Plekk-katuse puhul tuleb olla hoolas, et ventilatsiooni ja vee äravoolusüsteemid oleksid põhjalikult läbi mõeldud. Plekk ei hinga ja niiskus on katuse alla kiire kogunema. Professionaalselt paigaldatud plekk-katuse eluiga on 50-70 aastat. Enne lõplikku valikut tutvu erinevate variantidega põhjalikumalt ja tutvu ka teiste katusekatte materjalidega siin. 

Plekk-katuse profiil ehk mustrid:

Valtsprofiil on äärmiselt veekindel ning sobib ka kuplite ja reljeefsete seinaliidete katteks. Valtsplekk on luksuslikum katusematerjal ja hinnatakse seda just kvaliteedi poolest. Valtsplekk kinnitatakse katusele spetsiaalsete klambritega, ilma kruvideta. Seepärast saab valtsplekki kasutada ka väga keerukate pindade katmiseks. Oma erakordse vee- ja vastupidavuse poolest on valtsplekk eelistatuim katusekatte materjal muinsuskaitse all olevate renoveerimist vajavatele hoonete puhul. Sobib ka uusehitistele, seinaprofiiliks ning lamekatustele. Tegu on ühe kõige kallima plekk-katuse lahendusega.

Valtsplekk-katuse paigaldamine käib spetsialistil kiiresti ning selle eluiga on väga pikk – keskmiselt 50 aastat. Rooste vältimiseks on valtsplekk tsingitud. Lisakaitsega valtsplekk on vastupidav nii jääle, lumele kui ka päikese UV-kiirgusele. 

Kuigi klassikaline profiil on sarnane valtsprofiiliga, ühenduskohti ei valtsita. Vahest asendatakse valtsprofiil klassikalise profiiliga just selle sarnase välimuse tõttu, kuid mille kvaliteet on siiski madalam. Paanid ühendatakse ning kinnitatakse kruvidega mis vähendab katuse vee- ning vastupidavust. Klassik-stiil on paremini tuulduv ning soodsam. 

Kiviprofiili iseloomustab traditsiooniline katusekivi muster. Sobib hästi vanematele majadele ja üldise stiili hoidmiseks, see näeb ilus ning efektne välja. Kiviprofiilis plekk-katust saab valida kümnetes mustrites ning värvitoonides. 

Nii valts- kui ka kiviprofiili saab ja sobib kasutada ka keerukate katuste puhul. Katuse mõõtmisel ja detailide kindlaksmääramisel konsulteeri seejuures kindlasti spetsialistiga. 

Trapetsprofiil on kõige soodsam ning äärmiselt laialdaselt kasutusel olev katusekate. Selle paanid on kerged ja tehases eelnevalt valmislõigatud ning paigaldatakse vastavalt katuse plaanile. Nimetatud katusekatet on lihtne paigaldada, kuid vajab siiski eelteadmisi.

Trapetsprofiil kaitseb katuse aluskonstruktsiooni väga hästi niiskuse eest. Seda katusematerjali on saadaval väga paljudes erinevates värvitoonides. Katuseprofiili valimisel peab kindlasti arvestama katusekalde, materjali sobivuse ning üldise stiiliga. Kuna plekk ei hinga, tuleb alati arvestada lisaks ka tuulutus- ning vee äravoolusüsteemidega.

Materjalid:

Ilus ja ajatu sileplekk sobib nii uutele kui ka vanematele majadele. Plekktahvlite servad volditakse paigaldamisel omavahel kokku. 

Vaskplekk on üks hinnatumaid ning ka kallimaid katusematerjale ja seda oma töötlemise omaduste tõttu. Algselt kirgas punakaspruun vask muutub päikese mõjul tumepruuniks. Aja jooksul tekib vasele roheline plaatina kiht mis kaitseb rooste eest. Vaskplekilt alla voolav vesi võib teisi pindu määrida, seepärast tuleb vee äravool hästi planeerida. 

Terasplekk puhtal kujul roostetab läbi. Seepärast kasutatakse selle puhul tsink-kihiga kaitsmist. Värvimata kujul peab terasplekk katus vastu 20-30 aastat, kaitsva värvikihiga aga oluliselt kauem. 

Tsinkplekk – Eestis kõige levinum plekk-katuse materjal. Tsingitud terasplekk on ilmastikumõjudele väga vastupidav. Siiski peab olema plekk värvitud, et vältida kiiret kulumist. Tsingitud terasplekk värvitakse enamasti 3-5 aastat pärast paigaldust. PUR-kate ja polüester annavad väga hea vastupidavuse UV-kiirgusele, kriipimisele ning korrosioonile. 

Alumiinium on kergesti töödeldav ning ilmastikule vastupidav. Alumiiniumplekki kasutatakse Eestis vähe – materjal rebeneb töödeldes kergesti võrreldes teiste materjalidega ning on suure soojuspaisumisega. 

Pliiplekk on pehme materjal ning seda saab lõigata käepäraste vahenditega. Plii on inimestele ja loodusele kahjulik ning pigem tuleks pliiplekki ehituses vältida. 

Plekk-katus vajab hooldust. Kõige olulisem on hoida plekk prahist – lehed, oksad – puhas, sest see seob niiskust ning tekitab roostekahjustust. 

Plekk-katuse eelised ja puudused

Eelised:

• Kerge;
• Vastupidav;
• Suur valik;
• Lihtne ja kiire paigaldada;
• Soodne (olenevalt materjalist ja katuse keerukusest);
• Ilmastikukindel – talub külma, kuuma, niiskust, tuult, lund, vihma, päikest, jne. Eesti kliimas vahelduvad külmumis- ja plusskraadid vahest mitu korda päevas. Seepärast on plekk suuresti eelistatud valik;
• Väga suur profiilide, värvi ja materjalivalik.

Puudused: 

• Esineb müra tuule ja vihmaga;
• Pole nii soliidne, kui näiteks kivikatus;
• Vajab väga head ventilatsiooni- ja niiskusüsteemi;
• Soojuspaisumine – paigaldusel peab arvestama, et plekk vajab veidi liikumist.

Antikondensaatsüsteem

Nagu mainitud, plekk-katus ei hinga. Seetõttu tekib ilmastikuolude tõttu pleki alla kondenseerudes vesi, mis hakkab tilkuma ja kahjustab pleki all olevaid konstruktsioone. Selle jaoks on vajalik kasutada aluskattekilesid või teisi meetodeid, mis juhiksid ja koguksid vett mujale. See on eriti vajalik väga suurte hoonete puhul – laohooned, kaubahallid, põllumajanduslikud hooned, jms. 

Aluskate

Vahest arvatakse, et aluskatte pealt saab kokku hoida. Halva kvaliteediga aluskate või selle puudumine tähendab, et ruumide poolt plekile kondenseerunud vesi tilgub otse soojustusele. Isolatsioon ei ole üldjuhul veekindel ning see protsess tekitab juba mõne aastaga niiskuskahjustuse. Halvemal juhul hävib kogu kandekonstruktsioon ning katuse peab uuesti välja vahetama. Õigesti paigaldatud kvaliteetne aluskate seevastu tagabki plekk-katuse pika eluea kuni 50+ aastat.

Katusekalle

Plekk on libe ja vesi ning lumi libisevad katuselt kiiresti maha. Kui lumi jääb liiga kauaks pidama, võib katusekonstruktsioonidele avalduda mitu korda suurem raskus kui algselt planeeritud. Seepärast on ülioluline, et spetsialist arvutab välja õiged kalded ja nurgad, mis sobivad hoonele. 

Tuul

Plekk on väga kerge kaaluga. Kuigi Eestis pole orkaane ega tornaadosid, peab plekk olema siiski väga hästi kinnitatud, et vältida tugevate tuulte puhul lendumist. Vale kalde või halvasti kinnitatud plekiosad võivad lahti tulla tekitades ümbritsevale keskkonnale ohtu või otseseid kahjustusi. Tuulekoormus tuleb välja arvutada arvestades hoone kõrgust ja kuju, asukohta ning võimalikke tuuletakistusi (teised majad, puud). 

Hooldus

Plekk-katus on enamasti kõige vähem hoolt vajav katusematerjal. Siiski soovitatakse kord aastast survepesuriga looduspraht – lehed, õietolm, oksad, jms maha pesta. Kuigi plekk on väga vastupidav, seob sellele kogunenud sodi niiskust ning pika aja peale võib tekkida roosteoht. Vanemat katust värvitakse ka üle, kuid see vajab spetsialisti abi – plekk peab olema täiesti puhas, pestud ning kindlalt aluspinnal. 

Soojustus

Elamuhoone vajab lisaks katusealust soojustust. Otse katuse all olevates ruumides peab olema hingav isolatsioon. Mittekäidavale pööningule sobib mittehingav. 

Lisaks peab plekk-katusele ehitama piisava tuulutussüsteemi ning vee äravoolusüsteem. Plekk-katuse puhul võib tihti näha katusel väikseid korstnaid – need on tuulutus-süsteemi osad. Viilkatusega majade puhul kasutatakse enamasti välist äravoolusüsteemi – vihmaveerennide ning äravoolutorudega. Lamekatuse puhul kasutatakse ka sisemist äravoolusüsteemi – katusekaevud, aurutõkkekaevud ning veesüliti. 

Kokkuvõte

Katusevalikul pead arvestama maja omapära, stiili, naabruskonna, enda eelistuste ning võimalustega. Plekk-katus on eelistatuim valik Eestis, seda tänu oma vastupidavusele ja omadustele, mis sobivad siia kliimasse väga hästi. 

Kuigi plekk-katuse paigaldus on üldjuhul kiire ja võib öelda, et võrdlemisi lihtne, vajab see siiski eriteadmisi. Parima tulemuse saavutamiseks leia kindlasti spetsialist. Keerulisemad, mitmeosalised katused vajavad erilahendusi, võtavad rohkem aega ning vajavad suuremat investeeringut. Oskuslikult paigaldatud plekk-katuse lahendus on väga pika elueaga ning vajab väga vähe hooldust.