Miks eelistada pelletkütet?

Kas eelistada pelletikütet ka uute majade ehitusel? Mida peab teadma, kui lisada vanemale majale pelletiküte? Mis on pelleti eelised ning puudused? Kõigest lähemalt allpool.

Põhimõtteliselt on pellet tavalise haluga kütmise tänapäevane alternatiiv. See on Eestis kohalik ning taastuv kütus, mis säästab keskkonda, raha ning aega. Samuti on see võrreldavalt mugavam alternatiiv tavapärasele ahiküttele. Jääb ära suurtes kogustes halgude varumine, saagimine, riita ladumine ning talvel külmaga igapäevane puude tuppa toomine.

Pelletiküte on automatiseeritud ehk see töötab isegi siis, kui pere pole kodus. Sobib ideaalselt perele, kellel pole aega igapäevaselt kütmisega tegeleda. Tänapäeva pelletikatlad on täielikult automatiseeritud ja vajavad kütteperioodil keskmiselt nädala või paari nädala tagant puhastamist ning mahuti täitmist.

On olemas ka n-ö täielikult hooldusvabasid pelletikatlaid, mis vajavad hooldust vaid paar korda aastas. Tuhka tekib mitmeid kordi vähem, kui puuhaluga kütmisel. Samuti saab uued pelletikatlad ühendada interneti ning nutiseadmetega, et ka eemalt olukorda jälgida ning vajadusel muuta.

Loe ka artiklit: "Millist küttesüsteemi valida?"

Tasub teada

Pelletitega kütmine tähendab tuha teket. Siiski on pelletite kasutegur väga kõrge ning tuhka tekib võrreldes näiteks halgudega kütmisega väga vähe. Keskmiselt tekib 1000kg pelleti põletamisel kuni 7kg.

Olenevalt pelletikatla võimsusest (kw) võib ära katta suurema kui 400 m2 eramaja vajadused. Reeglina ei pea küttesüsteem asuma eraldi tuletõkkega ruumides lisaks näevad kütteseadmed igati modernsed ning stiilsed välja.

Sarnaselt pelletikatlaga sobib ka pelletikamin hästi põrandakütte, radiaatorite ning tarbeveeboileriga, lisaks on võimalus integreerida seda nii akupaagi kui päikesepaneelidega. Tänapäevased pelletikaminad suudavad ära kütta ka kuni 200m2 suuruse elamu. Saadaval on nii õhkkütte ja keskkütte (veesärgiga) pelletikaminad. 

Parima tulemuse saavutamiseks konsulteeri kindlasti spetsialistiga.

• Katla pakkujal ning paigaldusel peaks olema tagatud ka hooldus. Mõned uuemad mudelid näevad küll efektsed välja, kuid turul võib puududa olemasolev kompetents hoolduseks.
• Katlad peavad olema testitud. Kõik katla eelised ja puudused võiksid olla juba eelnevalt teada.
• Küsi kindlasti keskmist varu- ja kuluosade tarneaega. Kui katlaga peaks midagi juhtuma, siis parandus ning lahendus ei saa võtta talveperioodil mitmeid nädalaid aega.

Pelletikatla müüja peab suutma pakkuda nii kvaliteetse katla paigalduse, hoolduse kui ka tehnilise toe, juhul kui midagi peaks juhtuma. Keskmiselt kulub soojustatud 125m2 maja kütmiseks 5t pelleteid aastas. 1 tonni pelletite hind jääb keskmiselt 200€ piiresse. 

Korsten

Tähelepanu vajab korsten. Pelletiküte tähendab pikaajalist madalal temperatuuril kütmist. Seega peab vajadusel lisama kivikorstnale vastava sisu ehk hülsi, mis talub pidevat kuumust. Moodul-, plekk- ning keraamilise korstna puhul seda probleemi ei ole.

Kui vahetad olemasoleva süsteemi pelletkütte vastu, siis tuleb arvestada, et pelletikatlad vajavad õigesti ehitatud korstent. Kateldes põleva pelleti väljundtemperatuur jääb alla 100C. Sellega kaasneb kondensvesi, mis hakkab mööda korstent alla voolama ning imbub kividesse, vuukidesse ja ka siseviimistlusse. Tihtipeale on juba mõni aasta pärast pelletikatla installeerimist näha seintel ning lagedel pigikihte.

Seetõttu peab pelletikatlaga ühendatud korsten olema siledapinnaline ning kindlasti peavad olema paigaldatud kondensi äravoolud ning kogumise anumad. Kondensivedeliku kogus sõltub korstna soojustamata osa pikkusest. Kui näiteks II korruse korstna osa on soojustamata, siis tekib kondensi isegi mitu korda rohkem. Mitte mingil juhul ei tohi pelletikatelt ühendada ventilatsioonilõõri.

Korstna olukorra hindamiseks ja vajalike täienduste jaoks leia kindlasti spetsialist. Kogemustega asjatundja oskab õigesti määratleda selle seisukorra ning soovitada, kuidas teha korsten sobivaks pelletkütte jaoks. Samuti oskab spetsialist organiseerida vajaliku paberitöö – korstna olukord ning uus küttekeha vajab korrektset küttelahenduse projekti ning kooskõlastamist kohaliku omavalitsusega.

Küttesüsteem

Tänapäevased pelletipõletid tagavad nii soojusenergia kui ka tarbevee ja seda võrdlemisi madalate hoolduskuludega. Lisaks ahjule on pelletisüsteemi osa ka pelletimahuti, mis reeglina tagab vähemalt nädalase hooldusvaba kütmise. Vaheseinaga eraldatud kõrvalruumi on võimalik paigaldada ka oluliselt suuremad mahutid.

Pelleteid saab soetada nii puistes, Big-Bag või enimlevinud ehk 15-20kg niiskuskindlates kottides, mida on mugav ladustada ning mahutisse lisada.

Tume või hele pellet?

Enamasti on hele pellet kvaliteetsem ning suurema kütteväärtusega kui tume pellet. Tume värvus esineb siis, kui tootmisprotsessis kasutatakse madalama kvaliteediga toorainet, näiteks puukoort. Siis suureneb pelleti tuha jääk ning tekib sulanud klaasi taoline mass, mis tuleb liivast ja mullast.

Tume pellet võib pikemaaegsel kasutamisel rikkuda katlaseadmeid, nõuab suuremat hooldust ning üldine soojuse kasutegur on tunduvalt madalam kui heleda kvaliteetse pelleti puhul.

Siiski peab arvestama, et tume värvus võib olla tingitud ka tootmistehnoloogiast, näiteks märg saepuru muutub kõrgetel temperatuuridel trummel meetoditega kuivatamisel värvuselt tumedamaks. See ei riku pelleti kvaliteeti. Seega ei tähenda tume värvus alati madalamat kvaliteeti.

Pelleti varumisel uuri kindlasti tooraine ning tootmisprotsessi kohta. Täiesti hele pellet toodetakse kuivast saepurust või madalal temperatuuril kuivatades.

Pelletküte on keskkonnasõbralik

6-8 mm läbimõõduga silindrilised pelletid valmistatakse üldjuhul metsa- ja puidutööstuses ülejäänud saepurust ning höövellaastudest. Need kuuluvad taastuvenergia küttemeetodite alla. Puidutööstuse jääkmaterjal jahvatatakse ning pressitakse suure rõhu all väikesteks graanuliteks.

Puidust toormaterjal on naturaalselt päikese konserveeritud energia. Pelletid eraldavad põlemisel sama koguse CO2 ehk süsinikdioksiidi kui puit kasvamise ajal sidus või eraldaks, kui puit jääks metsa mädanema. Pelleti ladustamisel puudub risk keskkonna saastamisele. Pelletiküte on ainus kodumaine taastuvenergia, mis on sama mugav, puhas ning automatiseeritud nagu vedel- ja gaasiküte.

Modernsete pelletikatelde kasutegur on vähemalt 90% ringis, suuremate ning võimsamate katelde kasutegur isegi üle 95%.

Pelletite hind sõltub osaliselt ka maagaasi hinnast, mida kasutatakse pelletite valmistamiseks. Siiski on pelletkütte keskmine hind ligi 40% odavam kui näiteks gaasikütte puhul, millele prognoositakse lähiajal olulist hinnatõusu. Loe lähemalt ka gaasikütte kohta siit. 

Pelletkütte ning teiste taastuvenergia baasil küttesüsteemide eeliseks on, et Euroopa Liit on võtnud ühtse suuna taastuvenergia toetuseks. 

Eelised

• Soodne ja mugav lahendus,
• Automatiseeritud küttesüsteem,
• Sobib väga hästi vana küttesüsteemile lisamiseks või asendamiseks,
• Saab kasutada ka tarbevee soojendamiseks,
• Ei vaja suuri ümberehitusi,
• Pelleteid on lihtne ladustada,
• Suur kasutegur.

Puudused

• Vajab reeglina projekti ja teatist,
• Korsten peab olema sobiv või muutma sobivaks,
• Pelleteid peab varuma, ladustama ning mahutisse regulaarselt lisama,
• Pelletigraanulite põlemisel tekib tuhk, mida peab pelletikatlast reeglina korra nädalas eemaldama.

Kokkuvõtteks

Pelletiküte on just viimastel aastakümnetel väga levinud ning eelistatud soodne ning mugav küttelahendus, mis sobib enamikele majatüüpidele. Parima lahenduse jaoks leia omale kindlasti sobiv ning asjatundlik koostööpartner, kes aitab nii katla/kamina valikul kui ka paigaldamisel.