Puitu eelistatakse üldjuhul just vanemate majade puhul, näiteks teatud linnaosades. Puit on lihtne, kuid stiilne. Eesti kliimas on puidu puuduseks võrreldes paljude teiste fassaadimaterjalidega selle vähene vastupidavusvõime. 

Stiil

Mitte miski ei asenda puitmajale iseloomulikku stiili, mis loob tihtipeale kogu linnaosa atmosfääri. Näiteks on puitmaja eelistatud Kalamajas ja Pelgulinnas Tallinnas, Karlovas Tartus ning romantilisel mereäärsel promenaadil Pärnus ja Haapsalus.

Omaette stiil on palkmajad ning rehielamud, mis tänapäeval on häärberite mõõtu, omaette ning linnakärast eemal metsade vahel.

Hoolimata oma puudujääkidest, on just puitmajad väga populaarsed ka Skandinaavia maades. Lisaks efektsele välimusele on puit looduslik materjal ning sobib hästi allergikutele, on hingav ning loob majale tervisliku sisekliima. Puidu suureks eeliseks on väike jalajälg loodusele – see on taastuv ning taaskasutatav, lihtsasti ümbertöödeldav materjal. 

Puitfassaadiks kasutatakse peamiselt männi- kuuse, lehise- või tammepuitu. Kõige vastupidavad lagunemisele on männi- ja tammepuit. Kuusk seob vähem niiskust kui mänd kuid on kergesti lagunev päikese mõju tõttu. Mõne aasta möödudes pole enam vahet, milline materjal on, sest puitfassaad ühtlustub ilmastiku mõjul.

Ilmastik

Eesti ja põhjakliimas peab puit vastu pidama päikesele, vihmale, lumele, tormile ja väga suurtele temperatuuri kõikumistele. Puit on looduslik materjal ning loomulik kasvulava näiteks hallitusele. Kaitsmata puit peab vastu mõnikümmend aastat eeldades seejuures regulaarset puhastust.

Puidu kaitsevõimet tõstetakse õige töötluse ning värvimisega. Kogenud meistrimees teab nippe ning võtteid, kuidas puitfassaadi vastupidavust oluliselt pikendada. Tänapäeval on väga palju kaitsevahendeid, millega puidu eluiga pikendada. Õigesti ja asjatundlikult töödeldud ja hooldatud puitfassaad võib vastu pidada ka üle 100 aasta.

Töötlemata puit

Töötlemata puiduga toimuvad läbi ilmastikutingimuste mitmed protsessid, mis muudavad selle värvi ning struktuuri. Toorena on puit hele, kuid aja möödudes puit vettib, tumeneb ja praguneb läbi UV-kiirguse ning sademete.

Hea konstruktsiooniga hoone ja fassaad hoiab ära läbivettimise. Õige ventilatsiooniga fassaadil toimuvad vaid pinnamuutused, mis ei ohusta materjali hävimist.

Maja varjukülje fassaadile tekivad tihtipeale mustad sinetusseene viljakehade täpikesed. Kuigi seent peetakse puidu kahjuriks, elab seen vaid puidu välispinnal ning seeneniidistik isegi kaitseb puitu omamoodi aeglustades kulumist valguse ja sademete eest.

Puidu moondumist mõjutavad mitmed faktorid – ilmastik, seened, tööstus, raudtee, maantee lähedus, jne. Vähesel mõjul saab muutumist pikendada fassaadi regulaarse puhastamise ja pesemisega. Siiski peab arvestama, et töötlemata pind soodustab määrdumist ning raskendab puhastamist.

Töödeldud puit

Värvimine

.. on levinuim puidu töötlemise viis. Värv kaitseb puitu kulumise ning patineerumise eest, mida tekitavad sademed ja päike. Samuti kaitseb värv puidu halliks tõmbumise eest. Värvimiseks kasutatakse linaõlivärvi, akrülaate, alküüdõli, hübriidvärve ning suspensioonvärve. Peamine reegel, mida keemilisem värv, seda rohkem tõstab puidu vastupidavust – isegi rohkem kui 20 aastat, kuid värv rikub puidu loomulikku struktuuri. See tähendab, et hiljem võib juhtuda, et värvi uuendamise asemel tuleb puitfassaad välja vahetada.

Värvikile ja pigment tekitatakse lasuurvärvi, lakkvärvi ning pigmendiga. Erinevaid värve ning lahusteid kasutatakse erinevate puidupindade töötlemiseks. Üldjuhul on kõige vastupidavamad lakk- ja lasuurvärvid. Kõrge vastupidavus vähendab jällegi puidu hingavust. Töötlus sõltub suuresti majaomaniku eelistustest ning võimalustest. Parima tulemuse saavutamiseks konsulteeri kindlasti spetsialistiga.

Värvi eelistusel tuleks arvestada, et näiteks tumedad toonid seovad kuumust paremini ning võimendab niiskumist ja kuivamist – pind lõheneb kergemini. Värvimisel peaks kindlasti katma pinna vähemalt kahe kihiga.

Muud töötlusviisid

Lisaks värvimisele kasutatakse puidu vastupidavuse suurendamiseks boorisooli hallituse vastu, raudsulfaadiga töötlemist seene kaitseks, termotöötlust ning söestamist niiskuskindluse tõstmiseks. Õlitamine ja tõrvamine on väga hea looduslik vahend puidu erosiooni vastu, mis aitab ka UV-kiirguse vastu.

Mida silmas pidada?

• Värvimine ning õlitamine suurendab puidu vastupidavust;
• Puitpind peab olema enne värvimist täiesti puhas;
• Värvi kuivamine võib võtta kuni 24h, mistõttu on oluline kaitsta värskelt värvitud puitu sademete eest;
• Samuti ei tohi värvi kuivades temperatuur langeda miinuskraadidesse;
• Värvimiseks sobib ideaalselt kuiv ilm ilma otsese päikesevalguseta temperatuuriga vähemalt +5 °C;
•  Värvimisest soodsam võib vahest olla lagunenud detailide väljavahetamine;
• Õlitamisel peab olema hoolas, et puidu niiskussisaldus oleks alla 18%, muidu võib töötlusvahendi alla jääv niiskus tekitada puitlaudises mäda- või seenkahjustusi;
• Mõned töötlusvahendid sisaldavad allergilisi vahendeid (näiteks tärpentini);
• Ilma keemiliste lisanditeta puidu saab taas ringlusesse lasta;
• Mõned seente- ja niiskuse vastased vahendid sisaldavad keskkonnale kahjulikke kroomi-, vase- ja arseeniühendeid;
• Mida suurem töötlus, seda rohkem kahjustab see puitu ning vajadusel peab fassaadi välja vahetama;
• Üldjuhul, mida kõrgem on töötlusvahendi keemiasisaldus, seda madalam on puidu loodus- ja allergia sõbralikkus.

Nippe paigalduseks

Kõige olulisem aspekt puitfassaadi puhul on fassaadi tuulutus ning õhuvahetus. Vanade ahiküttega hoonete puhul on ruumides alarõhk, mis imab väljast kuiva õhku soodustades puidu vastupidavust.

Puitfassaadi paigaldusel on oluline jälgida, et alaserva ja veelaua vahele jääks 5-6mm pilu. See tuulutab kogu fassaadi ning hoiab ära alaserva mädanemise. Jälgima peaks ka seda, et alaservas oleks tuulutusvahe. Samuti ei tohiks vertikaalsed lauad olla kohe vastu alusplekki, mis soodustab värvi koorumist.

Voodrilaudade pikkuse jätkamiseks häid lahendusi pole, soovitatakse lahendada fassaad nii, et jätkamist pole vaja. Korrused liigendatakse veeplekiga, mille puhul tuleks jällegi jälgida tuulutusvahe olemasolu.

Vee paremaks ärajuhtimiseks pannakse maja nurkadesse vahest nurgaplekid. Akna veepleki servad tuleks üles keerata ning üldiselt jälgida, et veeplekid ei suunaks vett otse fassaadile. Vee paremaks ärajuhtimiseks tuleb alaserva lõigata tilgakalded ja nurgad.

On täheldatud, et kõrge sokkel ja vähemalt 50cm räästa ulatus vähendab niiskuskahjustusi ning pikendab puitfassaadi eluiga tunduvalt. Samuti on paks voodrilaud tunduvalt vastupidavam õhemast. Põhjamaise standardi järgi on minimaalne puitlaua paksus 14-15mm. Odavam ja populaarsem 9-12mm voodrilaua puhul tuleb arvestada väiksema vastupidavusega.  

Tihtipeale uuendatakse puitfassaadi just soojustuse lisamiseks, mis omakorda jätavad aknad sügavamale fassaadi sisse. See omakorda rikub maja välimust ning stiili. Ideaalis võiks fassaadi vahetamisel või värskendamisel uuendada ning nihutada ka aknad vastavusse.

Eelised

• Puitfassaad on traditsiooniliselt ilus ning stiilne;
• Võrdlemisi lihtne ja kiire paigaldada;
• Väga paljude erinevate võimaluste ning lahendustega;
• Paindlik – lihtne viimistleda ja sobib ka keeruliste fassaadide puhul;
• Loodussõbralik ning taaskasutatav;
• Õige töötlemine ja hooldamine taga väga pikaajalise kestvuse;
• Soodne ning taskukohane.

Puudused

• Võrreldes paljude teiste materjalidega, lühike eluiga;
• Vajab regulaarset hooldust;
• Vajab renoveerimist või hooldamist iga 10-20 aasta tagant;
• Töötlus ja värvimine vähendab fassaadi hingavust;
• Töötlus rikub puidu loomulikke omadusi ja võib isegi eluiga vähendada.

Kokkuvõte

Puitfassaad on nii Eestis kui Põhjamaades eelistatud ning traditsiooniline lahendus. Hoolimata oma puudustest, mis on peamiselt seotud meie kliima ja ilmastikuga on puidust kattematerjal väga laialt levinud. Kogemuste ja teadmistega puitfassaadi spetsialistidel on seejuures tagataskus mitmeid nippe ning oskuseid, et puitmaterjali eluiga lihtsate võtete abil kordades pikendada. Loe ka: "Millist fassaadimaterjali valida?".