Postvundament sobib nii kergehitistele nagu terrass, aiamaja, kasvuhoone kui ka väike- või minimajale lisaks ka kergemale palkmajale. Kruvivundamendi moodustavad põhimõtteliselt maasse keeratud 1-3 meetri pikkused kruvid, mille peale paigaldatakse kergehitis nagu näiteks terrass. Vaivundamenti enamasti eramajade puhul ei kasutata. Need on nagu hiiglaslikud raudbetoonist postid, mis kannavad raskeid suurehitisi. Sobib büroohoonetele, kortermajadele, sadamatele ning kaubanduskeskustele.

Postvundament

Postvundament on üks lihtsamaid ning kiiremaid vundamendi valmistamise viise. Sobib hästi kergehitistele – väikemaja, minimaja, terrass, suvila, aiamaja, väliköök, kasvuhoone, jms. Ka kergema palkmaja vundamendiks sobib postvundament. Üldjuhul postvundamendile rajatud hoone soojustamist ei vaja.

Vaiad või postid surutakse sügavale maasse. Kandevõime peab olema piisavalt tugev, kui postidele ehitatakse elumaja. Sobib pehmema ning ühtlase struktuuriga pinnasele.

Vundamendi ehitusel tuleb alati vältida külmakerke ohtu. Külm ja niiskus surub vundamenti paratamatult ülespoole. Seetõttu tuleb postid asetada maasse piisavalt sügavale, et vältida külmakerget.

Kergema ehitise nagu näiteks terrass, kasvuhoone või aiamaja postideks sobivad näiteks plastikust ventilatsiooni- või kanalisatsioonitorud läbimõõduga 10-15cm. Postid valatakse betooni, et vältida liikumist. Postvundament on kergesti tuulduv ning ei vaja lisakaitset radooni vastu.

• Eemalda kasvupinnas vähemalt 20-30cm ulatuses ja asenda see liivaga. Raskema ehitise puhul tuleks kasutada ka killustiku, mis omakorda tihendada liivaga.
• Nurkadesse ja pikema külje keskele tuleb kaevata postide augud 70-90cm ulatuses. Külmapiir on üldjuhul maapinnas 1,2m kaugusel. Niiskema pinnase puhul peaks liivast või kruusast aluspadi ulatuma vähemalt külmapiirini, et vältida postide kerkimist talvel.
• Postid peavad ulatuma maasse vähemalt 60-70cm. Posti põhi tuleks tugevdada, kruusa või isegi betooniga.
• Vundamendi postid peaksid üksteisest asetsema mitte rohkem kui 2 meetri kaugusel.
• Postidele asetatakse eelnevalt mõõdetud ja monteeritud metallist alusraam koos ankrutega, mis kinnitatakse postidele.
• Enne betoonivalu tuleb kontrollida mõõdud ning diagonaalid üle.
• Seejärel betoneeritakse alusraam. Peale betooni valamist tuleb kontrollida, et pealispind oleks täpselt loodis
• Betooni tugevdamiseks tuleb seda kivistumise ajal korduvalt veega kasta ja seda mitme päeva jooksul.

Eelised

• Kiire ja võrdlemisi lihtne vundamenditüüp;
• Ei vaja eriteadmisi;
• Tuulduv, ei vaja lisakaitset radooni vastu;
• Sobib ka kergemate elumajade vundamendiks;
• Võrdlemisi soodne lahendus.

Puudused

• Parimaks tulemuse saamiseks vajalik varasem kogemus ja teadmised;
• Ei sobi raskete hoonete vundamendiks;
• Kandevõime oleks mõistlik eelnevalt välja arvutada;
• Aldis külmakerkele juhul kui postid on paigaldatud liiga madalale;
• Ei sobi vajuvale või ebastabiilsele pinnasele.

Vaivundament

... on põhimõttelt sarnane postvundamendile. Kasutatakse suurte büroohoonete, korterelamute, kaubanduskeskuste, sadamate, jms ehituseks. Sobib väga hästi niiskele pinnasele ning lausa vette ehitamiseks. Lahendus ebastabiilsele või mittekandvale pinnasele hoone ehitamiseks, näiteks otse vette nagu sadamakaid või sillad.

Postide asemel on kasutusel rasked raudbetoonist vaiad, mis on armeeritud. Vaiad ulatuvad tavaliselt mitmekümne meetri sügavusele. Äärmiselt suure vastupidavuse ning kandevõimega.

Vaivundamendi projekteerimine, planeerimine ning ehitus on väga kallis ning nõudlik. Enamasti ei kasutata eramajade ehitusel. Vaivundament vajab eriprojekti, kus on välja toodud vaiade sügavus. Vaiade kandevõime väljaarvutamine on oluline osa vundamendi ehitusel. Vaiad seotakse armeeringuga ning valatakse betooni nagu ka postvundamendi puhul.

Eelised

• Äärmiselt vastupidav ning tugev;
• Saab ehitada äärmuslikesse tingimustesse – kaljudele ning vette;
• Kõige suurema raskustaluvusega vundament;
• Sobib suurehitistele nagu kaubanduskeskused, kortermajad, büroohooned, jne.

Puudused

• Väga töömahukas ning kallis;
• Vajab põhjalikku planeerimist ning projekteerimist;
• Vajab põhjalikke eriteadmisi;
• Üldjuhul ei kasutata eramajade puhul.

Kruvivundament

... on kiiresti paigaldatav ning reeglina taskukohane lahendus kergetele ehitistele nagu terrass, aiakuur, aiatelk, kasvuhoone, kerge moodulmaja ning näiteks staadioni varikate jne. Sisuliselt koosneb kruvivundament suurtest maakruvidest, mis keeratakse otse maa sisse on ning on põhimõtteliselt kohe kasutusvalmis.

Erinevalt post- ning vaivundamendist ei valata maakruve betooni vaid ehitatakse otse kruvide peale. Spetsiaalsed maakruvid on 1-3 meetri pikkused ning surutakse/keeratakse otse maa sisse. Kruvid on roostevabad ning viimistletud nii, et sile pind ei haakuks liigselt mulla ning liivaga vältides külmakerget. Kruvide pead on tavaliselt U-kujulised, kuhu saab kinnitada prussid ja jätkata ehitist.

Kruvivundament sobib kõikidele pinnastele, mis pole liiga tugevad ega liiga pehmed. Pinnast saab kontrollida näiteks pikema sondiga, et teada saada, mis maa all ootab – pehme pinnas või palju kive.

• Hoone/ehitise raskuse kandmiseks tuleb arvestada õige hulk sobivas suuruses kruve. Keskmise kruvi kandevõime on 300kg m2 kohta. Seega tuleb arvestada ehitise raskus kui ka sellele rakendatav koormus. Elumaja ning tihedalt kasutatavate hoonete, näiteks sauna puhul peab konsulteerima spetsialistiga, kes oskab õiged raskused ning kruvide vahed välja arvutada.
• Üldjuhul kruvide paigaldus ettevalmistust ei vaja. Väga künkliku maastiku peaks eelnevalt tasandama. Maakruvid keeratakse maasse käsitsi või masina abil. Tähtis on, et kruvide kõrgused oleksid samad.
• Lisaks tuleb jälgida, et kruvi ots jääb külmapiirist allapoole, eriti niiskete pinnaste puhul, et kruvid miinuskraadidel ei kerkiks.
• Kruvivundament jääb maapinnast kõrgemale. Kruvid jäetakse 20-30cm kõrgusele maapinnast ega keerata lõpuni maasse. Sellega saavutad ühtlase vundamendi, piisava tuuldumise ning vähendad külmakerke ohtu.

Oma krundil olevate kerghoonete – kasvuhoone, väliköök, jms sobivad maakruvid on enamasti 1-1,5m pikkused. Pikemaid, 3m suuruseid kruve kasutatakse näiteks staadioni varikatuse paigaldamiseks.

Maakruvid on teisaldatavad ning neid saab maast eemaldamisel uuesti kasutada. Kruvivundamenti on võimalik paigaldada ise kuid soovituslik oleks parima tulemuse saavutamiseks konsulteerid spetsialistiga, et tagada piisav kandevõime ning vältida hilisemaid probleem näiteks külmakerget.

Eelised

• Kiire, mugav ja lihtne paigaldamine;
• Väga soodne lahendus võrreldes teiste vundamentidega;
• Saab ise paigaldada;
• Sobiva U-tipuga, millele saab rajada omale sobiva ehitise;
• Sobib isegi kergema minimaja vundamendiks.

Puudused

• Ei sobi raskematele hoonetele;
• Tuleb tagada piisav kandevõime, et hoone ei vajuks;
• Külmakerge võib ehitist lõhkuda;
• Ebaühtlase pinnase puhul esineb kerkimist ning vajumist erinevate kruvide vahel.

Kokkuvõtteks

Vundament vali vajaduse ja pinnase järgi. Suurema ja raske ehitise puhul post- ja kruvivundament ei sobi. Postvundament on võrdlemisi kiire ning soodne lahendus just kerghoonete – kasvuhoone, minimaja, väikemaja, kergema palkmaja puhul. Keerukamad plaat- ning lintvundament on küll vastupidavamad, kuid võivad osutuda kerghoone puhul liiga töö- ja ressursimahukaks. 

Vaivundamenti reeglina eramajade puhul ei kasutata. Need on nagu hiiglaslikud raudbetoonist postid, mis kannavad raskeid suurehitisi. Sobib büroohoonete, kortermajade, sadamate ning kaubanduskeskuste ehitamiseks. Parima lahenduse saavutamiseks leia omale sobiv koostööpartner, kes oskab hinnata ning arvestada kõiki vajalikke asjaolusid, et ei tekiks hilisemalt probleeme külmakergete või vundamendi vajumisega.