Millest praod tekkivad?

Temperatuuri ja ka niiskustaseme kõikumised muudavad kasutatud ehitusmaterjalid väga vastuvõtlikuks kokku tõmbumisele ja laienemisele, mis aja jooksul tekitavad seina sisse prao.

Nii aastaaegade kui ka hooajaliste ilmastikuolude vaheldumisest tekkinud temperatuuri kõikumistele reageerivad erinevad ehitusmaterjalid isemoodi. Just nende erisuste tõttu võivad tekkida praod kahe erineva materjali kokkupuutekohas. Need pole hoone konstruktsiooni terviklikkuse seisukohalt ülemäära tähenduslikud, kuid pikemas perspektiivis on nende likvideerimine siiski tähtis, et vältida edasist süvenemist. Eriti leidub selliseid pragusid just välisseina ja sisemise seina ühenduskohas või laejoonel. Näiteks puit võib temperatuurikõikumiste tõttu lisaks kahanemisele ja laienemisele ka vormilt väänduda ning praod võivad tekkida puidust laetalade ümbruses ning uste ja akende kohal.

Paljud materjalid, mida kodude ehitamisel kasutatakse, (näiteks betoon või kips) sisaldavad rohkelt vett ning hakkavad hiljem kuivades ka kahanema. Tegemist pole üldjuhul aga ohtlike pragudega ning neid on võimalik ka üsna hõlpsasti likvideerida.

Sarnaselt temperatuurimuutustele tekitab seinapragusid ka vibratsioon, olgu selleks siis hoone läheduses olev tihe liiklus või ka näiteks tugev tuul. 

Märksa problemaatilisemad on aga hoone vajumisest tingitud praod, mis saavad alguse juba vundamendist ning levivad sealt põrandasse ja seintesse. Tegemist on hoone konstruktsiooni probleemiga, mis nõuab üldjuhul professionaalset sekkumist ja suuremahulisemat tööd. Loe ka: Mõrad vundamendis – miks ja mida teha?

Pragude välimääraja

Peenikesed juuksekarva meenutavad praod, mis on ühtlase laiusega (ca 1 mm), pole mitte niivõrd oluline probleem, vaid pigem riivavad lihtsalt silma. Need tulenevad tihtipeale just niiskuse- ja temperatuuritaseme kõikumisest ning vibratsioonist.

Horisontaalsed praod on lisaks temperatuuri- ja niiskuse kõikumistele enamasti tingitud ebapiisavas koguses sidematerjali kasutamisest ehituse ajal, mis on omakorda toonud kaasa erinevate ehitusmaterjalide liikumise.

Vertikaalsed praod tekivad seintes ühenduskohtade läheduses, näiteks seina ja põranda kokkupuutekohas. Põhjuseks on tihti ka vähekvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine. 1-5 mm laiusi pragusid on võimalik ise parandada, laiemaid peaks hindama ning likvideerima professionaal.

Kõige tõsisemad on diagonaalselt asetsevad või trepistikku meenutavad praod ning laiemad, pigem lõhesid meenutavad praod (laius rohkem kui 1,5 cm). Need võivad olla märgiks hoone konstruktsiooni kahjustusest või vigadest. Ka nendega peaks tegelema oma ala professionaal.

Kuidas pragude teket ära hoida või vähendada?

Oluline on hoone kõikides ruumides (sealhulgas nendes, mida igapäevaselt ei kasutata!) ühtlase temperatuuri hoidmine. Kütteperioodi saabudes tasub reguleerida kütet võimalusel nõnda, et see pigem soojendaks hoone ruume järk-järgult ja seeläbi ka kuivataks ruume aeglasemas tempos. 

Hea ventilatsiooni tagamine kodus aitab samuti pragude vältimisele kaasa, kuna niiskusel on aurustudes võimalik ruumist väljuda.

Pragude teket aitab nii uue hoone ehitamisel kui parandustööde tegemisel oluliselt vähendada korrektsete töövõtete ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine vastavalt nende materjalide spetsifikatsioonile ja kasutusotstarbele. 

Kuidas parandada juba tekkinud pragusid?

Pragude parandamise meetod sõltub sellest, millise materjali (betoon, krohv, kipsplaat vms) sisse on pragu tekkinud. Üks levinumaid materjale koduseintel on kipsplaat ning sinna tekkinud pragude parandamine on võrdlemisi lihtne. Prao likvideerimiseks tuleb esmalt kasutada nuga või pahtlilabida teravikku, et lõigata piki pragu ca 3-6 mm V-kujuline sälk.

Seejärel tuleb puhastada prao ümbrus lahtisest tolmust ja mustusest ning katta see kas võrkteibi või vuugisegu ja paberteibiga. Sellele järgneb õhuke kiht vuugisegu, mis võiks ulatuda teibi servast mõlemale küljele umbes 5 cm. Pärast kuivamist tuleb kanda seinale teine kiht vuugisegu, mis oleks mõlemal pool pragu umbes 15 cm laiune. Pärast üleöö kuivamist saab pinna ühtlaseks lihvida ning sein on valmis värvimiseks või tapeetimiseks.

Kokkuvõtteks

Olenemata põhjustest on pragude ilmnemisel vajalik need ikkagi parandada. Selleks on tarvis teha detailne ülevaatus, et selgitada välja tekkepõhjused. Seejärel tuleks likvideerida peenemad juuksekarva meenutavad lõhed, mis võivad aja jooksul suureneda. Vibratsioonist tingitud praod on üldiselt väikesed, kuid vajavad suurema tõenäosusega perioodilist parandamist.

Temperatuuri- ja niiskuse kõikumisest tulenevaid praegusi on võimalik edaspidi ära hoida juhul, kui õnnestub kontrolli all hoida ka nende tingimuste kõikumist. Vajumisest või hoone konstruktsiooni vigadest tingitud praod põhjuse likvideerimise järel enamasti tagasi ei tule, kuid need vajavad professionaalset sekkumist.