Vineer

Vineeri valmistatakse spoonikihtidest, mis liimitakse omavahel kokku. Kõrvuti asetsevates kihtides peavad puidukiudude suunad olema üksteise suhtes risti. Toodetakse nii kase-, okaspuu- kui ka segavineeri.

Kõige populaarsem neist on kasevineer, mille puhul tähistatakse selle erinevaid sorte tähtedega. Näiteks B tähistab sorti, mille dekoratiivne  pind  sobib lakkimiseks ning on peaaegu oksavaba, S tähistab pinda, mida saab värvida ja lakkida ja BB tähisega sorti saab samuti värvida ja pealistada paksemate materjalidega. Kasutusel on ka erinevad tähekombinatsioonid. Tasub silmas pidada, et need tähised ei kirjelda materjali tugevust vaid palgalt visuaalset kvaliteeti.

Vineeri saab jaotada ka niiskuskindlaks ja sisetöödele sobivaks, nende erinevus seisneb vastava liimi kasutamises. Niiskuskindla vineeri töötlemisel ja katmisel, saab toota ka veekindlat vineeri, Eestis kutsutakse seda filmivineeriks. Seda saab kasutada näiteks autokastide põhjade ja betoonivalu raketiste tegemiseks. Materjal on ise kulumiskindel, tugev ja väändub ning paisub kõvasti vähem, kui tavaline puit. Lisaks on selle peamisteks eelisteks tugevus, kordumatu pinnatekstuur ja naturaalsus. Enamasti jääb vineeri kasutades nähtavale vaid üks pind ja ülejäänu jääb konstruktsiooni sisse peitu, seega on üsna levinud sellised sordid, kus vaid üks pind on kõrgema kvaliteediga. 

Vineeri pealistamiseks kasutatakse enamasti melamiini. Enim levinud värvused valge ja helehall kuid saab kasutada ka teisi värve. Väärispuu imitatsiooniga asemel on võimalik soetada ka spooniga kaetud vineeri.

OSB

OSB nimetus tuleb ingliskeelsest väljendist ja tähendab orienteeritud laastuga puitplaati. Materjali valmistatakse puitlaastude kokkupressimisel kõrge temperatuuri ja rõhu juures. Tavalisest puitlaastplaadist erineb ta kasutatavate laastude pikkuse poolest. OSB koosneb kolmest kihist ning üldiselt jäävad välistes kihtides laastud pikema küljega paralleelsed ning sisemises risti. Oma omaduste ja kasutuse poolest sarnaneb materjal vineeriga, kuid on hinna poolest soodsam.

OSB jaguneb siseruumides kasutatavaks, niiskuskindlaks ja suurendatud vastupidavuse ja niiskuskindlusega sordiks. Viimane on pigem vähe levinud sort ja kõige populaarsem on OSB3, ehk niiskuskindel sort, mis sobib nii siseruumidesse kui ka välitingimustesse, kuid tasub meeles pidada, et õues kasutamisel vajab materjal ka pinnakatet.

OSB plaat on lihtsasti töödeldav ja ühtlase struktuuriga. Materjali kasutatakse enamasti üldehituses ehitusplaadina, näiteks välis- ja siseseinte vooderdamiseks ning katuse aluspinna katmiseks. Loe OSB plaadi kohta lähemalt siit.

Puitkiudplaadid

Puitkiudplaadid jagunevad pehmeteks, keskmise tihedusega ja kõvadeks puitkiudplaatideks. Pehmeid puitkiudplaate toodetakse puiduhakke jahvatamisel tekkivast kiudmassist, selle pressimisel ja kuivatamisel. Nende plaatide tootmisel ei kasutata liimi vaid looduslikult sisalduvaid vaike. Materjalis on palju poore, kuid see on piisavalt tihe, et õhk ei pääse plaatidest läbi, seega peab see materjal hästi sooja ja summutab heli. Selleks, et materjal oleks ilma kindlam, lisatakse sellele ka parafiini.

Keskmise tihedusega puitkiudplaate tähistatakse inglisekeelse väljendi järgi ka tähekombinatsiooniga MDF. Seda toodetakse puidukiude suure surve all kokku surudes ning sidumiseks kasutatakse samuti orgaanilisi sideaineid, see on tihedam kui pehme puitkiudplaat. Materjalil on tihe ja ühtlane struktuur ja seda on kerge mehaaniliselt töödelda. MDF plaati on hea kasutada konstruktsioonides, sest see on lihtsasti töödeldav ja ökoloogiliselt ohutu. Materjali on ka hea värvida ning katta erinevate materjalidega. Plaate kasutatakse näiteks mööbli detailide tegemiseks ja ka vaheseinte jaoks paneelide valmistamisel. Arvestama peaks ka sellega, et materjal on pigem raske.

Kõvad puitkiudplaadid on veelgi tihedamad ning neid kasutatakse peamiselt pakendite tootmiseks ja näiteks mööbli valmistamisel tagaseinte puhul ja sahtlipõhjadena. Tavaliselt on plaat ühelt poolt sile ja teiselt kare.

Puitlaastplaadid

Puitlaastplaatide tootmiseks liimitakse pisikesed puitlaastud omavahel kokku. Materjalil on seespool pikemad kiud ja väljas peenemad osakesed, mistõttu materjal püsib tugev, kuid seda on võimalik siledaks lihvida. Kindlasti tasub meeles pidada, et kui plaati vaid ühelt poolt lihvida, võib see kõveraks tõmbuda. Puitlaastplaatide kasutatakse peamiselt mööbli tegemiseks ja ehituses aluspõrandate valmistamiseks. Materjali tugevaks küljeks on selle hind, mis on mööblimaterjalidest üks soodsamaid. Lisaks on mööbli valmistamise vaatenurgast positiivne, et plaadid on kerged. Kindlasti peab ka arvestama, et puitlaastplaat pole sama tugev kui näiteks vineer ja materjalile ei meeldi ka niiskus.

Äärmiselt laia valiku kõiksugust puitmaterjali kui ka puidust ehitusplaate leiad Puumarketi veebilehelt. Kui jääd materjalide valikul hätta aitavad Puumarketi spetsialistid leida sobiva lahenduse.

Kokkuvõte

Kuigi puitlaastplaadid, puitkiudplaadid, OSB ja vineer tunduvad esmapilgul üsna sarnased on neil kõigil erinevad kasutuskohad ja omadused. Seetõttu on vaja enne puitplaadi soetamist läbi mõelda, mis funktsiooni see täitma hakkab. Kui Sa vajad abi nõu või jõuga, võta julgelt asjatundjaga  ühendust.