Puitaed

Puitlippide materjal on saadaval nii hööveldatud, hööveldamata kui ka juba immutuskrunditud või sügavimmutatud kujul. Viimased jätavad lippidele roheka või pruunika alatooni. Puitu kahjustab välitingimustes ilmastik seega sobib immutamine kaitseks nii seene, hallituse kui ka putukate eest.

Puitlippidest aed ehitatakse enamasti kuusest ja männist. Esimest on kergem värvida, teine sobib aga rohkem eelnevaks töötlemiseks ehk immutamiseks. Üks soodsaim ja levinuim töötlusviis on sügavimmutamine. Sellisel materjalil aga tuleks lasta paar kuud kuivada enne kui aiapiire üle värvida. Kui lippe on immutatud puidukaitsevahendiga, omandab see pruunika või roheka tonaalsuse, mis aga ajapikku muutub.

Lippe tehakse erinevate servadega — nii kandilise, kolmnurkse, ümara või 45-kraadise kaldega. Aia lippide peale on võimalik ja ka mõistlik paigaldada täiendav kaitsev liist või spetsiaalne U-liist, mis toimib aiale kui katus. Puitaia ehitamisel hoitakse reeglina 70-100 mm distantsi maapinna ja materjali vahel, et takistada niiskusese ligipääsu laudisesse ning seejärel mädanemist. 

Hööveldatud aialippide ristlõige jääb tavaliselt vahemikku 18-21x95 mm ning hööveldamata 22x100 mm. Põõn, ehk põikliist on mõeldud lippide ühendamiseks ja piirde tugevdamiseks. Horisontaalseteks põiklattideks kasutatakse reeglina vähemalt 45x95 mm suurust materjali, mille ülemise külje võib lõigata ka kaldega, et takistada vihmavee seisma jäämist. Esteetilisest lähtekohast soovitatakse hoida lipi üleulatus põõnast 150-250 mm ringis. 

Puitpiirde värav on mõistlik ehitada vastupidavale metallraamile. Juurde on soovitatav lisada ka roostevabast terasest lukusüsteemid ning vajadusel on võimalik lisada ka automaatika. Loe aia ehitamise kohta lähemalt siit.

Kas horisontaalne või vertikaalne laudis?

Laudiseid paigaldatakse enamasti vertikaalselt ning horisontaalselt. Esimesed tagavad stiili koha pealt klassikalise väljanägemise, end hiljaaegu on näiteks uuselamurajoonides rohkem pilti tulnud ka horisontaalne stiil. Viimase boonuseks on kiirem paigaldustöö, sest laudade vahe jäetakse tihtilugu suuremaks — kuni lausa 150mm.

Eri lauavahede ja -laiustega mängides saab luua ka omanäolist disaini. Vertikaalse stiili puhul kinnitatakse esmalt puurkruvidega aiapostidele põiklatid, millele omakorda kinnitatakse aialipid. Horisontaalse piirde puhul fikseeritakse postidele materjal vertikaalselt, ning seejärel kinnitatakse nende vahele horisontaalsed lipid. 

Aiapostid

Korraliku ja kauni piirde ehitamise saladus peitub aiapostide täpses paigalduses. Sellest saab ka ehitamine alguse, sest üksnes peale nende paigaldamist saab hakata lippe kinnitama. Kindlasti tasub enne tööga alustamist veenduda maa-aluste kommunikatsioonide paiknemise ning kinnistu piiride osas. Viimase määramise puhul saab konsulteerida professionaalse maamõõtjaga. Kui tulevase aia piirjooned on paigas leitakse järgnevalt ümbermõõdu pikkusest lähtuvalt vajaminevate postide kogus. Reeglina ei tehta puitaia puhul postide vahe suuremaks kui 2700 mm. Siinkohal peaks juba arvestama ka värava asukohaga. Piiride ja postide asukohti saab märkida nööri abil, nivelliir aga aitab leida täpsed kõrgused.

Üsna tihti kasutatakse puitpiirde puhul metallist kantposte, mis läbivad enne ka pulbervärvitud, kuumtsingitud või lihtsalt tsingitud töötluse. Kuumtsingitud postide eeliseks on see, et see tagab rooste eest kaitsva kihi ka seesmisele pinnale, mitte üksnes välisele. Maapinnas sisalduv niiskus võib kuumtsinkimata aiapostide sisemust hakata kahjustama juba mõne nädalaga ilma, et seejuures midagi väliskülgede värvikihis kajastuks. Kui aga kahjustused on nähtavad ka juba väljas, tasub kasutada metalli värvi, mis reeglina sisaldab oma koostises ka roostetõrjet.

Võimalik on kasutada ka immutatud puidust poste, mis maa sisse kaevatuna ei ole mädanemise suhtes väga tundlikud. Siiski vajab selline materjal lõikamise järel taaskord puidukaitsevahendiga katmist. Selleks, et tagada postidele pikem eluiga ja neid ilmastiku eest paremini kaitsta, võib paigaldada postide otsa ka plastikust spetsiaalse postikorgi.

Sageli on postid läbimõõtudega 60x60x2 või 80x80x3 mm. Kui järg on viimaks postide paigaldamise käes, siis kaevatakse vähemalt 700 mm sügavuse ja 250 mm läbimõõduga augud, mille järel postid betoneeritakse pinnasesse. Väravapostide paigaldamisel on oluline lisada juurde täiendaavad 100 mm seda nii sügavuse kui aukude läbimõõdu osas. Aiapostide paigaldamise protsessi vältel on oluline jälgida nii loodi kui ka sirget rida, seega on seda kergem teha koos abilisega. Paar päeva peale postide fikseerimist saab alustada ka lippide kinnitamisega.

Aia värvimine

Puidu värvimiseks kasutatakse nii akrüül-, õlivärve kui ka peitse ning õlisid. Mida suurem on katte vahasisaldus ja võime puitu imenduda, seda parem. See kaitseb paremini puitu lõhenemise, määrdumise ja ka niiskuse eest. Immutatud laudade puhul on oluline enne värvimist veenduda, et puit on ikka korralikult ära kuivanud.

Nagu eelnevalt mainitud, on kuuske kergem värvida kui mändi. Seda seetõttu, et viimase värvimisel jäävad oksakohad laikudena nähtavaks. Eriti palju eristuvad need heledama katte puhul, mis ka määrdub lihtsamini. See-eest määrib kruus aga tumedama tooniga lippe. Nagu allpool täpsemalt kirjeldatud, mängib eriti olulist rolli lippide otste korralik värvimine. 

Puidust aia kaitsmine, viimistlemine ja hooldamine

Erinevalt mõnele muule aiatüübile vajab puit hooldust tihedamini. Värv ja muud pealmised kaitsekihid hakkavad ajapikku ilmastiku tõttu maha kooruma. Seega on soovitatav piiret iga 5-10 aasta tagant värvida, ja muid hooldustöid võib tihedaminigi teostada. Erilist tähelepanu peab pöörama vertikaalse materjali puhul just selle otstele, sest see on niiskuse suhtes kõige tundlikum. Selle kaitsmiseks on võimalik paigaldada ülemistele servadele metallist või puidust kattelaud.

Aia viimistlemiseks saab kasutada peitsi, värvi, puidukaitsevahendeid ja ka ülalkirjeldatud sügavimmutamist. Viimane töötlusviis pole aga piisavalt tugev UV-kiirguse suhtes ning seega peab piiret iga paari aasta järel värvi või kaitsevahendiga katma. Värvitud või peitsitud materjal vajab eriti ühenduskohtade korraliku üle värvimist, et vältida niiskuse ligipääsu puidule. 

Kokkuvõte

Puitaia kasutamisel on mitmeid eeliseid, alustades esteetilisest ilust ja lõpetades eduka privaatsuse tagamisega. Enamasti valmistatakse lippe kas kuusest või männist, millest kummalgi on omad eelised. Kuigi mõnest muust materjalist nagu metallist piire võib tugevuse mõttes puidule peale jääda, võib viimane aga korraliku töötlemise ja hoolduse puhul olla vägagi vastupidav.

Puitaia ehitamisel võib metalli kasutada nii aiapostide kui ka värava puhul. Postide puhul on kõige vastupidavamaks töötlusviisiks kuumtsinkimine, mis kaitseb neid rooste tekke eest nii sisemisel kui ka välisel pinnal. Kauakestva puitaia ehitamisel on kõige tähtsam selle hoolikas kaitsmine niiskuse eest. Seega on väga oluline kasutada kas sügavimmutatud puitmaterjali või kaitsta aialippe värvi või õliga. Kaitset lisab ka kattelaua paigaldamine või kalde lõikamine.