Puitfassaad asendatakse tihtipeale vastupidavama ning lihtsamalt hooldatava variandiga, näiteks kiudtsement. Renoveerimist tuleb eelistada, kui majal on linnaosale omane miljööväärtus ning stiil. Samuti on puitmaja hingav ning soe, muidugi oleneb palju ka soojustusest.

Puitfassaadi vahetamine peaks toimuma suveperioodil, et külm ja niiskus ei pääseks konstruktsiooni lähedale. Mida peaks teadma ning arvesse võtma vana laudise vahetamisel? Kui põhjalikult tuleb teha ettevalmistustööd ning vahetus? Kõigest lähemalt allpool.

Enne renoveerimist

…tuleb üle kontrollida katus ning vihmaveesüsteemid. Kui katus laseb läbi või rennid lekivad, siis on renoveerimine mõttetu. Pidev maja seinale lekkiv vesi rikub puitfassaadi väga kiiresti. Halvemal juhul pääseb niiskus puitkonstruktsiooni sisse, mis tekitab jäädavad niiskuskahjustused.

Kui suures ulatuses tuleb laudis ümber vahetada, sõltub puidu kvaliteedist, kahjustuste ulatusest, puidu lagunemise ulatusest, jms. Peamised kahjustuste põhjused on laudade liitekohtades, lahti koorunud värv, unarusse jäetud värvitud laudis, naelte poolt lõhestatud lauad, jms. Peamised laudise vaenlased kõikuv temperatuur, niiskus ja tuul ning päike. Vahetust vajav laudis on enamasti pleekinud, katsudes pehkinud ning lagunev. Niiskuskahjustused on silmaga nähtavad just vihmaveetorude läheduses.

Mõnikord piisab vaid laudise ümbervahetamisest kahjustatud kohtades. Tihtipeale vahetatakse puitfassaad, et paigaldada lisasoojustus. See omakorda muudab maja välisilmet, sest aknad jäävad sissepoole.

Kontrolli seinakonstruktsioonide seisukorda seestpoolt. Kui silmnähtavaid kahjustusi pole ning konstruktsioon on kuiv ja puudub niiskusele omane lõhn, piisab vaid laudise väljavahetamises kahjustunud kohtades.

Millega arvestada?

Puitfassaadi renoveerimisel tuleb arvestada vana fassaadi stiili ning värviga. Miljööväärtusega eripärased detailid peaks kindlasti säilitama võimalikult originaalilähedaselt. Fassaaditööd ei tohiks muuta maja ajaloolist ilmet. Kui on kahtlusi hoone välisilme säilitamise nõuete kohta, peab kindlasti konsulteerima kohaliku omavalitsusega.

Kui on võimalik, tuleks eelistada olemasolevaid laudu. Näiteks teise maailmasõja ajal ehitatud puithoonete fassaadilauad on väga kõrge kvaliteediga ja vastupidav. Enamasti piisab nende regulaarsest hooldusest ning ülevärvimisest. Tänapäeva laudised on reeglina kahjuks vähem vastupidavad. Kui on vähegi võimalik säilitada vana fassaadilauda, siis tuleks seda teha.

Juhul kui peab vana laudise välja vahetama, tuleks tellida originaali järgi tehtud koopia. Selleks leia omale sobiv koostööpartner, kes oskab valmistada endisaegse profiiliga välisvoodrilaudu. Pakkumist tasub küsida ka näiteks Puumarketist, kust leiab nii kuuse, männi, lehise kui ka termotöödeldud puitmaterjalist välisvoodrilaud.

Puit peab olema piisavalt kuiv, sobiv voodrilaua niiskus on mitte rohkem kui 15-16%. Ideaalne fassaadipuit on tihedasüüline ning rahulikult kuivanud. Seda on kahjuks tänapäeva kasumile orienteeritud masstoodangus keeruline leida.

Uuele ning vanale laudisele jääb värv erinevalt. Tuule, niiskuse ning päikese tõttu võib laudis muuta oma väljanägemist. Erinevused tulevad esile juba mõne aastaga.

• Kui konstruktsioon on terve ning kuiv, siis piisab vaid laudise vahetamisest.
• Lisasoojustuse paigaldus teeb majaseinad paksemaks jätte aknad sissepoole.
• Mõnikord piisab vaid kahjustunud kohtade väljavahetamisest.
• Vaata üle vihmaveerennid ning vee leke fassaadile.
• Kontrolli laudise olukorda – jälgi värvi olukorda, kui palju see on pleekinud või maha koorunud.
• Väljavahetamist vajav laudis on pehkinud ning mureneb katsudes.

Renoveerimine

Puitfassaadi renoveerimine peaks toimuma vähemalt +5 kraadi juures ja kuiva ilmaga. Kuna kaitsmata puit on väga vastuvõtlik niiskusele ning päikesele, peaks laudise taastama ja ümber vahetama võimalikult kiiresti.

Laudised tuleb hoolduseks ning värvimiseks fassaadilt ettevaatlikult lahti võtta. Oluline on teha pildid, et taastamisel säilitada hoone välimus.

Vana laudis tuleb puhastada ning värv traatharjaga maha kraapida. Värv mis ei tule kraapides lahti, võib sinna külge jääda.

Traditsiooniliselt kasutatakse Eestis linaõlivärve, mis imendub puidu sisse. Puidu niiskumisel kuivab see väljapoole ning ei löö värvi lahti. Muud kaasaegsed värvid, näiteks alküüd- või vesibaasil jätavad puidupinnale kilepinna. Kuivades lööb puit värvi lahti. Samuti võib värvikile alla tekkida mädanik.

Värvivabad pinnad tuleb eelnevalt kruntida. Laudised kaetakse linaõlivärviga, mis lisab vastupidavust ning tõstab eluiga. Sama kehtib vanade ja uute laudade puhul. Linaõlivärv pärsib hallituse teket.

Värvitav pind peab olema täielikult kuiv, niiskusprotsendiga alla 15%. Jälgi, et krunt ning värvid omavahel sobivad. Muidu võib värv juba mõne kuuga lahti tulla.

Puitlaudise puhul on oluline jätta puitfassaadile tuulutusvahe, mis võimaldab niiskunud laudisel ära kuivada. Teiselt poolt on just puitfassaadi suurim probleem, et see ei pea tuult kinni ning on liigselt hingav. Seetõttu on oluline, et puitfassaadi renoveerimisel ning paigaldusel on abis kogemustega spetsialist.

• Laudised tuleb värvida võimalikult kiiresti, et vältida ilmastiku mõjusid.
• Laudise niiskus peab jääma alla 15%.
• Kui lauad üle pesta, peavad need saama täielikult ära kuivada.
• Laudis peab olema puhas ning värv, seened, mustus, tolm täielikult eemaldatud.
• Krunt- ning viimistlusvärvid peavad omavahel sobima.
• Kasuta rulli asemel pintslit, nii läheb värv sügavamale.
• Ideaalne ilm värvimiseks on kuiv, vähemalt +5 C sooja.
• Värvimisel ei tohiks laudisele paista otsene päike.
• Vana värv, mis on kindlalt laudisel kinni toimib ise krundina.
• Kruvid, naelte avaused ning oksakohad tuleb hoolikalt katta kruntimisõliga.
• Krunt peab enne viimistlusvärvi täielikult ära kuivama, see võib võtta terve ööpäev.
• Iga viimistluskiht (tavaliselt x2) peab enne uut kihti täielikult ära kuivama vähemalt ööpäev.
• Linaõlivärv tuleb eelnevalt lahustada umbes 30% lahuseks.
• Linaõlivärv on viskoosne ning voolab kergesti, värvimisel tuleb olla ettevaatlik, et see ei rikuks värvitud pinna välimust.
• Samuti ei tohi kuivamisel paista pinnale otsene päikesevalgus.

Loe ka: Puitfassaadi viimistlemise ABC.

Hooldus

Hooldatud ning värvitud puitpind peab vastu kuni 20a. Puidule on väga omane siduda mustust ning selle pinnale tekib hallitus ning seen väga kergesti. Selle vastu aitab puidu immutamine niiskustõrje vahenditega.

Eluea pikendamiseks peab puitlaudu puhastama vähemalt iga 5-6 aastat järel. Värvikihti võiks uuendada iga 10  aasta järel.

Linaõlivärv on puidule parem, sest võimaldab sellel vabamalt kuivada. Alküüdbaasil värv tagab näiliselt parema kaitse. Siiski peab teadma, et värvikile all ei saa puit korralikult tuulduda ning kuivada, mille tagajärjel võib see hoopis mädanema ja pehkima hakata.

Kokkuvõtteks

Puit on ilus, stiilne ning miljööväärtuslik fassaadimaterjal. Renoveerimisel tuleb jälgida, et säiliks võimalikult sarnane välimus ning detailid. Eesti kliimas peab puitu immutama ning katma kaitsevahenditega, et pikendada puitfassaadi eluiga. Parima tulemuse saavutamiseks leia omale sobiv koostööpartner. Loe ka artiklit: "Puitfassaad ABC".