Plaatvundament tuntud ka kui rootsi plaat ehitatakse maapinnast kõrgemale kasutades L-plokke vundamendi äärtes ning täidetakse läbi valamise raudbetooniga seest. Kuna plaatvundament on külmumispiirist kõrgemal, peab plaatvundament olema soojustatud. Vundamendi L-elemendid on valmistatud vahtpolüstüroolist, rahvakeeli EPS plokid ning soojustus.

Põrandaplaat valatakse ühtlaselt raudbetoonist, tagades hoone raskus kandumise ühtlaselt suurele pinnale, mis omakorda vähendab maja konstruktsiooni deformeerumist. Kivifassaadiga ning üldiselt raskete majade puhul soovitatakse topelt plokireaga lintvundamenti. Loe lähemalt: Lintvundament ABC.

Plaatvundamendi rajamine

Enne ehituse algust valmistatakse ette pinnas. Selleks eemaldatakse kogu suurem taimestik ja huumuskiht. Pind tasandatakse kruusa või killustikuga ning tihendatakse liivaga. Seejärel looditakse pind, misjärel saab hakata paigaldama L-plokke. Aluspind peab olema vähemalt 1,5m laiem kui kogu plokiserv.

Vundamenditaldmiku aluseks kasutatakse reeglina L-plokki EPS 200, mis tagab piisava soojustuse. L-plokid ühendatakse omavahel ehitusvahu ning metallist liiteklambritega. Kui plokirida on täiuslikult paigas ning omavahel ühendatud, peab kogu välise serva loodiga üle kontrollima. Plokid peavad olema omavahel täielikult loodis.

Seejärel paigaldatakse põrandaalune soojustus, milleks sobivad suured plaadid EPS 100. Suuremate plaatide kasutus hoiab kokku aega ning ühendusvahendeid. Plaadid ühendatakse ehitusvahu ja klambritega. Võimalusel väldi vuugikohtade ühilduvust. Kahe soojustuskihi vahele paigaldatakse kanalisatsioonitorustik ja kommunikatsioonid. Kihid liimitakse omavahel ehitusvahuga, et tagada monoliitne mitteliikuv tervik.

Teine kiht paigutatakse välisest servast 20-30 cm kaugusele, et moodustuks süvis vundamenditaldmikuks. Süvised peavad olema ka vaheseinte ning raskete põrandapealsete objektida jaoks – korstnad ja ahjud.

Järgnevalt paigaldatakse armeerimisvõrgud ning vundamenditaldmike sisse vajalikud sarrused. Võrgule paigaldatakse küttekontuurid ning veel paigaldamata torud ja kaablid.

Seejärel ongi plaatvundamendi raketis valmis betoneerimiseks. Betoneerimiseks tellitakse pumi ehk pumbaga betoonimikser. Kogemustega spetsialist saab eramu tarbeks betooni valamisega hakkama mõne tunniga. Plaat lihvitakse betoonilihvijaga ning seejärel kaetakse sobiva pinnakattega.

Betoneeritud plaatvundamenti kasutatakse ka oma loomulikul kujul näiteks garaaži või tööruumi põrandana. Samuti sobib soojustatud betoonpõrand hästi industriaalstiilis sisekujundusega.

Kuidas tehakse plaatvundamenti?

Plaatvundamendi ehitusel on oluline, et selle alune plats oleks puhastatud suuremast taimestikust. Seejuures eeldab plaatvundament korralikku aluspinnast ja killustikupatja Samuti peab vundamendi ehituseks olema hea ligipääsetavus ning teedevõrgustik. Peamised sammud, millest koosneb plaatvundamendi ehitamine:

• Hoone telgede mahamärkimine;
• Maapinna ettevalmistus – muru, huumuse, kivi, jm kihtide eemaldus;
• Veetrasside paigaldus;
• Aluspinna täitmine liivaga (killustikuga) ja kihtide tihendamine;
• Kanalisatsioonitorustiku paigaldus;
• Liivakihi lattimine ja tihendamine;
• L-plokkide paigaldus;
• Põrandaaluste plokkide paigaldus;
• Tarbevee torustiku paigaldus;
• Armatuuri ja armatuurvõrgu paigaldus aluskihti;
• Põrandaküttetoru paigaldamine ja survestamine/kontroll;
• Korstna- ja kamina-aluse topelt armeerimine;
• Maanduse ühendamine ja maandusvardad pinnases;
• Vundamendi toestus;
• Betoonivalu ja tihendus;
• Betooni lattimine ja aluspõranda lihvimine, lisaks trapikallakud;
• Ideaalis peaks ehituse juurde kuuluma ka järelhooldus, dokumentatsioon ning ehitustööde päevik ja pildid.

Millega arvestada?

Plaatvundament paigutatakse nagu ümberpööratud punkttoetusega vahelagi. See tähendab, et vundamendile mõjub tõmbejõud hoone kandvate seinte kaudu, mis võivad plaati üles painutada. Betooni tõmbetugevus on mitu korda nõrgem kui survetugevus. Selline jõudude vahekord saavutataksegi armeerimise, betoneerimise ja valatud betoonpõranda järelhooldusega.

Põrandakütte torustik paigaldatakse üldjuhul kohe plaatvundamendi sisse. Seetõttu peab plaatvundamendi plaadi paksus olema võimalikult õhuke. Paksemad plaadid lisavad konstruktsioonile massi, väheneb soovitud tõmbetugevust mis omakorda suurendab küttekulusid.

Kandeseinad tekitavad vertikaalse raskusena tõmbe eelkõige L-plokkidega ühendatud plaatides. See tagab ühtlase konstruktsiooni tõmbetugevuse. Armatuurvõrgu betoonkaitsekiht on maksimaalselt 30-40 cm.

Kõige olulisem plaatvundamendi juures on valada kogu betoonpind ühe protsessina ilma pausideta. Peale paigaldamist peab betooni läbi vibreerima, et eemaldada õhk ning seeläbi tagada betooni nakkumine armatuurvõrguga. Vibreerimine kaitseb armatuuri rooste eest, väldib korrosiooni. Vibreerimata või vähe vibreeritud betoonis hakkab tõmbejõudu edasikandev armatuur kergesti roostetama.

Seejärel tuleb betoon kohe viimistleda. Järelhooldust tehakse, et betooni tõmbetugevus areneks. Kuivades tõmbub betoon kokku, mille tõttu on seda vaja regulaarselt niisutada. Liigne hõõrutamine ning veega kastmine jällegi nõrgendab betoonpinda.

Betooni järelhooldusel tuleks vältida ka tsentrifugaaljõuga betoonisilureid, mis võivad rikkuda betooni pealmist kihti ning armatuurvõrgu ja betooni omavahelist naket ülemistes kihtides.

Betoonivalu peaks olema kindlasti tehtud asjatundjate poolt, et tagada parim tulemus. Aeglaselt valatud või vale hooldus vähendab betooni ning ühtlasi plaatvundamendi eluiga.

Mida teada?

• Kandvad konstruktsioonid peavad olema vähemalt EPS 200 plokkide peal. EPS 100 ning 120 ei ole ette nähtud hoonet kandvate survepingete talumiseks;
• Plaadid töötavad tõmbetugevuse printsiibil, betooni tõmbetugevus on 10-15 korda nõrgem kui survetugevus. Plaatvundamendile avalduvad jõud painutavad plaati üles;
• Betoon tuleb valada ühes jaos, ilma pausideta ning kindlasti korralikult läbi vibreerida;
• Betooni järelviimistlus hõõruti ning veega võib betoonpinda nõrgestada. Samuti võib tsentrifugaaljõul toimivad betoonisilujad nõrgendada betooni ning armeerimisvõrgu nakkumist. Nakkumise vähenemise tagajärjel mõjuvad tõmbejõud armatuuris ja betoonis erinevalt ning see põhjustab konstruktsiooni purunemise;
• Üldjuhul on levinud arvamus, et mida rohkem materjali kasutada, seda kindlam on vundament. See ei pruugi alati tõele vastata. Plaatvundament on küllaltki materjalirohke, kuid sellest olulisem on L-plokkide, plaatide, armatuuri ning betooni omavaheline ühendus ning nakkuvus.

Eelised

• Sobib enamikele pinnastele, sest aluspind kaetakse killustiku ja kruusaga ning tihendatakse liivaga;
• Liiv on külmakerge, mis vähendab külmakahjustusi;
• Betoon on teatud juhtudel juba valmis kasutatav põrandapind;
• Kiire ning sujuvalt paigaldatav vundament, kui põhiteadmised ning nipid on selged;
• Maja raskus langeb ühtlaselt kogu vundamendile, mis vähendab tunduvalt kahjustuste teket;
• Sobib ideaalselt näiteks väike- ja minimajadele, teisaldatavatele ning moodulmajadele;
• Väike materjalikulu võrreldes paljude levinud vundamentidega, sest toimib jõudude omavahelise koostöö printsiibil.

Puudused

• Vajab paigaldamisel põhjalikke teadmisi;
• Kui puuduvad teadmised põhivõtete kohta, siis on lihtne valesti teha;
• Tõmbejõud peavad õigesti toimima, muidu võib konstruktsioon puruneda;
• Vajab kohati väga täpseid töövõtteid;
• Väga vastuvõtlik külmale, vajumisele ning konstruktsiooni nõrkusest tingitud kahjustustele;
• Ei talu rasket hoonet ega kivifassaadi.

Kokkuvõtteks

Plaatvundament on hea lahendus, kui on vaja rajada kiiresti vundamenti ühekordse elamu või  ka näiteks teisaldatavale või kuni keskmises suuruses moodulmajale. Sobib hästi enamikele pinnastele, kuid vajab, nagu enamik vundamente, head ligipääsetavust masinatega. Plaatvundamendi puhul on kõige olulisem õiged võtted ning jõudude õige jagunemine. Seetõttu on asjatundlik partner ülioluline ning üldjuhul ei peaks plaatvundamenti ise tegema, kui kogemus ning teadmised puuduvad.

Betoonivalu, viimistlus ning järelhooldus peab olema samuti tehtud professionaalide poolt, et tagada betoonpinna vastupidavus. Parima tulemuse saavutamiseks on mõistlik konsulteerida valdkonna spetsialistidega. Loe lisaks ka plaatvundamendi paigaldamise keskmise hinna koht siit.