Aluspõrand on valatakse reeglina betoonist või valmistatakse puidust. Alumisele korrusele sobib betoonivalu, teisele korrusele läheb pigem puit või kergbetoon. Millist aluspõrandat valida? Kuidas tagada, et betoon oleks ühtlaselt sile? Kuidas valida parimad lahendused, et põrand kestaks kaua? Kõigest lähemalt allpool.

Põrandakütte puhul sobib vaid betoonalus. Kui soovid ka ülemisele korrusele põrandakütet, siis peab aluspõranda valama kergbetoonist. Teise korruse kergbetooni puhul tuleb kindlasti tagada, et vahelagi kannatab suuremat raskust.

Kergbetooni eelisteks on stabiilsus, head müra summutavad omadused ja on kerge ning soojapidav. Kui teisele korrusele põrandakütet ei paigaldata, siis sobib aluspõrandaks ka puit.

Betoonpõrand

Betoonpõranda valamine nig viimistlemine on üks keerulisemaid ning täpsust nõudvaid tegevusi kogu maja ehitusel. See vajab praktilisi teadmisi ja kogemusi, et tulemus oleks kauakestev.

Õigesti planeeritud, valatud ning hooldatud betoonpõranda eluiga on üle 100 aasta. Aluspõranda betooni pealt ei tohiks raha kokku hoida. Kui põrand pole piisavalt tugev või on valatud lohakalt, et hoida kokku materjali ning aega siis võib juba ka kuni 10 aasta möödudes tekkida probleeme ning põrand tuleb suurte kuludega ümber teha.

Betoonivaluks on vaja sobivat materjali, mis oleks kvaliteetne, piisavalt tihe kuid samas elastne, et seda saaks hästi viimistleda ja suunata. Samuti on vaja rihtlatti, mis vastab ruumi mõõtudele, sliipi ehk metall-hõõrutit, millega suunatakse betoon vajalikesse kohtadesse ning vähendatakse ebaühtlus. Viimistlus tehakse tavaliselt kopteri ehk spetsiaalse mehaanilise hõõruti abil, millega tihendatakse pind.

Kogenud spetsialistid kasutavad majakaid, et tagada põranda ühtlane kõrgus. Betoonivalu puhul on oluline, et betoonkiht ei ületaks 70cm. Kui betoonkiht on liiga paks, ei kuiva see täielikult ära ning seda on keeruline viimistleda.

Betoonpõrandat saab valmistada erinevatel viisidel. Eramajades on levinum viimistlusmeetod latipind, suurema koormusega põrand vajab kopterimeetodit ehk hõõrutiga pinna intensiivset tihendamist. Lativalu ehk latipind jätab pinna poorsemaks ning avatuks, seega on eeltöid lihtsam teha. Samuti läheb betoonist niiskus kiiremini välja ning ebatasasused on lihtsam maha lihvida.Kopteritöötlus jätab pinna väga tihedaks, surub betooni kinni ning niiskus ei pääse välja. Loe täpsemalt allpool.

Latipind

Töömeetod, kus pinnale valatud betoon tasandatakse ning silutakse latiga. Sobib kohtadesse, kus pole vajalik suur koormustaluvus, pind ei pea olema ideaalselt tasane või on eelarve pisut tagasihoidlikum. Pind jääb poorne ning hingav kuid peab arvestama, et lattimine ei tihenda valatud betooni.

Lattimine on lihtsaim ning odavaim meetod. Tihtipeale ei saa latipinnale paigaldada viimistlusmaterjale ega põrandakatet ning see sobib kodus vaid näiteks panipaikade ja majandusruumide põrandaks. Lihtlatt on odavaim lahendus, vibrolatiga tuleb põrand tasasem.

Siluripind

Silurid on samuti käsitööriistad, millega silutakse betoonpind tasaseks ning siledaks. Lahendus on parem, kui lihtlatiga viimistlus. Sobib peamiselt erikujuliste välitingimustes sissesõiduteede, parklate, platside viimistluseks.

Kasutatakse mustriga betoonpindade vaheetapina. Siluriga on võimalik teostada kauni mustriga isikupäraseid viimistlusi, kanda peale erinevaid toone ning vedelaid pinnakõvendeid.

Harjapind

...on tardunud ja vibrolati või siluriga töödeldud pinna viimistlemine spetsiaalse harjaga. Pinnad „triibutatakse“ ning meetodi kasutatakse kaldteedel või suure libisemiskindluse tagamiseks välistreppidel.

Taldrikupind

Viimistletakse masinhõõruti ehk kopteriga, kuid silumislabade asemel kasutatakse taldrikukujulist tööriista. Pind jääb sile ning tasane ja tulemus parem kui lattimise puhul. Sobib hästi põrandakatte aluseks, näiteks linoleum või parkett. Taldrikupind sobib ka parkimismajadesse, sest tagab piisava tasapinna ning samaaegselt piisava libisemiskindluse.

Kopteripind

Kõige kvaliteetsem ja tihedam betooni viimistlus. Tegemist on pinna kihistamisega spetsiaalse masinhõõruti ehk kopteri abil. Tagab tugeva, ühtlase, sileda ning tiheda aluspõranda. Silumistöö tuleb teha pärast betooni tardumist, kuid enne betooni kivistumist. Koptermeetodiga on võimalik tagada rohkem või vähem poorsed pinnad, sõltuvalt koormusest, eesmärgist, betoonist ning eelarvest.

Kasutatakse erinevast materjalist ning kujuga labasid, kiiruseid, ülesõiduaegu, jne. Kindlasti tasub leida asjatundlik koostööpartner, et tagada parim ning optimaalseim lahendus oma kodule.

Viimistlus

Ladude ja garaažide pinnad tavaliselt värvitakse üle. Aluspõranda materjal eeldab head nakkuvust ning piisavat survetugevust.

Töötlemata betoonpõrand on poorne, tihti rabe ning ebatasane. Pärast kuivamist saab betooni ühtlustada põrandatasandussegudega ning kalded korrigeerida lubatud paksuse piires. Külmades ruumides tuleb kasutada külmakindlaid segusid.

Üsna sagedasti kasutatakse ka isetasanduvaid segusid, mis valguvad ise ühtlaselt põrandale. Vahel võib kaasa aidata terassiluri või laia pahtlilabidaga. Kindlasti vajab eriteadmisi ja oskusi kallete viimistlemine, näiteks trapi suunal.

Põrandatasandussegude valik on mitmekesine – jäme-, parandus-, peen ja viimistlussegud, maksimaalse terasuurusega alla 0,8mm.

Mida tasuks teada?

• Valatud betoonpõrand tuleb ehituse ajaks kinni katta. Määrdunud, õliplekkide, värviplekkide, jms aluspõrandale ei tohi paigaldada viimistlusmaterjale. Enne tuleb kõik plekid, segude jäägid, jms eemaldada ning puhastada. Aluspind peab olema ideaalselt puhas ning sile enne, kui sellele paigaldatakse põrandamaterjal;
• Enne põranda paigaldust põrandaküttega aluspõrandale tuleb betoon n-ö läbi kütta ja see võib kesta mitu nädalat. Selle käigus läheb betoon paika. Alles pärast seda saab aluspinda lihvida;
• Enne põrandakatte paigaldust võib betooni niiskus olla maksimaalselt 80%;
• Põrandakütte puhul peab viimistlusmaterjali paigalduse ajaks olema küte maha keeratud ning tagasi keerata vaid järk-järgult, et materjal saaks temperatuuri muutusega kohaneda
• Põrandakütte paigaldusel tuleb arvestada, kui suure ruumi see suudab ära kütta. Seejuures peab arvesse võtma ka ruumi aknapinda.

Puitkarkass

Aluspõranda saab ehitada ka puitkarkassile kasutades selleks spetsiaalsetest materjalidest vee- ja tuulekindlaid blokke, seejuures vahekohad soojustatakse. Seejärel saab soojustatud ning tuulutusvahedega põranda peale valada betooni, paigaldada kohe laudpõrand või asetada põrandaplaadid, mille peale omakorda kattematerjal – laminaat, parkett, jms.

Põrandaplaatidest koosnev aluspõrand on kergem, kui betoon ning sobib väga hästi teisele korrusele. Üldjuhul peab rohkem tähelepanu pöörama, et põrand oleks ühtlane ning sile.

 Kokkuvõtteks

Betoonpõrand on oluliselt tugevam, kindlam, siledam ning väga kõrge elueaga võrreldes puitkarkassiga. Betoonivalu võtab seevastu rohkem aega ning vajab väga häid praktilisi teadmisi ning kogemusi. Samuti on kvaliteetne betoon üsna kallis, kuid tasub end oma pikaealisusega ära. Aluspõranda ehitamisel on seega kindlasti oluline leida töid teostama kogemustega koostööpartner. Eestis on mitmed pakkujad, kes osutavad ka tasuta esmast konsultatsiooni.