Linnamelu leevendamiseks või lihtsalt hobi korras toovad inimesed enda kodudesse loodust, olgu selleks siis potililled, ronitaimed või aknalaual olev peenar. Tänapäeval on peaaegu kõike võimalik minimalistlikult teha, sealhulgas ka aeda pidada. Nii mõnegi korterelamu juures on jupike rohelist maa-ala, mis on kõikide elanike ühiskasutuses ja mida saab aiapidamiseks kasutada. Selleks tuleb loomulikult teiste elanikega kokkuleppele jõuda, et hiljem tülisid ei tekiks. 

Väikesele maalapile korterelamu juures või ka eramaja hoovis ei ole suurt mõtet põllusaaduseid kasvatama hakata. See nõuab palju aega ja hoolt, mida tihti ei ole võimalik pakkuda. Mõistlik oleks piirduda vähest hoolt vajavate taimedega või hoopis puude ja põõsastega. Nad saavad ka ise maapinnast niiskuse kätte ja ei vaja palju inimkätt. Inimese rolliks on vaja ala hooldamine, et see ei metsistuks ja ei näeks kole välja.

Võimalikud valikud

Iga rohenäpp teab, et aia hooldamisel kulub kõige rohkem aega muru peale. Seda tuleb tihti niita ja sellest võib kiiresti saada üsna tülikas tegevus. Kuigi tehnoloogia arendamisega luuakse üha lihtsamaid viise, kuidas muru niita. Kuigi oleme jõudnud lükatavast muruniidukist sisepõlemismootoriga muruniidukini ja sellest edasi täielikult automatiseeritud ehk robotniidukini, on tegu ikkagi tülika tegevusega. Seega ei imesta, miks paljude laste esimene töö on muruniitmine vanavanemate juures või pakutakse selle tegemise võimalust suvisel ajal tööportaalides. 

Oma aia loomisel on võimalik muruga jagelemisest mööda saada, kui vähendada muru pindala. Selleks võib muru asendada puude ja põõsastega, et säiliks soovitud rohelus, või hoopis rajada kivist või killustikust pinnas, mis ei vaja nii palju tähelepanu. Teist küljest võib see kaasa tuua igasügisese lehtede riisumise ja ka puude hoolduslõikamise. Loodus leiab eksisteerimiseks alati võimaluse, kuid mõned väikesed lisategevused aitavad aiaomaniku tööd lihtsustada.

Sobivateks kasvatuselementideks võiks kasutada leplike, pikaajalisi ja tugevaid taimi, mis saavad suuresti ise hakkama, ei vaja palju päikest ega inimese tähelepanu. Küll aga ei maksa unustada, mis eesmärgil taimed aeda rajatakse - silmailu ja looduse kodule lähemale toomise pärast. Selleks on vaja lilli ja taimi, mis seda funktsiooni täita aitavad.

Võõrliikide ega väga spetsiaalset temperatuuri nõudvate taimedega on keerulisem, sest nad ei saa siinses kliimas hästi hakkama ja nõuavad rohkem tööd kui asi väärt. Vähest kastmist nõuavad näiteks krüsanteemid, bugenvillead, kurereha, begooniad, saialilled või talvised hortensiad. 

Või kui väljas ukerdada ei soovi või ei ole see võimalik, siis on terve trobikond toataimi, mis vajaliku roheluse koju kätte toovad. Nendeks on aaloe, lehtliilia, aglaoneema, jõulukaktus, diifenbahhia, portulak-turdleht ehk rahapuu, sanderi draakonipuu, havisaba, tõlvlehik, kuld-nõelköis, maranta, tups-rohtliilia jne. Need taimed ei vaja palju päikest ja kastmist ning kestavad kaua.

Arborist ja maastikuarhitekt

Oma aja kujundamist ei pea üksi ette võtma. Ka selle valdkonnas on olemas mitmed spetsialistid, kelle abile saad loota. Oma aia planeerimisel on abiks maastikuarhitekti palkamine. Maastikuarhitekt Ülle Grišakov toob välja, et hooldusvaba aia loomisel algab kõik plaanist. Otstarbe järgi jagatakse ära aias olevad alad. Maja asukoht krundil määrab palju, kui palju aia rajamiseks ruumi on ja kuidas seda saab kasutada. Maja esikülg on kodu nii-öelda visiitkaart, mille järgi tekib vaatajal majast esmamulje. Teisalt on ehk soov oma aeda tänaval toimuva müra ja tolmu eest kaitsta ja selleks rajatakse aed hoopis maja taha, rohkem privaatsemasse kohta.

Aeda planeerides ei peaks mõtlema vaid sellele, kuidas see väljastpoolt paistab, vaid ka kuidas see seestpoolt vaadates tundub. Enamasti veedetakse rohkem aega maja sees ja aed peab ka visuaalselt ilus olema.

Oma aia eest hoolitsemisel on väärt abiline arborist, keda oled ehk näinud saega ohtlikke puid ja oksi eemaldamas. Aga see on vaid üks osa tema tööst. Arborist on puittaimede spetsialist, kes oskab neid hooldada, vajadusel ohutumaks muuta ja viimases hädas hoopis maha võtta.

Arboriste nimetatakse ka puutohriteks, kes lisaks lõikamisele tegeleb ka puude istutamise, hooldamise, viljapuude lõikamine, puude seisukorra hindamise jms. Tema esmane eesmärk on puude säilitamine ja nende elujõulisus. Seetõttu tuleb puuspetsialistil üsna sagedasti veenda tellijaid, et viimased loobuksid mõne puu eemaldamise mõttest. Seda eriti juhul kui põhjusena tuuakse välja, et lehtede riisumine on tülikas või see tekitab majale ebameeldiva varju. Sellisel juhul pakub arborist välja parimad lahendused kõikidele osapooltele.

Tähelepanekud

Taimed on elusolendid ja vajavad samuti hoolt ja tähelepanu, seega tuleb aia loomine või taime soetamine korralikult läbi mõelda. Sobiva keskkonna, mulla ja kliima pakkumisega on juba suurem osa tööd tehtud. 

• Sobiv väetis aitab taimel kasvada ning taim on elujõulisem.
• Enne taime valimist tee endale selgeks, kui palju ja millist hoolt see vajab.
• Anna loodusele võimalus, aga ära unusta ka enda rolli taimede eest hoolitsemisel.
• Kõike ei ole võimalik üleöö saavutada, ole kannatlik ning järjekindel.
• Hoolas planeerimine vähendab sinu enda kulusid ja garanteerib rohkem vaba aega.