeliseid. Soomest alguse saanud tootmismetoodikat kasutab tänaseks palju ettevõtteid üle maailma, sh ka Eestis.

Termopuidu võtmeomadusteks on vastupidavus, mõõtmete stabiilsus, keskkonnasõbralikkus ja kvaliteet. Tootjate andmeil on näiteks termokuusk ja -mänd vastupidavuselt samaväärsed tammega, termosaar aga troopilise puiduga. Võrreldes immutatud puiduga on termotöödeldud puit keskkonnasõbralikum, sest kemikaale ju ei kasutata – ainult kõrget temperatuuri ja veeauru. 

Termotöödeldud männipuit saab kuldpruuni tooni ja iseloomuliku suitsuse lõhna, mis ajapikku väheneb. Pruunika värvuse intensiivsus sõltub protsessi kestusest ja temperatuurist. Termotöötlust juhitakse arvuti teel ja viiakse läbi spetsiaalses kambris temperatuuril 170-212 °C. Termotöödeldud saar on tumeda tooniga. 

Termotöötluse käigus väheneb puidu tihedus ja see muutub kergemaks. Võrreldes töötlemata puiduga on termotöödeldud puidu niiskusesisaldus peaaegu poole väiksem, see aga parandab vastupidavust nii erinevatele ilmastikutingimustele ja seenkahjustustele. 

Kuna veeimavus väheneb ja niiskussisaldus on väike, on terrassilauad mõõtmetelt ning kujult paisumise ja kahanemise suhtes püsivamad, laudise kaardumine on väiksem. Kuumtöötlusega viiakse niiskus, bakterid, happed, ja vaik puidust välja. Toitainevaene puit ei sobi seenhaigustele ega mädanikele, mistõttu termopuit ei hallita ega mädane.

Tasub tähele panna, et sõltuvalt puidu töötlemise temperatuurist jaotatakse termopuit klassidesse Thermo-S (S=stability) ja Thermo-D (D=durability). Thermo-S puhul viiakse termotöötlus läbi maksimaalselt 193°C juures, mis lisab puidule stabiilsust. Thermo-D on kõrgemate vastupidavusnäitajatega puit, mis saadakse temperatuuril 197-212°C.

Kuna kemikaale ei kasutata, saavutatakse vastupidavus ökoloogiliselt puhtalt, erinevalt immutatud puidust, kus kemikaale, olgu nad kui ohutud tahes, ikkagi kasutatakse. Kvaliteet tagatakse n-ö automaatselt: kuumutamine toob esile kõik puidu vead ja seetõttu ei suunata termotöötlusesse lõhenenud või oksarikast toormaterjali. 

Siiski on termotöödeldud puit ilma täiendava kaitseta ilmastikule väga vastuvõtlik, mistõttu soovitatakse seda vahetult enne paigaldust neljast küljest õlitada. Laudise töötlemist kaitsevahendiga tuleb kord aastas jätkata ka edaspidi, muidu muudab päikese UV-kiirgus puidu pinna hallikaks (kuigi vahel lastakse sel meelega juhtuda, sest termotöödeldud puidu omadused värvusega ei muutu). 

Puitu, mida pole üldse töödeldud, tungib mustus ja vihmavesi, mistõttu hakkavad terrasilauad lõhenema ja tekivad pinnud. Kaitsevahendiga töödeldud terrassi on hiljem ka oluliselt lihtsam puhastada. 

Termotöödeldud laudise pinnatöötluseks sobib kasutada puitpindade kaitseks mõeldud õlipõhiseid või lahustiga vedeldatavaid tooteid, mis võiks sisaldada ka paikesekiirguse eest kaitsvat UV-filtrit. Soovitatakse kasutada pigmenteeritud pinnatöötlusvahendit, mis vähendab kahjulikke mõjusid. Muidugi tuleb veenduda, et vahend sobib termotöödeldud puidule.

Kuumõlitatud puidust terrass – süvaimmutusest samm edasi

Kuumõliga töötlemise käigus kaetakse terrassilaua kõik pinnad ja puidupoorid sügavuti õliga, mis annab parema ilmastikukindluse kui pindmine õlitamine. Kuuma õliga töötlemisel satub õli sügavamale puitu kui tavalisel õlitamisel, pealegi kaetakse nii kõik laua neli külge. Terrassilaudadele on nii võimalik anda vetthülgav ning UV-kaitsega kiht.

Sellise terrassilaua ettevalmistusprotsess on alguses sarnane süvaimmutatud terrassilaua valmistamisele. Ehk siis kõigepealt toorik hööveldatakse mõõtu, antakse talle sile või sooniline profiil ja seejärel süvaimmutatakse. 

Terrassimaterjali kuumõlitamine toimub autoklaavmeetodil, mille puhul viiakse kuum õli vaakumis, surve all ca 65 °C juures puidu pooridesse. Jahtudes kinnitub linaõli puidu pooridesse ning tekitab vetthülgava kaitsekihi. Nii saab terrassilaud veehülgavuse, seenmädaniku- ja UV- kaitse ning kujukindluse. Samas säilib puidu struktuur ja keskkonnasõbralikkus.

Kui süvaimmutatud puit vajab pärast paigaldust, mõne kuu või ka aasta pärast põhjalikku õlitamist, siis kuumõlitatud puidu puhul piisab saetud otste õliga töötlemisest ja kergest pinnakihist, kui tooni on vaja värskendada. Ostes on see juba viimistletud sobiva värvitooniga ja kohe kasutamiseks valmis. Pärast paigaldust piisab vaid kerge värskendava linaõli kihiga katmisest.

Sellepärast, et kaitsekiht on ühtlane ja sügavam, on see ka ilmastikule vastupidavam, pikema elueaga, pikema hooldusvälbaga ja püsivama värvitooniga. Kui tavapuidust terrassi tuleks hooldada umbes kord aastas, siis kuumõlitatud puidu puhul võib venitada selle viie aastani. 

Kuumõlitada saab pea kõiki puitmaterjale, mändi, kuuske, aga ka siberi lehist. Kuumõlitust saab teha ka termotöödeldud puidule, näiteks pakutakse kuumõlitatud termomändi (pruun, hall ja tumehall) ja termosaart (tumepruun ja tumehall), ning ka troopilisele puidule.

Loe järgmisest osast puitplastkomposiidi ja eksootiliste väärispuitude omaduste kohta siit.