Mida peaks teadma?
Pööningu väljaehitamine võetakse sagedasti ette just eramajas, kus selle jaoks ei ole vaja kellegi luba peale omaniku enda. Siiski oleneb tehtavate tööde mahust see, kas kohalikult omavalitsuselt on vaja luba taotleda või mitte. Kui pööningule ei veeta eraldi kanalisatsiooni või plaanita sinna kaminat ehitada, siis ehitusteatist esitama ei pea. Ruumi asendamiseks samaväärse pinnaga ei nõua eraldi luba.
Kui aga soovitakse välja ehitada kortermaja pööning, on ehitustöödeks vaja nii korteriühistu kui kaasomanike luba. Kui ehitamise käigus muudetakse kandekonstruktsioone, siis on ehitusseadustiku järgi tegu ümberehitusega ja selleks peab ka kohalikult omavalitsuselt loa taotlema.
Pööning tekib tavaliselt kaldkatusega majale, kus katusetalad ei ole põrandaga paralleelselt, vaid paiknevad selle kohalt diagonaalselt. Seetõttu jääb katuse ja põranda vahele piisavalt suur ala, mida võiks otstarbekalt kasutada. Tõepoolest, leidub ka selliseid kaldkatusega maju, kus pööning on sinna millegi ehitamiseks liialt madal ning siis sobibki pööning vaid asjade ladustamiseks. Samuti on võimalik ehitada lamekatusega maja selliselt, et eluruumide kohale tekiks pööning, mis ehitustööde käigus või hiljem välja ehitatakse.
Olenevalt katuse disainist tuleb mõelda ka ventilatsioonile, sest pööningul võib sooja ilmaga umbseks minna ning õhu liikumine on seetõttu nõutav. Kui neid veel ei ole, tuleb luua aknaavad. Suurema ruumi korral saab paigaldada aknad nii katusele kui eluruumidega vastavalt mõlemasse otsaseina. Naturaalne valgus päevasel ajal mõjub mõnusalt ja tervendavalt ning kahtlemata on valgusküllases puhkenurgas mõnus aega veeta või lõõgastuda.
Soojustamine
Pööningu soojustamine selle eluruumiks muutmise ajal on kõige olulisem tegevus. Kui pööningust tahetakse teha eluruumi, tuleb sellesse suhtuda samamoodi nagu igasse teise eluruumi majas. Näiteks garaaž on tavaliselt elutoast jahedam, sest see ongi mõeldud asjade ladustamiseks ja enamasti seal soojendus puudub. Välja ehitamata ja tühjana seisvad pööningud on majades enamasti samuti soojustamata. Pigem keskendutakse põranda soojustamisele, et täpselt selle alla jääv korter soojana püsiks.
Eluruumiks ehitatud pööning soojustatakse katuse sisemiselt küljelt sarikate vahelt, et külm eemal ja soe sees hoida. See on standardlahendus, kuid viimastel aastatel on hakatud soojustust paigaldama ka sarikate peale või alla, et vältida soojusenergia liikumist sarikate vahelt.
Üldlevinud ja laialt kasutatakse pööningute väljaehitamisel soojustusmaterjaline klaas-või kivivillasid. Seda tüüpi villa paigaldamisel tuleb olla ettevaatlik ja kasutada ettenähtud kaitsevahendeid, sest villades olevad kiud võivad ärritada nahka ja silmi. Lisaks kasutatakse ka PIR ja XPS soojustusplaate, mis on niiskuskindlad ning neid on mugav ise seina ja sarikate vahele paigutada. Mõõda vajaminev suurus, lõika välja, paiguta seina, kinnita ja ongi valmis. Katusealuse soojustamiseks saab kasutada ka PUR vahtu, mille paigaldamine käib spetsialisti käe alla väga kiiresti ja lihtsalt.
Muud tegevused
Soojustamisest üksi ei piisa. Pööningu eluruumina kasutamiseks tuleks lisada sinna ka soojaallikas, sest isolatsiooniplaadid teevad küll palju ära, kuid sooja juurde need ei tooda. Kamina pööningule paigaldamine oleks ehk liialt pöörane ettevõtmine, aga kui majas on kamin juba olemas, saab paigaldada seintesse torud (nende olemasolul neid pööninguni pikendada), mille kaudu jõuab kaminast tulev soojus ka pööningule.
Kui kaminat ei ole, saab paigaldada lihtsamad radiaatorid. Turul on saadaval suur hulk erinevaid alumiinium-, teraspaneel-, elektri-, malm-, kivi- ja terasribiradiaatoreid. Kõigil neil on erinevad omadused ning oma plussid ja miinused. Suhtle edasimüüjaga või uuri asjatundjatelt, milline sulle kõige paremini sobida võiks. Kui ei ole plaanis paigaldada radiaatoreid või põrandakütet võib kaaluda ka õhksoojuspumba lisamist, mis pakuks soojusele suvisel ajal ka mõnusat jahutust.
Pööning on siseruum ja elektrikaablitena sobib kasutada valgeid PVC-isolatsiooniga kaableid. Selleks, et elektriühendused saaks tehtud korrektselt ja nõuetekohaselt tehtud tuleb lasta elektritööd teha selleks koolitatud isikul. Spetsialist oskab valida õigete mõõtmetega elektrikaablid ja kasutab nende paigaldamisel korrektseid töövõtteid.
Aknad peaksid samuti olema hea soojapidavusega. Eesti kliimas soovitatakse kasutada kolmekordseid klaaspakette just hea soojapidavuse tõttu. Kuivõrd pööningu aknad asuvad maja kõige kõrgemas osas, on oluline, et läbi aknaklaasi ega raami ei pääseks külm sisse ega soe välja.
